Saturday, December 27, 2014

Yazidi usk ja muusika

Yezidi ehk Yazdani rahvas ise nimetab ennast Êzidî. [1][2]
Êzidî usust Inglis-keele
Yazdânism
Roj
The yellow sun with twenty-one rays represents Mithra, the Sun as symbol of God, in Yazdani faiths.
Branches
Blessed persons in Yezidi faith
Yezidi holy scripture and worship
Blessed persons in Yâresân faith
Yâresân holy scripture and worship
History and culture
Adherents
Portal icon Religion portal

elu-paigad

ჲეზიდების მიგრაცია 1.png

Êzidî-lased on eland pä́ä́misest Osman'i riigi maadel Μεσοποταμία's, kuni 19. aasta-sajal kasvand Islami usuliste vain ajas osa rahvast (~30%) põgenema Vene võimu alla Sakartvelo (Γεωργία) ja Hayastan (Ἀρμενία) maale.

1960ndetel põgeneti Lä́äne-Europa maadele. 21. aasta-tuhandel on nend́e kodu-maad Sūriyā, ʿIrāq, Irān, Sakartvelo (Γεωργία), Hayastan (Ἀρμενία), Siber, België, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi.

Êzidî rahvast on kirutud usu-rüvetaja 'Yazīd ibn Mu‘āwiya järel-põlvest, riigi-vastastest, maksu-põgenikest ja kurja ingli kummardajatest.

täna-vu sügise rüüstas Êzidî maid ja rahvast Sūriyā ja ʿIrāq'i Ḫilāfat.

2007. aastal Türgi maale jää́nd 9-10 Êzidî külas elas 500 inimist.
kõikse enamb Êzidî rahvast elas ʿIrāq'i Nînwe ehk Mōṣul linna lähedal. sialne Êzidî pä́ä́-linn Laliş on ainuke koht, kus kõik vaimulikud seisuksed elavad koos ja kus täielikul kujul pieta ühisi palvuksi.

Chermera "40 haua" püha-koda, põhja-ʿIrāq'i Sinjar ehk Şengal aheliku kõikse kõrgemal mäel, 2004. aprill-kuul

aja-lugu

Êzidî rahvas hulgub jo ammust aiga mägedes kiusamise eest varjul ega anna võõrastele ennastest kuigi pajlu teeada. neil ennastel kaa p-õle esi-vanematest miskid kirja-sõna järgi jäänd. nad on ol'd isegi päris kijra-õpetuse vastased.

  • isegi usu-õpetajad ei tohtind lugeda ega kijrutata, et Êzidî õpetus ei jõuaks vaindlaste kätte.
  • kodus kijra-tarkust õppida oli lubatud ainult Şêx Hesen'ist enesest pärineva Adani hõimu (Muḥammad'i usust mõjustetud) õpetlastele.

kardeti, et kooli-õpetus hävitab nend́e usu ja muudab nad naabrite sarnasest. ei tahetud, et lapsed õpiksid Islami kijrutisi ja piaksivad Muḥammad'i usulistega oma tõdesi arutama. kardeti, et võõraste mõjul kombed ja tõed hakkaksivad muutuma. ei ol'd jo nend́el püha-kirja alles, kust saaks śä́äduksi üle lugeda.

kõige selle pärast hoiti pärimust elavana kirja-tööde asemel hoopis usulistes kombe-talitustes. ligi tuhat aastat on usulisi ja aja-luolisi teeadmisi suust suhu edasi anntud vagade (Feqîr ja Qewal) santide külades. vast ainult viimased 50 a on nad pidand elama linnades, kus sõna-targad p-õle alati käé pärast.

aga üst võõrale maale pagenute ühingud on lõpust hakand ommeti vana-rahva juttu ja õpetusi kokku korjama ja üht-teist kirja panema teine-teise ja järglaste j́aust. eba-õiglase vainu ja vale-süüdistuste lõpetamise tarvis on hakatud näitama oma tõelist elu võõrastellegi.

Şêx Adî haud Laliş'es

Zaraϑuštra usulisi Êzidî kogudusi üelda olema ol'd jo enne 11.s, kui Şêx Adî nad ühendas.

Êzidî rahvas usub, et maa ja ilma talitaja Tawusê ingel ise tuli noore Şêx Adî näul Laliş'e orgu, tegi imesi, suri 80ndetes elu-aastates 1162.a sial samas praigases Êzidî pä́ä́-linnas ja maeti oma enese ehitatud püha-kotta.

aga ega Lubnān'i Baʻalbik'i kandis sündind ʾUmawiyya valitseja-suost ‘Adī ibn Musāfir al-Umawī kaa ei ol'd Êzidî usu looja vaid ainult tegi jo olemas olnud kohaliku kommetega kogudusest au-vä́ä́rt õpetuse.

Êzidî usu-tõed p-õle Šayḫ Adī aigadest saadik suurt muutund. ommeti võib üelda, et alles püha-kijrad kirja pannd Şêx Hesen kurê Adî el-Kurdî (1254/55) tegi Şêx Adî õpilaste ‘Adawiyya Ṣūfī usu-lahust päris Êzidî-usulise kogukonna.

aja jooksul on Êzidî ja (Ṣūfī) Islam'i usu sidemed kadund aga Baġdād'is Vefâ’îyye, Rifâ’îyye, Kadiriyye jt vennas-kondade juures õppind Şêx Adî kijrutetud Islam'i ja Ṣūfī alased kirja-tööd on tänase päévani alles.

püha-kijrad

mõlemba püha-kijra on mitu korda avaldetud jo 19/20. a-s vahetusel.

  1. Kitab el-Cîlwe (ilmutuse raamat)
  2. Mishef-a Reş (must raamat)

kõik algsed käsi-kijrad on ommete Laliş'e ründamise ja haua-röövlite läbi kaukse lähend.

õpetus

iga Êzidî usuline on Xuda (Looja) õpilane.

nõnd́a ka

  • Êz tähendama ~ mina
  • Êz+da olema siis ~ Esimesest-loodud(anntud) - Êzidî rahva esi-isa - Aadama esimise poja järele. ommete võiks arvata, et enne-muina êzdan tähendand muud kui Jumalad.
Êzidî vanemate ja Kaldetha-keriku-pä́ä́de kokku-saamine 19.s Μεσοποταμία's

Êzidî õpetust kijreldeta sagedast sega-usundina.

  • paastu, palve, palve-rännaku ja hädaliste aitamise käsk on sarnane Muḥammad'i usuga,
  • ristimine risti-usuga,
  • jumalik-rahvuslus juutidega,
  • vaimulikud tantsud, jõgede, mägede ja arvude pühast pidamine, pappide sidemed püha-meestega ja pärilikud suletud seisuksed Alevi usuga;
  • vaimustavad tantsud ja une-nägude seletamine (Šamanismi ehk) nõidus-usuga.
  • aja-luoline mälu ja ühised kombed siuvad neid Zaraϑuštra usulistega.

pühast pietasse kuud, päikest, maad, tuult ja tuld.

Êzidî Looja ja ülemb-ingli tegusi ei saa võrrelda Avesta õpetuse eksitaja ~ kurja-tegija Angra Mainyu (angry man) ja püha Spenta Mainy võitlusega. Tawusê ingel p-õle Looja vaindlane vaid on tema abiline. Êzidî usulisi on usu-hulluses ommeti kiusetud ja tapetud, sest neid on arvetud kurjuse ingli jüngritest.

kolm tarkust

  1. hoida eemalle valedest ja hoida ennast Looja lähidal õigel teel.
  2. tunda hääst ise-ennast ja neid, kes on su ümber ja Looja õpetust
  3. astuda uhkelt koos oma rahvaga ja hoida ennast häbist

loomise lugu ja paabu-ingel

Melekê Tawus paabu-ingel

Êzidî õpetus ütleb kõige loodu ainsamba Loojad olema ise-enese sisust, kuumusest ja valgusest loond Gabriel-ingli (Kurdi keele: Tawusê Melek ehk paabu-lind-ingel), kelle kujundata ja talitata jättis ilma ja inimised.

Aadam, Eeva ja Êzidî rahva pärit-olu

ku Looja oli loond Aadama ja Aadama küjle-luust tehnd Eeva, siis ta käs'd inglid kummardata Aadamalle, aga Tawisê ingel hakand vasta ja üel'd enese alistuma ainult oma Loojalle. Looja vihastand ja löönd tema Eedeni ajast väjlla, aga and'd pärast inglille andest, et ta oli jo oma Loojad üle kõige armastand ja pani teda loodud maailma eest hoolt kandma. Melekê Tawus tõi Eeva ja Aadama pojale Seyid bin Cer'ile naisest Paradisi'st ühe Ḥūrīyah.

kogu Êzidî rahvas ongi nend́e järel-tulijad ja see-pärast Êzidî usku pöörata kedagi ei saa.

seisuslik sünni-pära

18 Ezidi küla päälik Sakartvelo's Jangir Agha koos perega 1900-03.a

iga Êzidî usuline pärib oma perelt seisukse ja sugu-võsade sidemed. seisus otsustab isegi tema nime.

ülemates seisustes (Mîr, Şêx, Pir) panna kaks nime, alamates seisustes (Qewal, Feqîr, Mirîd, Koçek) saab ühe nime.

jo inimese nimest saab teada tema vaimulikud kohustused.

üst vaimuliku-töö seisuslik j́autus on takistand selle püha-kirjast ilma jää́nd kogu-konna lagunemist ja usu-lahkude sündi.

Mîr (Emir) kuningad

Sakartvelo Ezidi emandad Mira Wansa ja Meyan Khatun

Mîr kuningad saavad abi-kaasa ainult oma seisusest. n'ad on kõikse kõrgemad ilmalikud valitsejad. nend́e teha on ka lõplik otsus, ku kedagi Êzidî kogu-konna sä́ä́duste rikkumise pärast menema ajada tahetasse. kuninga-sugu olema pärit Şêx Adī esimestest Mirîd õpilastest - Şeihan'i valitseja-perest, kelle kätte jäetud võim pärast Şêx Adī surma.

Şêx õpetajad

Şêx õpetajate esi-vanemad ol'd enne-muistesed Xwedan inim-inglid ja nend́e ammet on oma Mirîd õpilaste hinge-elu, sünni, pulma, matukse ja munde kommete korraldamine. Şêx ‘Adī ibn Musāfir al-Umawī aigadest saadik jagunevad kolme hõimu:

  1. Qatanî hõimu esi-isa on Şêx Ebubekir. selle hõimu Şêx Mend'i sugu-võsal arvetasse olema oskus madusi käsutada ja muud sala-võimu. sellest hõimust valita Mîr kuningad.
  2. Şemsanî hõimu esi-isa on Şêx Şemset. see on üks kõikse vägevambi Êzidî sugu-kondi. selle hõimu Şêx Fahreddin'i sugu-võsast valitasse Baba Şêx - Êzidî usu-juht, Şêx seisukse pä́ä́lik ja Mîr kuninga usuline nõu-andja.
  3. Adanî hõimu esi-isad on Şêx Adī vennad. selle hõimu Şêx Şerafeddin'i sugu-võsast valitud Pêşîmam - kohaliku piiskopi kinnitab Mîr kuningas.

kõikse paremast ajsa-tundjast lueta Şêx Hesen ja Şêx ‘Adī järel-põlvi.

Pir abi-õpetajad

saavad abi-kaasa ainult oma hõimust. kõik Kurdi rahva 40 Pir hõimu olema pärit jo Şêx ‘Adī ibn Musāfir al-Umawī eelmisest ajast. 40 hõimu jagunevad nejlla sugu-harru. iga-üks lueb oma sugu-puud mõnest pühast esi-isast. teisalt arvetasse neid nigu Şêx seisustki olema pärit Şeihan'ist. ülemad Pir'id kannavad musta või punast pä́ä́-katet. igal Pir'il on oma Şêx õpetaja. nend́e ammet on sama moodi Mirîd õpilaste hinge-elu ja kommete korraldamine, ku Şêx'i p-õle käe pärast.

Mirîd õpilased

Mirîd liht-rahvast on kõikse rohkemb ja nend́el p-õle erilisi vaimulikka kohustusi.

Koçek õpetlased

nemad on küll pärit Mirîd liht-rahvas hulgast, aga neid austeta nend́e hää vaimuliku hariduse pärst. Koçek õpetlaste naised ja lapsed on ikke Mirîd seisusest, aga Koçek tiitli võib saada ka mõni ammetist ilma jäänd Şêx või Pir.

Feqîr vennas-kond

Feqîr tee-käijad jutlustavad, õpetavad, mainitsevad rahvast ja lahendavad aru-saamatusi. see raske töö kergendab nend́e teed Paradisi aida. selle ammeti pärib mees oma isalt, aga see p-õle sünni-pärane kohustus. nend́e noore põlve elu ei erine teiste omast.

Qewal sõnulised

Qewal seisus elas ainult Şêxhan valla Bahşık ja Bahzan külades. nend́e ammet oli vaimuliku sõna mälestamine, kõne-kunts ja (Laliş'es) püha-kojas jumala-teenistusel laulmine. sõnulised valiti pä́ä́miselt Kurmancî keelsest Dimlî ja Arabi keelsest Tazhî hõimust.

maa-konna lipud

Qewal sõnulised kannavad iga aasta külast külla Tawus-inglid kujutavad püha lippu. lipu kandjad käivad ringi, Mirîd õpilased annavad lipule suud ja annetavad sõnulistele. sõnulised piavad lühikese kombe-talituse ja palvukse.

Hayastan'i Êzidî kogu-konna lipp

igal piir-konnal on oma lipp ja igal lipul nimi:

  1. Êzi ehk Enzeli lipp (Şeihan maa-konnas)
  2. Şengal (Sinjar)
  3. Heleb (Italia: Aleppo)
  4. Tewrêz (Tabrīz)
  5. Xalta lipp (Diyarbakır, Kurdi keele Amed maa-konnas)
  6. Mosko (Москва) ehk Vene keisri maade, Sakartvelo (Γεωργία) ja Hayastan (Ἀρμενία) lipp
  7. Hakkâri ehk Kurdi keele Colemêrg maa-konna lipp

esite nägi neid õige sagedast, aga täna-pä hoitasse neid rohkemb varjul. elu ei ole enamb julge. enamast neid päris õigeid vanu lippu ei näegi vaid nend́e järele tehtud uuembi lippusi.

usu-elu

viis kaaslast

iga Êzidî-usulist köidab kogu-konnaga 5 sidet

  1. tema pere vaimu-elu jälgiv Şêx
  2. tema pere vaimu-elu jälgiv Pir
  3. tema oma valitud (? Mêrebî) õpetaja
  4. tema oma valitud Biray Axret "Toonela vend" (naistel - õde), kellega teine-teise elu, hinge (ja isegi matuste) eest vastastikku igate moodi piab hoolitsema ja kelle lapsed ei tohi oma-vahel abi-elluda nagu ka Muḥammad'i usku kirîvê vaderitel.
  5. tema oma valitud Hoste (isand = Looja)

annetused

Mirîd õpilased võivad annetada vaimulikkudelle.

palve

teel London'ist Pārśa linna, 1865
  1. päéva-tõusu ajal palvetavad ida-poole
  2. päéva-looja ajal palvetavad lääne-poole
  3. öösse palvetavad lääne-poole

Kurdi keeles, aga igal päéva ajal eri sõnadega ja oma ette. ühes koos palvetetasse ainult Laliş'es palve-rännul. mõjal ühisi palve-maju p-õle.

  • palvetata võib ka lõuna ajal.

pühad

  1. Sersal "Punane Kolma-pä" ehk Uus-Aasta (esimisel kolma-pä'l pärast suvist Çillê Havinê paastu)
  2. Cemaî Laliş palve-rännu nädal (sep 6-13.)
  3. Îda Êzi paastu lõpp detsembri esimene reede
  4. Batizmî ehk "Pir Elî püha" jaanuari esimesel poolel
  5. Xidir û Ilyas veebruari esimene nelja-pä

palve-ränd

Laliş'e püha-koja uksel

iga usklik piab käima Laliş orus Şêx ‘Adī ibn Musāfir al-Umawī haual. mennasse septembri-kuul. viimasel nädalal

  • käia püha-meeste haudadel
  • ohverdeta elajid
  • ristita lapsi
  • pieta pühi (Sema) pidu: laulda loitsusi, trummide ja viledega

palve-rändaja ei tohi:

  • pühas orus kanda jala-nõusi
  • juua
  • teha sugu

Mirîd õpilased jäävad oma Şêx-õpetaja kodu ligidalle öö-majale ja jutustavad hommikuni. Laliş'es elamise kulud tasuvad aasta jooksul korjatud kinkidega.

paast

isiklik

suvel 40 päéva enne Çillê Havinê (juuli-kuu 21.) ja talvel 40 päéva enne Çillê Zivistanê (veebruari-kuu 2.) päéva paastuvad oma ette vaimulikud - enamast Feqîr seisus ja vanemad inimised. Mirîd liht-rahvas ei pea seda tegema.

ühised

  1. Xwedan püha reedeni 3 päéva teisi-pä'st alates paastub Mirîd õpilane oma Şêx'i juhatusel. p-õle kohustus vaid on vaba-tahtlik.
  2. järgmisest teisi-pä'st paastutasse 3 päéva Şêşims püha reedeni. p-õle kohustus vaid on vaba-tahtlik.
  3. järgmise nädala (Îda) Êzi paast on kõigi kohus.

õiete pieta paastugi kohati oma moodi.

  • Viranşehir'is paastutasse detsembri-kuu viiḿasest teisi-päst ṕä́äle kolm päéva ja reede pietasse pidu.
  • samas lähedal Diyarbakır'is paastutasse detsembri-kuu igast teisi-päst ṕä́äle kolm päéva ja iga reede pietasse iga kord ise nimega pidu.

kombed

Êzidî rahva kombed ja isegi käsi-töö sarnanevad igal-pool nend́e Muḥammad'i ja risti-usku naaber-rahvastele.

ristimine

laps katsutasse ristida esimesel nädalal või kõikse hiljemb teisel elu-aastal

leigetavad last hoiab Muḥammad'i usku kirîvê vader.

juukse leiku

poisi juukseid ei või leigata enne ku tema Şêx tuleb külla, puudutab ta nägu ja lueb Bisk palve. tüdrikuid vaide ristitasse Laliş'e püha veega. nend́el juuksid ei leigetasse elu lõpuni nigu Paradisi Ḥūrīyah omi.

abi-elu

Êzidî mehi 19.a-saja lõpu Mêrdîn'is

Êzidî-usuline tohib menna paari ainult temale sobivast seisuksest Êzidî-usulise inimisega.[3] ülematel seisustel on valida veel vähemb. Pir ja Şêx saab naise ainult oma enese hõimust. ainult Mîr kuninga perede lapsed võivad menna kosja kaa teistele sugu-võsadele.

kombed on küll kahel viimasel aasta-sajal muutund ja väega pajlu. mitut naist ennemalt ei lastud pidada, aga rahvast jää́b vähemast ja nüüd enamb ei keelata seda. naistel on lahutamise õigus.

laulatavad ja lahutavad Şêx Hesen'i sugu-võsa papid.

abi-elu-naise vaimu-elu hakkab jälgima tema mehe pere Şêx ja Pir.

matuksed

Tawuse paabu-ingel Hannover-Lahe surnu-ajal

surnu maeta ikke oma sünni-kohta, siis kaa ku ta on sur'd kuski kaugel eemal võõral maal. igal-pool on omad kombed.

  • Hayastan (Ἀρμενία) maal inimine maetasse surnu-ajal véikesesse kotta. padja panna pä́ä́ alla ja kerstu juurde liud kadunulle armsate asjadega.

mujal kerstu ei tuntud. inimisele pandi selga-jalga valge kampsun, kuub, kindad, sukad ja keereti lina sisse. matuste aig tema Axret vennad harutavad lina lahti, tema kätte ja silmadelle pannasse Laliş'e mulda ja natukese huultele kaa. siis maetasse maha - näuga päéva tõusu poole.

  • praiga on kombest mitmel pool, et sugulased lõikavad ona juukse palmikud, viskavad kerstu või riputavad haua-kive külge.

keelud

palju keeldu enamb väega ei pietassegi.

  • ennemalt ei võind süüa (Brassica oleracea) kapsast ega (Lactuca sativa) salati lehti
  • panna selga sinisi riideid

aga tänaseni

  • ei tapetasse musti madu
  • ega kustuteta elavad tuld

kui vähegi võib.

ja teises maa-kohas on kohe teised kombed kaa.

muusika

Êzidî luule p-õle munde Μεσοποταμία rahvaste kombel kirja pandud vaid levib suust suhu.

sarnast on Muḥammad'i usku Kurd'ide pärimuselle, aga on ka erinevad.

nukraid ja üsna rütmitumaid Stran ehk Kilam laulu laúleta ka ilma pilli mänguta.

muidu on küll Iraag'is mängitud Şebab vilet ja Def raam-trummi, Hayastan (Ἀρμενία) maadel on puhutud Mey, Ney ja Dûdûk vilet, Türgi-maal näpitud Baxleme (Türgi: Bağlama) keeli.

rahva-laulud luua enamast Bayâtî või Sabâ heli-laadis.

Kurdi keele on laulja Stranbêj ehk Dengbêj. lauljaid on igast seisuksest, aga rohkemb on Mirîd liht-rahva hulgast.

ilmalik aja-veede

ʿIrāq'i Êzidî era-konna lipp

Stran ehk Kilam laul

sedasi annta meneviku juhtumused edasi tulevastelle põlvedelle. mälestetasse, kes kelle ära andis ehk kes oli salaja "valitsuse" teenistuses.

et sarnase nimega tegelased ei läheks segamine, siis pannasse nend́ele isa-nimesi ja lisa-nimesi:

  1. Memê Alan
  2. Siyabend û Xecê
  3. Filîtê Quto
  4. Şêx Mîrze
  5. Derwêşê Evdî ja Edûlê
  6. Dawûdê Dawûd
  7. Cangîr Axa

nigu Muḥammad'i usku nõnda ka Êzidî usku Kurdi mehed võivad armastusest laulda naise silmade läbi ehk naise sõnadega.

vaimulik verss

Dua palve

palvetel p-õle kindlad viisi, vaid nad on meelde jätmise jáust riimitud 4 või 6 versilistest salmidest. neid luetasse ilma pilli mänguta.

Qewl loits

jumala-teenistuste pühi loitsu laúletasse ilma pilli mänguta, aga igal-pool ise moodi.

Beyt luule

jutustab vaimulikka lugu-laulu, aga p-õle ommeti jumala-teenistuse osa.

iga-sugusi iga-päévasi vaimulikka Qewl, Beyt ja Dua sõnu ei õpetetasse järel-tulevalle põlvele õiete laúluga vaid hoopis ilma viisita lugedes.

Sakartvelo Ezidi rahva riideid

Yezidi Woman.JPG
Yezidi Woman-2.png
Yezidi Man.png
Yezidi Man-2.png

Shêx Adî püha-koda

Lalish.jpg
Tausi-Malek.png
Gora Shêx Adî Lalish 2012.JPG
JPG

Êzidî inimisi

JPG

Şengal'i mägilane

JPG

Sakartvelo Êzidî tüdrik

Laliş'e poiss

JPG

ʿIrāq'i Êzidî mees

Ararat 1922

1920ndemate aastate Şengal mägede Êzidî'lased Sūriyā ja ʿIrāq'i piiril

algu-pära

  1. heli-salvestustega Amed Gökçen'i raamat "Yezidiler".
  2. Wikimedia Commons'i pildid "Êzdîtî, êzidîtî, êzîdîtî, êzidatî, yezîdîtî, yêzdîtî".
  3. 2011.11.01 hukkas Schleswig-Holstein'is 18-a'se Arzu tema oma pere (Inglise keelne lugu). Spiegel Online. 2012-05-24.

Saturday, February 2, 2013

Bitinya aja-loo ja loodus-rajad

Bithyni-maa 15.s kaardil
Rooma mõju alune Bithynia enne esimest sõda Mithradates Megas Eupator Dionysius'e vasta (-89)
Hellēnikḗ keele-ala

Doğu Marmara [1]

Adapazarı tasandik (endine Sangarius), tänane Sakarya-maa-kond[2]

Akyazı, Taraklı, Geyve kuuma-vee-hallikad, Karasu rand,

Sakarya-maa-konna jäutus
liiva-rannaga Kocaali

Adapazarı

562.a (Justinianos Köprüsü ehk Beşköprü) sild

Bilecik-maa-kond[3]

Bilecik-maa-konna jäutus

Belokeme (endine Agrilion, Agrillum), tänane Bilecik

Şeyh Edebali Türbesi kalm mäel

(endine Thebasion), Söğüt

Söğüt, Bilecik

Bozcaarmut Köyü

järv Bozcaarmut Köyü küla juures

Vezirhan

17.s Köprülü Mehmet Paşa Kervansarayı kauba-õu

Çengeller

Çengeller küla Gölpazarı juures

Lefke (endine Leukai), tänane Osmaneli

  • 1800.a Madjari arhitekti loodud Helleni "Kilise" elik kirik mäel, vana-linna kohal on 1920.a (Türgi-Helleni rahva-vahetamisest) saati käest lastud.
Osmani aegased majad
rong

jaam on 30 min vana-linnast. "Başkent" ega "Cumhuriyet Express" ei piatu.

marsa

İznikku 30 km läände, 6 x päevas, 2 tunni vahedega, 8:30 > 18:30

Nicaea (endine Nikaia), tänane İznik[4]

  • 16.s torniga, 2007.a Eşrefzade Camii pühamu "Kılıçaslan Caddesi" tänava vasakul poolel, ku menna "Lefke värava" poole
  • İznik müzesi "Kılıçaslan Caddesi" tänava vasakul poolel, ku menna "Lefke värava" poole, 14.s Nilüfer Hatun imaret vaeste-majas. aias on (Ida- jm) Rooma sammaste ja kivi-kirstud (teisi-bäst > püha-ni 9:00 > 12:00 + 13:00 > 17:00).
Lefke Kapı värav (idas, pika vee-juhtme juures)
14.s Yeşil Cami pühamu muuseumi kõrval. roheliste kivi-kirjadega torn on enamb Selcuku ku Osmani ehituste taoline.
kesk-väljaku juures on (tasuta avatud) Aya Sofya kirik, kus pieti 787.a kiriku-kogu. 2011 annetud taas Islami koguduselle .
İznik müzesi "Kılıçaslan Caddesi" tänava vasakul poolel, ku menna "Lefke värava" poole, (teisi-bäst > püha-ni 9:00 > 12:00 + 13:00 > 17:00).
tornidega linna-müüri İstanbul Kapı värav (põhjas)
ujutav järv Göl Kapı linna-värava pool
Minibüs

20 min vahedega, 8:00 > 00:00 Bursast; tunniste vahedega 7:30 > 21:00 Yalovast (püha- 9:10st), 7.50 TL; 10:30, 15:30, 19:30 Karamürsela kaudu Gölcükust.

Yalova-maa-kond[5]

harvast asustetud (Ağaç Denizi) metsaste Samanlı Dağları, Bolu Dağları ja Bozburun mägedega pool-saar (Taz Dağı mägi on 921 m)

Yalova-maa-konna jäutus

Pylai (endine Ελενούπολις), tänane Yalova

Uvezpinar küla Su Düşen Şelalesi joa juurde toob kesk-linnast marsa
Rooma-aegaste Termal kuuma-vee-tiikide juurde Karaca metsas toob kesk-linnast marsa, 2.50 TL
buss

Bursa 12 TL, Istanbul

laev

Sultanahmet'i lõuna-poolisest Yenikapı sadamast 70 min, 15 TL. Istanbuli Asia-poolisest Pendik ja Kartal sadamast 70 min, 15 TL.

Armutlu

Kaplıca kuuma-vee-tiigid

laev

Sultanahmet'i lõuna-poolisest Yenikapı sadamast 18:45, 17 TL, 1 h 20 min.

Kίος, Prusias ad Mare, tänane Gemlik

muistise sadama ja linna jäänuksed.

buss

Istanbul, Yalova ja Bursa

laev

Sultanahmet'i juurest Yenikapı sadamast

Apamea Myrlea ehk Mudanya

Osmani aegases sadama-linnas on kerikud jm

Kocaeli-maa-kond[6]

Kartepe 1600 m suusa-mäed, Kerpe ja Kefken (Musta mere), Gölcük ja Karamürsel (İzmit Körfezi lahe) rannad,

Kocaeli-maa-konna jäutus

(endine Nicomedia), tänane İzmit

Kocaeli-maa-konna keskus

  • Akropolis, Agora, Teater, Nymphaeum, Nekropolis
  • Üçtepeler Helleni vallutajate kuninga-kääpad
  • Rooma müürid, vee-juhtmed ja hoidlad
  • Diocletianus'e eluase ja relva-kamber
  • Demeter'i pühamu
  • Augustus'e pühamu
  • Orhan Gazi pühamu (1333)
  • 19.s Fevziye pühamu
  • 16.s Imaret pühamu ja Pertev Paşa pühamu (1580), (Osmani ehitus-kuntsnik Mimar Sinan)
  • 14.s Süleyman Paşa saun
  • 16.s Mehmed Bey saun
  • Pertev Paşa hallikas (1571)
  • Tüysüz hallikas (1782)
  • Kapanca Sokağı hallikas ja Canfeda Kethüda Kadın hallikas (1827)
  • Saatçi Ali Efendi mõis (1776)
  • Sırrı Paşa mõis (19.s)
  • Kasr-ı Hümayun loss
  • Prantsuse usu-kool
  • Redif tõkked (1863)
  • 1901.a "Saat Kulesi" kella-torn (1901).
Alikahya küla Fatih Camii pühamu
rong

(Istanbul'i poolt, TL 5.50, 2 h (3.75 TL Doğu Express)

buss

Istanbul'ist: Efe Tur ja Izmit Tur, 15-20 min vahedega, 7:00 > 22:00, 10.00 TL Asia-poolisest Harem Otogar'ist, 12.00 TL Euro-poolisest Esenler Otogar'ist.

Dakibyza (endine Libyssa), tänane Gebze

Osman Hamdi Bey muuseum sadamas
16.s Çoban Mustafa Paşa Külliyesi pühamu
Eskihisar Kale kindlus
rong

(Istanbul'i Asia-poolisest Haydarpaşa jaamast, 1.50 TL, 1 h (Banliyö treni)

laev

Yalova lähedale Topçular'i, 40-45 min, 2.80 TL, päev-läbi.

Hereke kuninglik vaiba-küla

Gebzehedal

puhas siid, 0.6 m2, 32 x 32 sõlme/cm2; 13 töö-aastad
rong

Istanbul'i Asia-poolisest Haydarpaşa jaamast, 1.50 TL, 1 h (Banliyö treni)

laev

Yalova lähedale Topçular'i, 40-45 min, 2.80 TL, päev-läbi.

viited ja märkused

  1. ^ English Wikivoyage "Southern Marmara"
  2. ^ English Wikivoyage "Sakarya"
  3. ^ English Wikivoyage "Bilecik"
  4. ^ English Wikivoyage "Iznik"
  5. ^ English Wikivoyage "Yalova"
  6. ^ English Wikivoyage "Kocaeli"
siinset juttu võib tarvitata iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.