Monday, December 31, 2012

Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te teɢù ̮se̮nàDe pe̮hì ̮vor̆mìD

tegusõna põhivormid

tegema

Eesti sõnaraamatutest leiab tegusõna ma-tegevusnime, millest võib tuletada

  1. tegevusnime: tegemine
  2. tegijanime: tegija jm
  • Viru maamurde ühesilbilised tüved on ma-tegevusnime käänetes poolpikas (teises) vältes: Väike-Maarja: vīmàs Rakvere: süö̆màs, tuŏmàs Simuna: juŏmàs, süö̆màs; Ambla: ki̮ĕmast; Kadrina: [liĕris] käĭmat̆ta, Simuna: juŏmat̆ta

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud [astmevaheldus|tugeva astme] tüvele

  • mur̀Duma, me̮t̀lema, nuh̀tlema, ke̮nèlema

olevikus nõrgeneva astmega (ülipikas vältes) tüve ja liite vahelt on kadunud a, ä, e

  • püìDma (~ pǖĭjan), üìDma, siàDma, tiàDma, kart̀ma, lüp̀sma, mak̀sma, mat̀ma, nīt̀ma, seìZma, tap̀ma, ve̮t̀ma, aǹDma, kaǹDma, küǹDma, laùlma, naèrma, Rakvere: tiàDmat̆ta, Simuna: naèrmat̆ta, (Viru-Jaagupi: kièlmat̆ta)

käskiva kõneviisi mitmuses nõrgeneva astmega tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

  • kièlama, leǹDama / len̆nak̆ke, kes̀tama / kes̆tak̆ke ('kestke'), kuìvama / kuĭvak̆ke, kièrama, Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

tüve ja ma-liite vahel on a, ä, e alles, ka astmevahelduse kaotanud (peamiselt 2. ja 3. vältes või kolmesilbilistel) sõnadel

  • ~ jul̀ɢe+ma (jul̀ɢe+me, jul̀ɢe+ɢe), kas̀va+ma, kuìva+ma, (sel̀ɢi+ma, lah̀ku+ma), Ambla: ahenDa+mat̀ta, Viru-Jaagupi: tiŋ̆ɢi+mat̆ta


Eesti õigekeele normidest vastaselt

võib olla Viru maamurde

ülipikas vältes tüvest e kadunud

Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: le̮p̀ma, pä̂Zma, Simuna: pėàZma

  • ~ juok̀sma, kûlma, las̀kma, tuǹDma, te̮ùZma

tüvetäishäälik võis 18/19. saj vahetusel taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (sel̀ɢima, lah̀kuma) või kirderannikumurde mõjul:

  • le̮p̀pema, aìZema; Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàZema; Rakvere, Simuna: pä̂Zema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: e̮it̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

ülipikas vältes tüvest i kadunud

Simuna: uòlimat̆ta ~ uòĺmat̆ta;

  • ~ ek̀sima, kerkkima, e̮p̀pima, as̀tuma, is̀tuma, kat̀suma, kis̀kuma, kuk̀kuma, laùZuma, līkkuma, se̮t̀kuma, e̮èruma

mõnest kahesilbilisest sisekaolisest va, vä tüvest kadunud "v"

kohati (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

  • Kadrina: kuìma (~ kuìvama); Simuna: külìma (~ kül̀vama);

tehke

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel käskiva kõneviisi pööretel. ainult käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde (ehk oleviku-) tüve aste on vastupidine. Väike-Maarja: ak̆kak̆ke, ak̀kan, ak̀ka; e̮p̀piɢu, e̮p̆pìn, e̮p̆pì (<*e̮ppi+k)


käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde

tuletamine ma-tegevusnimest

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paŋ̆ɢè, miŋ̆ɢè, ol̆ɢè, tul̆ɢè, sur̆ɢe, pes̀ke, kus̀ke, teh̀ke, näh̀ke
  1. kui ma ees on helitu kaashäälik (ɢ, ʙ, D, k, p, t, s), siis
    1. ma asemele tuleb panna ke tunnus: (je̮ùDma ~) Rakvere: je̮uke, Simuna: oit̀ku, se̮ut̀ku, Simuna: ant̀ke; Kadrina: juos̀ke;
  2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
    1. ma asemele tuleb panna ɢe tunnus: (naèrma ~) naèrɢe
  3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis
    1. ma asemele võib enamasti panna ɢe tunnuse: Kadrina: kroh̀viɢe, riakkiɢe;
      1. , kuid ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: (sâ+ma ~) sā+ɢe,
    2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elɢe, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (rîDlema ~) rījelɢe,
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elɢe / üèlɢe asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: me̮t̆telɢe;
      2. lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna eleɢe: (ke̮nelema ~) ke̮neleɢe
    3. ama asemele võib (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul) panna enamasti ak̆ke
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆kak̆ke (<*hak̆kat+kaδe̮n). nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised: rüĭʙak̆ke, te̮m̆mak̆ke, e̮ĭZak̆ke, ar̆vak̆ke, ker̀jak̆ke, āvak̆ke, kur̆nak̆ke, tal̆lak̆ke, oZak̆ke, vihak̆ke, laĭnak̆ke, jät̆kak̆ke, üp̆pak̆ke, kär̆sak̆ke, sur̆mak̆ke
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: uoDak̆ke (~ *oδottakaδe̮n), aĭDak̆ke, näĭDak̆ke, vāDak̆ke, vuaDak̆ke, kaŏDak̆ke, kaŭDak̆ke, kāDak̆ke, vaŭDak̆ke ('vajutada'), süĭDak̆ke, sǖD́ak̆ke,
        3. paljud (pool)pikas ja ülipikas vältes a/ä-tüvelised: keDrak̆ke ( ~ Viru maamurrakutes on tavaline: keDràma / keDraDa), kiĕlak̆ke (~ *kēltäkaδe̮n), kiĕrak̆ke, kiănak̆ke, viănak̆ke, veànak̆ke, kǟnak̆ke, vǟnak̆ke, niĕlak̆ke, kül̆vak̆ke, len̆nak̆ke, kes̆tak̆ke('kestma')
    4. astmevahelduse kaotanud (3. vältes või kolmesilbiliste) sõnade puhul tuleb (a)ma asemele panna siiski (a)ɢe: (kas̀vama ~) kas̀vaɢe, kuìvaɢe (~ kuĭvak̆ke), (jul̀ɢema ~) jul̀ɢeɢe; Simuna: vajut̆taɢe; Suure-Jaani: ärà us̀kuɢe neìD;

teha

da-tegevusnime

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse:e̮l̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà (tehja), nähä̀ ~ nähà (nähja <*nähδäk)
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on t, ks, ps, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Simuna: juok̀sta; Kadrina: (luotma ~) luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèɢa] vîtta; Simuna: jät̀ta, küt̀ta; Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta; te̮us̀ta
    2. kui ma ees on s(t), siis
      1. stma asemele tuleb panna ssa: (kas̀tma ~) Simuna: kas̀sa (~ Rakvere: os̀ta;)
    3. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Simuna: las̀sa
    4. kui ma ees on p, siis
      1. pma asemele tuleb panna p̀pa: (tap̀ma ~) tap̀pa
    5. kui ma ees on D, siis
      1. Dma asemele tuleb panna Da: (leìDma ~) leìDa (<*leütäδäk); kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa
    6. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele võib panna Da tunnuse (Viru maamurrakutes tavaliselt välde jääb ülipikaks): (kûlma ~) kûlDa; laùlDa (*laulaδak), naèrDa;
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna Da tunnuse: (tuàma ~) tuàDa, (luɢèma ~) luɢèDa; Kadrina: küZìDa; Viru-Jaagupi: valàDa; juh̀tuDa, jul̀geDa, lah̀kuDa, laŋ̀ɢeDa, le̮h̀keDa, mur̀DuDa, vet̀́tiDa, seĺ̀ɢiDa; Väike-Maarja: seĺ̀ɢuDa, Simuna: kal̀DuDa, Kadrina: kus̀tuDa; Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseDa; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seDa; Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seDa; Simuna, Rakvere: pä̂ZeDa; Simuna: piàZeDa; e̮it̀seDa; Väike-Maarja: lîkkuDa, Rakvere: e̮èruDa, Simuna: kuàluDa
      1. aga ühesilbiliste tüvede da-tegevusnimi on keskmurdes (üldiselt): jûwa, lûwa, pûwa, tûwa; vîja; käìja, lüìja, müìja, süìja; Väike-Maarja:lǖ   ̨ a, mǖ   ̨ a, sǖ   ̨ a
    2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elDa, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (nuht̀lema ~) nuhelDa, Väike-Maarja: rījelDa, Viru-Jaagupi: kīDelDa, Simuna: e̮m̆melDa;
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: me̮t̆telDa;
      2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆ta: Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮ʙelet̆ta ('logeleda'), siʙelet̆ta
    3. ama asemele võib panna enamasti at̆ta kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul, (kuid Viru maamurrakutes on tavaline: keDràma / keDraDa)
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆kat̆ta (<*hak̆kat+tak), nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised:os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak); Väike-Maarja: laĭnat̆ta; Viru-Jaagupi: üp̆pat̆ta; Simuna: kur̆nat̆ta
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;
        3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹDama / len̆nat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆ta ('kestma / kesta'); kiĕlat̆ta (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆ta; Väike-Maarja:kǟnat̆ta; Simuna: püĕrat̆ta; Kadrina: jät̆kat̆ta;
      2. mõne ülipikas vältes sõna puhul tuleb ama asemele panna siiski aDa, kusjuures sõna tüve aste ei nõrgene: (kas̀vama ~) kas̀vaDa, Rakvere: kuìvaDa (~ Viru-Jaagupi: kuĭvat̆ta;)
      3. ma asemele võib panna at̆ta ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laɢunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loɢiZet̆ta, le̮ŭɢut̆tat̀ta, pīɢistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äʙenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;
    4. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: käs̀sa (käskida); Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) (Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta ~ küžìDa; Kadrina: küZìDa;)


teha(sse)

umbisikulise tegumoe oleviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse: e̮l̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà, nähä̀ ~ nähà; Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδäk); tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes. Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: pe̮l̀la ('ei olda'); Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse; Simuna, Kadrina: pes̆sas̆se; Rakvere: pes̀sa ~ pes̆sas̆se;
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Viru-Jaagupi: pek̆set̆ta; Kadrina, Simuna, Väike-Maarja: pek̆set̆tas̆se;
    2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Laiuse: lüp̆set̆tas̆se;
    3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se; te̮us̀tas̆se
    4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ve̮tma ~) Simuna: [paDà] ve̮etta [tulelt̀], kͥēDet̆ta (kiēDet̆ta) ärà; laĭDet̆tas̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen); Laiuse: kaet̆tas̆se, küet̆tas̆se, jäet̆tas̆se, maet̆tas̆se; Väike-Maarja: ve̮ettas̆se;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud: nut̆tet̆tas̆se, pet̆tet̆tas̆se;
    5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: kas̆tet̆tas̆se;
    6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Väike-Maarja: las̆sa|s̆se~kse; Simuna, Viru-Jaagupi, Kadrina: las̆sas̆se; Rakvere:las̀sa;
    7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆pet̆ta;
    8. kui ma ees on D, siis
      1. Dma asemele tuleb tavaliselt tta tunnus: Viru-Jaagupi: (aǹDma ~) antta; (Roela: pü̂tta, ü̂tta, oitta [salàja]); Väike-Maarja: üittas̆se (*hǖδet̆täksen);
      2. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se, oĭjet̆tas̆se (<*hoiδe̮ttakse̮n); Viru-Jaagupi Vaeküla:pǖĭjet̆ta, ǖĭjet̆ta (*hǖδet̆täsen); Simuna < Koeru: Muidu musta annetakse; Haljala: Kaerad ette kannetaie <*kan̆ne̮t̆tahe̮n);
    9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Simuna: lālet̆tas̆se; Jüri: naĕret̆takse
      2. sisekao puhul kasutatakse Da liidet: Paide: kûlDas̆se
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna t̆ta tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (ajàma ~) aetta [taɢà], (luɢèma ~) luetta, valàt̆ta, küZit̆ta, ot̆sit̆ta; Simuna: kͧōrit̆ta (kuōrit̆ta); Kadrina:pak̆kut̆tas̆se, suettas̆se; Rakvere: raĭjut̆tas̆se; Laiuse: kat̆sut̆tas̆se; luet̆tas̆se (<*luγe̮t̆takse̮n), siut̆tas̆se, suet̆tas̆se, Väike-Maarja: aet̆tas̆se (<*aje̮t̆takse̮n); julet̆ta;
      1. mõne sõna (jäɢà, äɢà, koɢù, seɢà, siɢì, mä̂ɢi, näùɢu, raʙà, reʙì, siɢìt̆tama, soʙìt̆tama, taʙat̆tuD) tüve aste ei nõrgene kunagi: Kadrina: seɢàt̆tas̆se
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe olevik on keskmurdes (üldiselt): lûwa, pûwa, tûwa; vîja; lüìja, müìja; Väike-Maarja:lǖ   ̨ a, mǖ   ̨ a, sǖ   ̨ a; Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèDa; kièDa; Viru maamurdes: suàDa; Kadrina:jäèDa (*jä̂δäksen); Iisaku Oonurme, Rakvere:tūvas̆se; Kolga-Jaani:pūvas̆se (*pōδakse̮n); Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se; Väike-Maarja:lǖ   ̨ akse, mǖ   ̨ as̆se, jūwakse; Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:vījas̆se; jä̂Da(kse), Viru-Jaagupi:tuàDas̆se & (Simuna, Kadrina:)sâDakse
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elDa, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: üèlDa [olèma], tap̆pelDakse, ve̮ĭDelDakse; e̮m̆melDa+kse/s̆se; Simuna: üèlDas̆se
        1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa (üèlDas̆se / me̮èlDas̆se) asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: me̮t̆telDa;
        2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆ta: Simuna: loɢelet̆takse; Väike-Maarja, Simuna: raʙelet̆takse
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆ta (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) Kadrina:ak̆kat̆ta; (<*hak̆kat+ta+sen/hen), nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: te̮m̆mat̆tas̆se; Simuna: tal̆lat̆tas̆se, kur̆nat̆tas̆se;
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭDat̆tas̆se;
        3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆ta; Väike-Maarja: kierat̆tas̆se, kǟnat̆takse; Simuna: viănat̆tas̆se;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆ta ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ta & et̆ta kuju. Lõuna-Rakvere: kir̆jut̆tat̆ta, aus̆tet̆ta, varastet̆ta; Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse, kir̆jut̆tat̆takse, lahut̆tet̆takse, paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse, le̮ŭɢut̆tat̆takse, varastet̆takse;
    2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: Väike-Maarja: käs̆sa|s̆se~kse; Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se; Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se; Kadrina:käs̆sas̆se; Viru-Jaagupi: ei us̀sa;



tehtud

umbisikulise tegumoe mineviku tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel umbisikulise tegumoe pööretel. ainult umbisikulise tegumoe oleviku tüvi erineb pisut.


umbisikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > pań̀Di, oĺ̀Di, tuĺ̀Di, sur̀Di, näh̀ti, teh̀ti, peś̀ti, kus̀ti; Viru-Jaagupi:meń̀Di;
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja:ei mak̆set̆tuD; Kadrina: ei pek̆set̆tuD;
    2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: lüp̆set̆ti;
    3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ti/tuD tunnus: (juok̀sma ~) te̮us̀ti, juos̀ti
    4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tahtma ~) tahet̆ti; me̮ĕDet̆ti; Simuna:kar̆Det̆ti, kiēDet̆ti; Väike-Maarja: nīDet̆ti; jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küeot́ti~küetti;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud:nut̆tet̆ti, pet̆tet̆ti;
    5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: te̮s̆tet̆ti; Väike-Maarja: me̮estet̆ti;
    6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna s̀ti/s̀tuD: (las̀kma ~) laś̀ti;
    7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆pet̆ti
    8. kui ma ees on D, siis
      1. Dma asemele tuleb tavaliselt t̀ti/t̀tuD tunnus: ańtti kańtti küńtti murtti je̮utti leitti ne̮utti oitti püitti~pǖtti siatti se̮utti tiatti~ti̮atti ve̮itti üitti~ǖtti~ǖt́̆ti;
      2. aga vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb:(~ mulle süija annetie <*an̆ne̮t̆tihe̮n), Äksi: kün̆net̆́ti ;
    9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆ti~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: lālet̆ti~lālet́̆ti;
      2. sisekao puhul kasutatakse Di/DuD liidet: kûlDi (<*kūltihen)
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna t̆ti/t̆tuD tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (piDàma ~) Viru-Jaagupi: ei piettuD [piDùZi]; Rakvere: taZut̆ti; Simuna: liZat̆́ti; Kadrina: tam̆ʙit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟɢit́̆ti; Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti; julet̆ti;
      1. mõne sõna (jäɢà, äɢà, koɢù, seɢà, siɢì, mä̂ɢi, näùɢu, raʙà, reʙì, siɢìt̆tama, soʙìt̆tama, taʙat̆tuD) tüve aste ei nõrgene kunagi: seɢàt̆ti;
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe minevik on keskmurdes (üldiselt): käìDi müìDi vîDi; Laiuse:vêD́i; Viru-Jaagupi:tuàDi; Rakvere:lüèDi; Kadrina:süö̀Di
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elDi/elDuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja, Rakvere: üèlDi~üö̂lDi; Kadrina: kaŭʙeĺDi, üö̀lDi;
        1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDi / üèlDi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi; Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;
        2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆ti/elet̆tuD: loɢelet̆ti
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆ti/at̆tuD (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised: te̮m̆mat̆ti; Simuna: kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: nū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti;
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭDat̆ti
        3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi: kǟnet̆ti, Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆ti/(e)t̆tuD ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel. Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ti & et̆ti kuju: Väike-Maarja:alut̆tet́̆ti('alustati') kārut̆tet́̆ti lahut̆tet̆́ti nimet̆tet́̆ti ohot̆tet́̆ti va   ̨ėot̆tet́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: aZut̆tet̆́ti; Simuna: līɢut̆tet́̆ti lop̆put̆tet́̆ti; Väike-Maarja:linut̆tat̆ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti, nimet̆tat́̆ti; Kadrina:lauttat̆́ti me̮istat̆tat́̆ti taĭvut̆tat̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆penDat̆́ti kaZvat̆tat́̆ti küp̆set̆tat́̆ti viĕret̆tat̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti, kārut̆tat̆́ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihe̮n)
    2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀ti/s̀tuD: käś̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti; )



teinud

nud-kesksõna

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paǹD, ol̀nD ~ ol̀D, tul̀D, sur̀D, pes̀t, kus̀t; tavalise keskmurde:läìnD, näìnD, teìnD asemel on kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde lähedal: Laiuse, Kadrina Palmse ja Kuusalu keskmurde:läh̀nD, näh̀nD, teh̀nD ~ läh̀ND, näh̀ND, teh̀ND; Viru-Jaagupi ja Haljala keskmurde:lähänD; Rakvere ja Iisaku keskmurde: lähenD ~ lähänD, nähenD ~ nähänD, tehenD; Kadrina: Ei mina nähnud sinu venda
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on sk, ks, se, siis
      1. skma, ksma, Zema asemele tuleb panna s̀t: (las̀kma ~) las̀t; Viru-Jaagupi:juas̀t; Viru-Jaagupi: ei peas̀t (ei pääsenud), pek̀st;
  2. kui ma ees on muidu helitu kaashäälik (ɢ, ʙ, D, k, p, t, s), siis
    1. ma asemele ei jää tunnusest midagi: (je̮ùDma ~) je̮ùD; Viru-Jaagupi,Kadrina:leìD; Viru-Jaagupi: oìD(*oìnD<oìDnD<oìDnuD<hoitanut), pü ̀nD, ü ̀nD; Simuna:siànD, ve̮ìnD; kaǹD, küǹD, mur̀D, tiànD, üìnD, je̮ùnD, oìnD, leìnD (<*leütänüt); Väike-Maarja:kos̀t, lüp̀st; Kadrina:pis̀t, te̮s̀t, ve̮t̄ ; Simuna:jät̄ , os̀t, ei tah̀t; Kadrina: nut̄ ;
      1. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemel olla veel anD: Viru-Jaagupi: aǹDanD, kaǹDanD, mur̀DanD, je̮uDanD, kos̀tanD, pis̀tanD
      2. tunnuse n võib olla jäänud helituks või moodustada omaette silbigi: Rakvere, Viru-Jaagupi:tah̀tn̥D
    2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna D: laùlD, naèrD;
  3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna nD tunnuse: Rakvere: siDunD, nop̀pinD; Simuna: väŕ̀vinD;
      1. ühesilbiliste tüvede nud-kesksõna on keskmurdes (üldiselt): käìnD; Simuna:käènD, jä̂nD; Viru-Jaagupi, Iisaku:lüènD, sȯànD ~ suànd; Rakvere:vî̮nD; Kose: müìnD
      2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: me̮t̆telD, üt̆telD ~ üèlD; Väike-Maarja:rījelD
        1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDi / üèlDi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi; Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;
        2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elenD: loɢelenD
      3. ama asemele võib panna enamasti anD (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul ~ Viru maamurrakutes on tavaline: keDràma ~ Simuna: keDranD; )
        1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
          1. endised at/ät-tüvelised: te̮m̆manD; Väike-Maarja: e̮ĭZanD, ar̆vanD; Viru-Jaagupi:ker̀janD;
          2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / Väike-Maarja: aĭdanD; Simuna: kaŏDanD;
          3. rannakeele mõjul võib tüvi jääda tugevasse astmesse: aittama / Simuna:aittanD;
          4. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Väike-Maarja: kǟnanD; Kadrina: niĕlanD;
      4. ma asemele võib panna nD ka kaasrõhulise (~ ülipikas vältes või 3.nda) silbi järel: juhat̆tanD; (jul̀ɢema ~) jul̀ɢenD (~ Väike-Maarja:ei julenD;), sel̀ɢinD, lah̀kunD, aus̆tanD;
    2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀t: käs̀t (käskinud); Harju-Madise:kis̀kunD ~ kis̀t;




tegite

isikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > panì (~ paŋ̆ɢè); Väike-Maarja: teɢìvaD; Kadrina: teĭvàD 'tegid'; Rapla: [sa] teìD 'tegid'; Viru-Jaagupi: surì; Koeru: kuZìn, peZìn; Viru-Jaagupi: olìme; Simuna: tulìvaD;
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. siis sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: tahì 'tahtis', kiĕDìn, kūl̀in, laŭl̀in; Viru-Jaagupi: le̮p̀ma: le̮p̀pin: le̮p̀pis 'lõppes': le̮p̀pivaD; Viru maamurdes: peàZis, Simuna, Viru-Jaagupi: pä̂Zma; Simuna: piàZin; Viru-Jaagupi: pä̂Zis; Väike-Maarja: an̆́nìn, an̆́nivaD, kan̆́nit̆te, [nad] laŭlìD, pias̆tìn, ves̆́tin, Viru-Jaagupi: kan̆́nime, kūĺime, naĕrivaD, os̆́tìn, tun̆́nìD, ve̮t̆́tin: ve̮t̆́time, Simuna: laŭĺìn: laŭĺivaD ~ lāĺivaD, sāD́ìn; Haljala maamurre: me̮eD́ivaD, os̆́time, Rakvere maamurre: nīD́ime: nīD́ivaD, os̆́time, se̮ĭD́ivaD, te̮s̆́tìD, seĭZivaD, ve̮t́̀sivaD ~ ve̮t̆́tivaD, ve̮t̆́time ~ ve̮t́̀sime;
      1. täishääliku järel D muutub Z-ks : Simuna: oìDma: oĭZìn, üìDma: ǖZivaD;
      2. kui ma ees on t või k, siis võib lisanduda s: Kadrina: kart̀sivaD; Viru-Jaagupi: laZìvaD ~ las̀ksivaD;
        1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Väike-Maarja: Peidid peened palakad; Viru-Jaagupi: Ärja joodin, teise jätin, Lapse söödin, silma pistin, Ahju kütin, tua põletin;
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö),
    1. siis enamasti liitub s(i), aga tüve aste ei nõrgene: Väike-Maarja: e̮p̀piZit̆te, kaDùZivaD; Simuna: a   ̨ėàZiD; Kadrina: siDùZivaD, tièniZivaD; Rakvere: veDàZiD, aŋ̀ɢuZivaD; Ambla: [ta] âZ 'ajas'; Harju-Jaani: suɢèZime;
      1. "pidama" tegusõna -si- mineviku tähendus erineb -i- minevikust: Anna: piDime [keDràma], piDàZime [kit̀se], [naD] piDàZiD [piDù]
    2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: jäì (~ jǟn / jäèn) ~ Kadrina: jäĭvàD; Simuna: saĕvàD; saitte (~ suàn), Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal ka: vièma ('viima'), Viru-Jaagupi: veìn ('viisin'), Laiuse: veì ('viis'); (uo+i = e̮i, üe+i = e̮i) te̮ì, je̮ì, Viru-Jaagupi: je̮ĭvàD, Väike-Maarja: je̮itte, se̮ĭvàD
      1. i ja ü lõpulised ühesilbilised tüved (äi+i = äiZi, e̮i+i = e̮iZi, üi+i = üiZi, ī+i = īZi, iê+i = iêZi): Väike-Maarja: vīZivaD; Viru-Jaagupi: käĭZivaD; Türi: kiêZiD; Palamuse: ve̮ĭZìD; Juuru: müìZ
    3. elema /-lema: Väike-Maarja: raʙèleZin; Kadrina: kaup̀leZivaD; Väike-Maarja: muàDles, me̮t̀les, ve̮it̀les, üt̀les; Kadrina: kaup̀les, tap̀les
      1. me̮t̀leZivaD / üt̀leZivaD asemel kuuleb kiirkõnes lühemaid: Väike-Maarja: ǖt̀siD; Viru-Jaagupi: me̮t̀́sin, üt̀́sin, Kose: me̮t̀́sime, üt̀́sime, [ta] üt̀s;
      2. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Viru-Jaagupi Eite varsti vastajeli, Eite hauasta kõneli;
    4. ama asemele võib panna enamasti aZ(i). seejuures sõna tüve aste ei nõrgene. nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀kaZiD (<*hakkaδit <*hakkat+i+t), maɢasin (<*makaδin <*makat+i+n); Viru-Jaagupi: lük̀kaZin, torkkas, te̮m̀maZin; Simuna: vis̀kas;
      2. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Viru-Jaagupi: kièlaZin, kièraZime; Rakvere: jäk̀saZiD, kuìvaZiD;
      3. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näittaZiD
        1. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Väike-Maarja: Tõutin varagi tulla;
    5. ma asemele võib panna Z(i) ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: jul̀ɢeZin, sel̀ɢis, lah̀kuZin, aus̆taZin; Kadrina: ehit̆taZime, puhastaZime, kurā·Zit̆taZivaD, valestas; Väike-Maarja: peĭDut̆taZiD; Simuna: se̮ĭDut̆taZiD; Väike-Maarja: muretses;
      1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Viru-Jaagupi: Ahju kütin, tua põletin; Kadrina: Siis ma kuldada kohhendin, Hõbe helmida helistin.



tee

isikulise tegumoe oleviku tüvi on samasugune nagu tingivas kõneviisis ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöördel.

isikulise tegumoe oleviku tüve

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel: Viru-Jaagupi: kuDùʙ, piDat̆tuD;
  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > tê ~ tie ~ têʙ (<*teke+pä) - tēvàD (~ teɢèvaD [inìmeseD]), nä̂ ~ näe, panè, minè, olè, tulè, surè, pesè, kusè,
  1. kui ma ees on kaashäälik, siis sõna tüve aste nõrgeneb
    1. tüve lõpu kaashäälikule võib enamasti lisada a: tahàn; pek̆san; lüp̆san; kiĕDàn, laŭlàvaD ~ lālàvaD; an̆navaD, kan̆nat̆te, pias̆tàn, ves̆tan, laZèvaD, naĕravaD, ve̮t̆tame, sāDàn; me̮eDavaD, os̆tame; nīDame, se̮ĭDavaD, te̮s̆tàD, seĭZavaD, nut̆tan, pet̆tan, kat̆tan, mat̆tan, kas̆tan, tap̆pan, ne̮ŭwan, oĭjan (*hoiδan), pǖĭjan, ǖĭjan (*hǖδän);
    2. mõne (s jt) tüve puhul tuleb lisada e: juok̆sen; te̮us̆en; kūl̀en; le̮p̀ma ~ le̮p̀pen, le̮p̀pevaD; peàZen, piàZen, pä̂Zen; tun̆nèD;
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sõna tüve aste sageli nõrgeneb: luen (<*luγe̮n), siun, suen; piàn, Väike-Maarja: e̮p̆pìn: e̮p̆pì (<*e̮ppi+k); ajàn, valàn, kiZùʙ, küZin, ot̆sin; kͧōrin (kuōrin); pak̆kun, raĭjun; kat̆sun; taZun, liZan, tam̆ʙin, rǟɢin, kuon, laun, viàn;
    1. mõne sõna (jäɢà, äɢà, koɢù, seɢà, siɢì, mä̂ɢi, näùɢu, raʙà, reʙì, siɢìt̆tama, soʙìt̆tama, taʙat̆tuD) tüve aste ei nõrgene kunagi: seɢàn
    2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: sâma ~ sāme, käĭme; ve̮ĭme;
    3. elema /-lema tüve aste ei nõrgene: raʙèlen; kaup̀leme; muàDleme, me̮t̀leme, ve̮it̀leme, üt̀leme, kaup̀leme, tap̀leme;
    4. kui ma ees on a, siis sõna tüve aste enamasti ei nõrgene, nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀ka, ak̀kan (<*hakkaδan), os̀kan, vih̀kan (*osaδan, *vihaδan); Viru-Jaagupi:torkka;
      2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittan, uottan (*oδotan), näittan, vâttan; süittan; Väike-Maarja: sü̂ttan;
      3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹDan, kuìvan, kes̀taʙ ('kestma / kesta');
    5. ka kolmesilbiliste ja mõnede (üli)pikas vältes tüvede aste ei nõrgene: jul̀ɢen, sel̀ɢiʙ, lah̀kun; aus̆tan, varastan, ar̆mastan, kir̆jut̆tan, lahut̆tan, paranDan; kuĭvat̆tan, le̮ŭɢut̆tan;
Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid
Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te teɢù ̮se̮nàDe pe̮hì ̮vor̆mìD
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid

tegusõna põhivormid

tegema

Eesti sõnaraamatutest leiab tegusõna ma-tegevusnime, millest võib tuletada

  1. tegevusnime: tegemine
  2. tegijanime: tegija jm
  • Viru maamurde ühesilbilised tüved on ma-tegevusnime käänetes poolpikas (teises) vältes: Väike-Maarja: viīmàs Rakvere: süö̆màs, tuŏmàs Simuna: juŏmàs, süö̆màs; Ambla: ki̮ĕmast; Kadrina: [liĕris] käĭmat̆a, Simuna: juŏmat̆a

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud [astmevaheldus|tugeva astme] tüvele

  • mur̀duma, mõt̀lema, nuh̀tlema, kõnèlema

olevikus nõrgeneva astmega (ülipikas vältes) tüve ja liite vahelt on kadunud a, ä, e

  • püìdma (~ püǖĭjan), üìdma, siàdma, tiàdma, kart̀ma, lüp̀sma, mak̀sma, mat̀ma, niīt̀ma, seìsma, tap̀ma, võt̀ma, aǹdma, kaǹdma, küǹdma, laùlma, naèrma, Rakvere: tiàdmat̆a, Simuna: naèrmat̆a, (Viru-Jaagupi: kièlmat̆a)

käskiva kõneviisi mitmuses nõrgeneva astmega tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

  • kièlama, leǹdama / len̆nak̆e, kes̀tama / kes̆tak̆e ('kestke'), kuìvama / kuĭvak̆e, kièrama, Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

tüve ja ma-liite vahel on a, ä, e alles, ka astmevahelduse kaotanud (peamiselt 2. ja 3. vältes või kolmesilbilistel) sõnadel

  • ~ jul̀ge+ma (jul̀ge+me, jul̀ge+ge), kas̀va+ma, kuìva+ma, (sel̀gi+ma, lah̀ku+ma), Ambla: ahenda+mat̀ta, Viru-Jaagupi: tiŋ̆gi+mat̆a


Eesti õigekeele normidest vastaselt

võib olla Viru maamurde

ülipikas vältes tüvest e kadunud

Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: lõp̀ma, pää̂sma, Simuna: pėàsma

  • ~ juok̀sma, kuûlma, las̀kma, tuǹdma, tõùsma

tüvetäishäälik võis 18/19. saj vahetusel taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (sel̀gima, lah̀kuma) või kirderannikumurde mõjul:

  • lõp̀pema, aìsema; Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàsema; Rakvere, Simuna: pää̂sema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: õit̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

ülipikas vältes tüvest i kadunud

Simuna: uòlimat̆a ~ uòĺmat̆a;

  • ~ ek̀sima, kerkkima, õp̀pima, as̀tuma, is̀tuma, kat̀suma, kis̀kuma, kuk̀kuma, laùsuma, liīkkuma, sõt̀kuma, õèruma

mõnest kahesilbilisest sisekaolisest va, vä tüvest kadunud "v"

kohati (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

  • Kadrina: kuìma (~ kuìvama); Simuna: külìma (~ kül̀vama);

tehke

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel käskiva kõneviisi pööretel. ainult käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde (ehk oleviku-) tüve aste on vastupidine. Väike-Maarja: ak̆ak̆e, ak̀kan, ak̀ka; õp̀pigu, õp̆ìn, õp̆ì (<*õppi+k)


käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde

tuletamine ma-tegevusnimest

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paŋ̆gè, miŋ̆gè, ol̆gè, tul̆gè, sur̆ge, pes̀ke, kus̀ke, teh̀ke, näh̀ke
  1. kui ma ees on helitu kaashäälik (g, b, d, k, p, t, s), siis
    1. ma asemele tuleb panna ke tunnus: (jõùdma ~) Rakvere: jõuke, Simuna: oit̀ku, sõut̀ku, Simuna: ant̀ke; Kadrina: juos̀ke;
  2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
    1. ma asemele tuleb panna ge tunnus: (naèrma ~) naèrge
  3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis
    1. ma asemele võib enamasti panna ge tunnuse: Kadrina: kroh̀vige, riakkige;
      1. , kuid ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: (s+ma ~) s+ge,
    2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elge, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (riîdlema ~) riījelge,
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõelge / üèlge asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: mõt̆elge;
      2. lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elege: (kõnelema ~) kõnelege
    3. ama asemele võib (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul) panna enamasti ak̆e
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆ak̆e (<*hak̆kat+kaδõn). nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised: rüĭbak̆e, tõm̆mak̆e, õĭsak̆e, ar̆vak̆e, ker̀jak̆e, aāvak̆e, kur̆nak̆e, tal̆lak̆e, osak̆e, vihak̆e, laĭnak̆e, jät̆kak̆e, üp̆ak̆e, kär̆sak̆e, sur̆mak̆e
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: uodak̆e (~ *oδottakaδõn), aĭdak̆e, näĭdak̆e, vaādak̆e, vuadak̆e, kaŏdak̆e, kaŭdak̆e, kaādak̆e, vaŭdak̆e ('vajutada'), süĭdak̆e, süǖd́ak̆e,
        3. paljud (pool)pikas ja ülipikas vältes a/ä-tüvelised: kedrak̆e ( ~ Viru maamurrakutes on tavaline: kedràma / kedrada), kiĕlak̆e (~ *kēltäkaδõn), kiĕrak̆e, kiănak̆e, viănak̆e, veànak̆e, kǟnak̆e, vǟnak̆e, niĕlak̆e, kül̆vak̆e, len̆nak̆e, kes̆tak̆e('kestma')
    4. astmevahelduse kaotanud (3. vältes või kolmesilbiliste) sõnade puhul tuleb (a)ma asemele panna siiski (a)ge: (kas̀vama ~) kas̀vage, kuìvage (~ kuĭvak̆e), (jul̀gema ~) jul̀gege; Simuna: vajut̆age; Suure-Jaani: ärà us̀kuge neìd;

teha

da-tegevusnime

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse:õl̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà (tehja), nähä̀ ~ nähà (nähja <*nähδäk)
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on t, ks, ps, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Simuna: juok̀sta; Kadrina: (luotma ~) luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèga] viîtta; Simuna: jät̀ta, küt̀ta; Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta; tõus̀ta
    2. kui ma ees on s(t), siis
      1. stma asemele tuleb panna ssa: (kas̀tma ~) Simuna: kas̀sa (~ Rakvere: os̀ta;)
    3. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Simuna: las̀sa
    4. kui ma ees on p, siis
      1. pma asemele tuleb panna p̀pa: (tap̀ma ~) tap̀pa
    5. kui ma ees on d, siis
      1. dma asemele tuleb panna da: (leìdma ~) leìda (<*leütäδäk); kaǹda, küǹda, tuǹda, mur̀da, oìda, võìda, püìda, üìda, jõùda, nõùda, sõùda, seàda, tiàda
    6. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele võib panna da tunnuse (Viru maamurrakutes tavaliselt välde jääb ülipikaks): (kuûlma ~) kuûlda; laùlda (*laulaδak), naèrda;
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna da tunnuse: (tuàma ~) tuàda, (lugèma ~) lugèda; Kadrina: küsìda; Viru-Jaagupi: valàda; juh̀tuda, jul̀geda, lah̀kuda, laŋ̀geda, lõh̀keda, mur̀duda, vet̀́tida, seĺ̀gida; Väike-Maarja: seĺ̀guda, Simuna: kal̀duda, Kadrina: kus̀tuda; Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseda; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seda; Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seda; Simuna, Rakvere: pää̂seda; Simuna: piàseda; õit̀seda; Väike-Maarja: liîkkuda, Rakvere: õèruda, Simuna: kuàluda
      1. aga ühesilbiliste tüvede da-tegevusnimi on keskmurdes (üldiselt): juûwa, luûwa, puûwa, tuûwa; viîja; käìja, lüìja, müìja, süìja; Väike-Maarja:lüǖ   ̨a, müǖ   ̨a, süǖ   ̨a
    2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elda, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (nuht̀lema ~) nuhelda, Väike-Maarja: riījelda, Viru-Jaagupi: kiīdelda, Simuna: õm̆melda;
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõelda / üèlda asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: mõt̆elda;
      2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆a: Väike-Maarja: kõnelet̆a, kõbelet̆a ('logeleda'), sibelet̆a
    3. ama asemele võib panna enamasti at̆a kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul, (kuid Viru maamurrakutes on tavaline: kedràma / kedrada)
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆at̆a (<*hak̆kat+tak), nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised:os̀kama / osat̆a, vih̀kama / vihat̆a (*osaδak, *vihaδak); Väike-Maarja: laĭnat̆a; Viru-Jaagupi: üp̆at̆a; Simuna: kur̆nat̆a
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / aĭdat̆a, uottama / uodat̆a (*oδottaδak), näittama / näĭdat̆a, vaâttama / vaādat̆a(vuattama / vuadat̆a); Viru-Jaagupi: kaŭdat̆a, vaŭdat̆a ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭdat̆a; Väike-Maarja: süü̂ttama / süǖd́at̆a;
        3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹdama / len̆nat̆a; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆a; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆a ('kestma / kesta'); kiĕlat̆a (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆a; Väike-Maarja:kǟnat̆a; Simuna: püĕrat̆a; Kadrina: jät̆kat̆a;
      2. mõne ülipikas vältes sõna puhul tuleb ama asemele panna siiski ada, kusjuures sõna tüve aste ei nõrgene: (kas̀vama ~) kas̀vada, Rakvere: kuìvada (~ Viru-Jaagupi: kuĭvat̆a;)
      3. ma asemele võib panna at̆a ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Väike-Maarja: jäuttat̆a (*jaɤottaδak), lagunet̆a, lõp̆et̆at̆a, viheldat̆a ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆at̆a, logiset̆a, lõŭgut̆at̀ta, piīgistat̆a, ulat̆at̆a, valestat̆a, äbenet̆a; Rakvere:lahut̆at̆a; Simuna:muretset̆a, puettat̆a;
    4. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: käs̀sa (käskida); Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) (Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta ~ küžìda; Kadrina: küsìda;)


teha(sse)

umbisikulise tegumoe oleviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse: õl̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà, nähä̀ ~ nähà; Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδäk); tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes. Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: põl̀la ('ei olda'); Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse; Simuna, Kadrina: pes̆sas̆se; Rakvere: pes̀sa ~ pes̆sas̆se;
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Viru-Jaagupi: pek̆set̆a; Kadrina, Simuna, Väike-Maarja: pek̆set̆as̆se;
    2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Laiuse: lüp̆set̆as̆se;
    3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se; tõus̀tas̆se
    4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (võtma ~) Simuna: [padà] võetta [tulelt̀], kͥeēdet̆a (kiēdet̆a) ärà; laĭDet̆as̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen); Laiuse: kaet̆as̆se, küet̆as̆se, jäet̆as̆se, maet̆as̆se; Väike-Maarja: võettas̆se;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud: nut̆et̆as̆se, pet̆et̆as̆se;
    5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: kas̆tet̆as̆se;
    6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Väike-Maarja: las̆sa|s̆se~kse; Simuna, Viru-Jaagupi, Kadrina: las̆sas̆se; Rakvere:las̀sa;
    7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆et̆a;
    8. kui ma ees on d, siis
      1. dma asemele tuleb tavaliselt tta tunnus: Viru-Jaagupi: (aǹdma ~) antta; (Roela: püü̂tta, üü̂tta, oitta [salàja]); Väike-Maarja: üittas̆se (*hüǖδet̆täksen);
      2. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: nõŭwet̆as̆se, oĭjet̆as̆se (<*hoiδõttaksõn); Viru-Jaagupi Vaeküla:püǖĭjet̆a, üǖĭjet̆a (*hüǖδet̆täsen); Simuna < Koeru: Muidu musta annetakse; Haljala: Kaerad ette kannetaie <*kan̆nõt̆tahõn);
    9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: laŭlet̆as̆se; Simuna: laālet̆as̆se; Jüri: naĕret̆akse
      2. sisekao puhul kasutatakse da liidet: Paide: kuûldas̆se
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna t̆a tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (ajàma ~) aetta [tagà], (lugèma ~) luetta, valàt̆a, küsit̆a, ot̆sit̆a; Simuna: kͧoōrit̆a (kuoōrit̆a); Kadrina:pak̆ut̆as̆se, suettas̆se; Rakvere: raĭjut̆as̆se; Laiuse: kat̆sut̆as̆se; luet̆as̆se (<*luγõt̆taksõn), siut̆as̆se, suet̆as̆se, Väike-Maarja: aet̆as̆se (<*ajõt̆taksõn); julet̆a;
      1. mõne sõna (jägà, ägà, kogù, segà, sigì, mää̂gi, näùgu, rabà, rebì, sigìt̆ama, sobìt̆ama, tabat̆ud) tüve aste ei nõrgene kunagi: Kadrina: segàt̆as̆se
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe olevik on keskmurdes (üldiselt): luûwa, puûwa, tuûwa; viîja; lüìja, müìja; Väike-Maarja:lüǖ   ̨a, müǖ   ̨a, süǖ   ̨a; Väike-Maarja, Kadrina:ei juûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèda; kièda; Viru maamurdes: suàda; Kadrina:jäèda (*jä̂δäksen); Iisaku Oonurme, Rakvere:tuūvas̆se; Kolga-Jaani:puūvas̆se (*pōδaksõn); Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se; Väike-Maarja:lüǖ   ̨akse, müǖ   ̨as̆se, juūwakse; Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:viījas̆se; jää̂da(kse), Viru-Jaagupi:tuàdas̆se & (Simuna, Kadrina:)saâdakse
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elda, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: üèlda [olèma], tap̆eldakse, võĭdeldakse; õm̆melda+kse/s̆se; Simuna: üèldas̆se
        1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõelda / üèlda (üèldas̆se / mõèldas̆se) asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: mõt̆elda;
        2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆a: Simuna: logelet̆akse; Väike-Maarja, Simuna: rabelet̆akse
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆a (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) Kadrina:ak̆at̆a; (<*hak̆kat+ta+sen/hen), nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: tõm̆mat̆as̆se; Simuna: tal̆lat̆as̆se, kur̆nat̆as̆se;
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭdat̆as̆se;
        3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆a; Väike-Maarja: kierat̆as̆se, kǟnat̆akse; Simuna: viănat̆as̆se;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆a ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆a & et̆a kuju. Lõuna-Rakvere: kir̆jut̆at̆a, aus̆tet̆a, varastet̆a; Väike-Maarja: ar̆mastat̆akse, kir̆jut̆at̆akse, lahut̆et̆akse, parandat̆akse; Kadrina: kuĭvat̆at̆akse, lõŭgut̆at̆akse, varastet̆akse;
    2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: Väike-Maarja: käs̆sa|s̆se~kse; Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se; Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se; Kadrina:käs̆sas̆se; Viru-Jaagupi: ei us̀sa;



tehtud

umbisikulise tegumoe mineviku tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel umbisikulise tegumoe pööretel. ainult umbisikulise tegumoe oleviku tüvi erineb pisut.


umbisikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > pań̀di, oĺ̀di, tuĺ̀di, sur̀di, näh̀ti, teh̀ti, peś̀ti, kus̀ti; Viru-Jaagupi:meń̀di;
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja:ei mak̆set̆ud; Kadrina: ei pek̆set̆ud;
    2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: lüp̆set̆i;
    3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ti/tud tunnus: (juok̀sma ~) tõus̀ti, juos̀ti
    4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tahtma ~) tahet̆i; mõĕdet̆i; Simuna:kar̆det̆i, kiēdet̆i; Väike-Maarja: niīdet̆i; jäetti~jǟtti võetti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆et́̆ti; Väike-Maarja: küt̆et́̆ti~küeot́ti~küetti;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud:nut̆et̆i, pet̆et̆i;
    5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: tõs̆tet̆i; Väike-Maarja: mõestet̆i;
    6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna s̀ti/s̀tud: (las̀kma ~) laś̀ti;
    7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆et̆i
    8. kui ma ees on d, siis
      1. dma asemele tuleb tavaliselt t̀ti/t̀tud tunnus: ańtti kańtti küńtti murtti jõutti leitti nõutti oitti püitti~püǖtti siatti sõutti tiatti~ti̮atti võitti üitti~üǖtti~üǖt́̆ti;
      2. aga vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb:(~ mulle süija annetie <*an̆nõt̆tihõn), Äksi: kün̆net̆́ti ;
    9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆i~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: laālet̆i~laālet́̆ti;
      2. sisekao puhul kasutatakse di/dud liidet: kuûldi (<*kūltihen)
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna t̆i/t̆ud tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (pidàma ~) Viru-Jaagupi: ei piettud [pidùsi]; Rakvere: tasut̆i; Simuna: lisat̆́ti; Kadrina: tam̆bit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟgit́̆ti; Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti; julet̆i;
      1. mõne sõna (jägà, ägà, kogù, segà, sigì, mää̂gi, näùgu, rabà, rebì, sigìt̆ama, sobìt̆ama, tabat̆ud) tüve aste ei nõrgene kunagi: segàt̆i;
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe minevik on keskmurdes (üldiselt): käìdi müìdi viîdi; Laiuse:veêd́i; Viru-Jaagupi:tuàdi; Rakvere:lüèdi; Kadrina:süö̀di
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna eldi/eldud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja, Rakvere: üèldi~üö̂ldi; Kadrina: kaŭbeĺdi, üö̀ldi;
        1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõeldi / üèldi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆eldi~ö̭èldi; Väike-Maarja: mõt̆elda mõèldud;
        2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆i/elet̆ud: logelet̆i
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆i/at̆ud (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
        1. endised at/ät-tüvelised: tõm̆mat̆i; Simuna: kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: nuū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti;
        2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭdat̆i
        3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi: kǟnet̆i, Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆i/(e)t̆ud ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel. Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆i & et̆i kuju: Väike-Maarja:alut̆et́̆ti('alustati') kaārut̆et́̆ti lahut̆et̆́ti nimet̆et́̆ti ohot̆et́̆ti va ̨ėot̆et́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: asut̆et̆́ti; Simuna: liīgut̆et́̆ti lop̆ut̆et́̆ti; Väike-Maarja:linut̆at̆i; Viru-Jaagupi: juhat̆at́̆ti, nimet̆at́̆ti; Kadrina:lauttat̆́ti mõistat̆at́̆ti taĭvut̆at̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆endat̆́ti kasvat̆at́̆ti küp̆set̆at́̆ti viĕret̆at̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti, kaārut̆at̆́ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihõn)
    2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀ti/s̀tud: käś̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti; )



teinud

nud-kesksõna

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paǹd, ol̀nd ~ ol̀d, tul̀d, sur̀d, pes̀t, kus̀t; tavalise keskmurde:läìnd, näìnd, teìnd asemel on kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde lähedal: Laiuse, Kadrina Palmse ja Kuusalu keskmurde:läh̀nd, näh̀nd, teh̀nd ~ läh̀Nd, näh̀Nd, teh̀Nd; Viru-Jaagupi ja Haljala keskmurde:lähänd; Rakvere ja Iisaku keskmurde: lähend ~ lähänd, nähend ~ nähänd, tehend; Kadrina: Ei mina nähnud sinu venda
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. kui ma ees on sk, ks, se, siis
      1. skma, ksma, sema asemele tuleb panna s̀t: (las̀kma ~) las̀t; Viru-Jaagupi:juas̀t; Viru-Jaagupi: ei peas̀t (ei pääsenud), pek̀st;
  2. kui ma ees on muidu helitu kaashäälik (g, b, d, k, p, t, s), siis
    1. ma asemele ei jää tunnusest midagi: (jõùdma ~) jõùd; Viru-Jaagupi,Kadrina:leìd; Viru-Jaagupi: oìd(*oìnd<oìdnd<oìdnud<hoitanut), pü ̀nd, ü ̀nd; Simuna:siànd, võìnd; kaǹd, küǹd, mur̀d, tiànd, üìnd, jõùnd, oìnd, leìnd (<*leütänüt); Väike-Maarja:kos̀t, lüp̀st; Kadrina:pis̀t, tõs̀t, võt̄ ; Simuna:jät̄ , os̀t, ei tah̀t; Kadrina: nut̄ ;
      1. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemel olla veel and: Viru-Jaagupi: aǹdand, kaǹdand, mur̀dand, jõudand, kos̀tand, pis̀tand
      2. tunnuse n võib olla jäänud helituks või moodustada omaette silbigi: Rakvere, Viru-Jaagupi:tah̀tn̥d
    2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna d: laùld, naèrd;
  3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
    1. ma asemele võibki panna nd tunnuse: Rakvere: sidund, nop̀pind; Simuna: väŕ̀vind;
      1. ühesilbiliste tüvede nud-kesksõna on keskmurdes (üldiselt): käìnd; Simuna:käènd, jää̂nd; Viru-Jaagupi, Iisaku:lüènd, sȯànd ~ suànd; Rakvere:viî̮nd; Kose: müìnd
      2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna eld, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: mõt̆eld, üt̆eld ~ üèld; Väike-Maarja:riījeld
        1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõeldi / üèldi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆eldi~ö̭èldi; Väike-Maarja: mõt̆elda mõèldud;
        2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elend: logelend
      3. ama asemele võib panna enamasti and (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul ~ Viru maamurrakutes on tavaline: kedràma ~ Simuna: kedrand; )
        1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
          1. endised at/ät-tüvelised: tõm̆mand; Väike-Maarja: õĭsand, ar̆vand; Viru-Jaagupi:ker̀jand;
          2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / Väike-Maarja: aĭdand; Simuna: kaŏdand;
          3. rannakeele mõjul võib tüvi jääda tugevasse astmesse: aittama / Simuna:aittand;
          4. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Väike-Maarja: kǟnand; Kadrina: niĕland;
      4. ma asemele võib panna nd ka kaasrõhulise (~ ülipikas vältes või 3.nda) silbi järel: juhat̆and; (jul̀gema ~) jul̀gend (~ Väike-Maarja:ei julend;), sel̀gind, lah̀kund, aus̆tand;
    2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀t: käs̀t (käskinud); Harju-Madise:kis̀kund ~ kis̀t;




tegite

isikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > panì (~ paŋ̆gè); Väike-Maarja: tegìvad; Kadrina: teĭvàd 'tegid'; Rapla: [sa] teìd 'tegid'; Viru-Jaagupi: surì; Koeru: kusìn, pesìn; Viru-Jaagupi: olìme; Simuna: tulìvad;
  1. kui ma ees on kaashäälik
    1. siis sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: tahì 'tahtis', kiĕdìn, kuūl̀in, laŭl̀in; Viru-Jaagupi: lõp̀ma: lõp̀pin: lõp̀pis 'lõppes': lõp̀pivad; Viru maamurdes: peàsis, Simuna, Viru-Jaagupi: pää̂sma; Simuna: piàsin; Viru-Jaagupi: pää̂sis; Väike-Maarja: an̆́nìn, an̆́nivad, kan̆́nit̆e, [nad] laŭlìd, pias̆tìn, ves̆́tin, Viru-Jaagupi: kan̆́nime, kuūĺime, naĕrivad, os̆́tìn, tun̆́nìd, võt̆́tin: võt̆́time, Simuna: laŭĺìn: laŭĺivad ~ laāĺivad, saād́ìn; Haljala maamurre: mõed́ivad, os̆́time, Rakvere maamurre: niīd́ime: niīd́ivad, os̆́time, sõĭd́ivad, tõs̆́tìd, seĭsivad, võt́̀sivad ~ võt̆́tivad, võt̆́time ~ võt́̀sime;
      1. täishääliku järel d muutub s-ks : Simuna: oìdma: oĭsìn, üìdma: üǖsivad;
      2. kui ma ees on t või k, siis võib lisanduda s: Kadrina: kart̀sivad; Viru-Jaagupi: lasìvad ~ las̀ksivad;
        1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Väike-Maarja: Peidid peened palakad; Viru-Jaagupi: Ärja joodin, teise jätin, Lapse söödin, silma pistin, Ahju kütin, tua põletin;
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö),
    1. siis enamasti liitub s(i), aga tüve aste ei nõrgene: Väike-Maarja: õp̀pisit̆e, kadùsivad; Simuna: a ̨ėàsid; Kadrina: sidùsivad, tiènisivad; Rakvere: vedàsid, aŋ̀gusivad; Ambla: [ta] aâs 'ajas'; Harju-Jaani: sugèsime;
      1. "pidama" tegusõna -si- mineviku tähendus erineb -i- minevikust: Anna: pidime [kedràma], pidàsime [kit̀se], [nad] pidàsid [pidù]
    2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: jäì (~ jǟn / jäèn) ~ Kadrina: jäĭvàd; Simuna: saĕvàd; saitte (~ suàn), Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal ka: vièma ('viima'), Viru-Jaagupi: veìn ('viisin'), Laiuse: veì ('viis'); (uo+i = õi, üe+i = õi) tõì, jõì, Viru-Jaagupi: jõĭvàd, Väike-Maarja: jõitte, sõĭvàd
      1. i ja ü lõpulised ühesilbilised tüved (äi+i = äisi, õi+i = õisi, üi+i = üisi, iī+i = iīsi, iê+i = iêsi): Väike-Maarja: viīsivad; Viru-Jaagupi: käĭsivad; Türi: kiêsid; Palamuse: võĭsìd; Juuru: müìs
    3. elema /-lema: Väike-Maarja: rabèlesin; Kadrina: kaup̀lesivad; Väike-Maarja: muàdles, mõt̀les, võit̀les, üt̀les; Kadrina: kaup̀les, tap̀les
      1. mõt̀lesivad / üt̀lesivad asemel kuuleb kiirkõnes lühemaid: Väike-Maarja: üǖt̀sid; Viru-Jaagupi: mõt̀́sin, üt̀́sin, Kose: mõt̀́sime, üt̀́sime, [ta] üt̀s;
      2. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Viru-Jaagupi Eite varsti vastajeli, Eite hauasta kõneli;
    4. ama asemele võib panna enamasti as(i). seejuures sõna tüve aste ei nõrgene. nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀kasid (<*hakkaδit <*hakkat+i+t), magasin (<*makaδin <*makat+i+n); Viru-Jaagupi: lük̀kasin, torkkas, tõm̀masin; Simuna: vis̀kas;
      2. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Viru-Jaagupi: kièlasin, kièrasime; Rakvere: jäk̀sasid, kuìvasid;
      3. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näittasid
        1. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Väike-Maarja: Tõutin varagi tulla;
    5. ma asemele võib panna s(i) ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: jul̀gesin, sel̀gis, lah̀kusin, aus̆tasin; Kadrina: ehit̆asime, puhastasime, kuraā·sit̆asivad, valestas; Väike-Maarja: peĭdut̆asid; Simuna: sõĭdut̆asid; Väike-Maarja: muretses;
      1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Viru-Jaagupi: Ahju kütin, tua põletin; Kadrina: Siis ma kuldada kohhendin, Hõbe helmida helistin.



tee

isikulise tegumoe oleviku tüvi on samasugune nagu tingivas kõneviisis ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöördel.

isikulise tegumoe oleviku tüve

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

  • d (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel: Viru-Jaagupi: kudùb, pidat̆ud;
  • panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > teê ~ tie ~ teêb (<*teke+pä) - teēvàd (~ tegèvad [inìmesed]), nää̂ ~ näe, panè, minè, olè, tulè, surè, pesè, kusè,
  1. kui ma ees on kaashäälik, siis sõna tüve aste nõrgeneb
    1. tüve lõpu kaashäälikule võib enamasti lisada a: tahàn; pek̆san; lüp̆san; kiĕdàn, laŭlàvad ~ laālàvad; an̆navad, kan̆nat̆e, pias̆tàn, ves̆tan, lasèvad, naĕravad, võt̆ame, saādàn; mõedavad, os̆tame; niīdame, sõĭdavad, tõs̆tàd, seĭsavad, nut̆an, pet̆an, kat̆an, mat̆an, kas̆tan, tap̆an, nõŭwan, oĭjan (*hoiδan), püǖĭjan, üǖĭjan (*hǖδän);
    2. mõne (s jt) tüve puhul tuleb lisada e: juok̆sen; tõus̆en; kuūl̀en; lõp̀ma ~ lõp̀pen, lõp̀pevad; peàsen, piàsen, pää̂sen; tun̆nèd;
  2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sõna tüve aste sageli nõrgeneb: luen (<*luγõn), siun, suen; piàn, Väike-Maarja: õp̆ìn: õp̆ì (<*õppi+k); ajàn, valàn, kisùb, küsin, ot̆sin; kͧoōrin (kuoōrin); pak̆un, raĭjun; kat̆sun; tasun, lisan, tam̆bin, rǟgin, kuon, laun, viàn;
    1. mõne sõna (jägà, ägà, kogù, segà, sigì, mää̂gi, näùgu, rabà, rebì, sigìt̆ama, sobìt̆ama, tabat̆ud) tüve aste ei nõrgene kunagi: segàn
    2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: saâma ~ saāme, käĭme; võĭme;
    3. elema /-lema tüve aste ei nõrgene: rabèlen; kaup̀leme; muàdleme, mõt̀leme, võit̀leme, üt̀leme, kaup̀leme, tap̀leme;
    4. kui ma ees on a, siis sõna tüve aste enamasti ei nõrgene, nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀ka, ak̀kan (<*hakkaδan), os̀kan, vih̀kan (*osaδan, *vihaδan); Viru-Jaagupi:torkka;
      2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittan, uottan (*oδotan), näittan, vaâttan; süittan; Väike-Maarja: süü̂ttan;
      3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹdan, kuìvan, kes̀tab ('kestma / kesta');
    5. ka kolmesilbiliste ja mõnede (üli)pikas vältes tüvede aste ei nõrgene: jul̀gen, sel̀gib, lah̀kun; aus̆tan, varastan, ar̆mastan, kir̆jut̆an, lahut̆an, parandan; kuĭvat̆an, lõŭgut̆an;
Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid
Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te tegù ̮sõnàDe põhì ̮vor̆mìD
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Monday, December 24, 2012

PandiVere asesõnad

asesõnad [1]

ainsus mitmus
nimet osast omast sisse seest alale alal alalt kaasa nimet osast omast sisse sees seest alale alal alalt kaasa
mis̄ ;
Kadrina : mis̆sè
miDà; mil̆lè;           mil̆leGa;
Kadrina (rannamurdepärane) : mis̀ka;
Kõpu : miŹnìD;                  
miś̀ki miDàGi;
Rakvere : miDàGistki;
Juuru, Kose, Järva-Jaani, Koeru, Väike-Maarja : miś̀kiD;
Rakvere : miś̀kit̀ki;
mil̆lèGi;   Rakvere : mil̆leGist                            
(Ida-Eestis) kes̄ ;
Väike-Maarja, Simuna (läänepärane) : kis̄ ;
Kadrina : kes̆sè ~ kes̆sì [2]
keDà; kel̆lè;     Rakvere : kel̆lele; kel̄;
Kadrina : kel̆lel;
  kel̆leGa; Kõpu : kiŹnìD;                  
keś̀ki [3] keDàGi; kel̆leGi   Viru-Jaagupi, Rakvere : kel̆lestki;
Kadrina : kel̆leGist;
keskmurde : kel̆leGille;
Väike-Maarja : kel̆leGile;
Simuna ja Põhja-Tartumaa : kel̆leleGi;
Simuna : kel̆leGilleGi
keskmurde : kel̆leGil;
Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Kadrina : kel̀Gi;
Rakvere : kel̆lelGi;
Väike-Maarja : kel̆leGilGi;
  Väike-Maarja : kel̆leGiGa;
Kadrina : kel̆leGaGi;
                   
sinà, sâ, sā, sa siǹD ~ Kadrina : sinùDa;
[4]
sinù;
sû;
sū;
su ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : siù;
si̮ù [5]
  Viru-Jaagupi jm : sinust;
Palamuse : sus̀t
Türi : sinùle;
Kadrina : sul̀le
Kolga-Jaani : sinùl;
Kolga-Jaani ja Järvamaa : sul̄ ~ Kõpu : siùl
Türi : sinùlt;
sult̀
Palamuse : sinùGa;
Türi : suGà
teĭjè;
tê;
tē;
te;
teìD teĭjè;
tê;
tē;
te;
      teìle teìl   teĭjeGa
minà, mâ, mā, ma miǹD ~ Viru-Jaagupi ja Loode-Harjumaa : meǹD [4] minù;
mû;
mū;
mu ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miù;
mi̮ù [5]
  Türi, Koeru jm : minùst;
Simuna : mos̀t
Türi, Palamuse : minùle;
Simuna, Kadrina : mul̀le
mul̄ ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miùl   Türi : minùGa;
mûGa;
Anna ja Põhja-Viljandimaa : muGà
meĭjè;
mê;
mē;
me;
meìD meĭjè;
mê;
mē;
me;
      Simuna : meìle meìl   meĭjeGa
iZè (<*itsek) en̆nast (~ rebast) ;
Juuru, Türi : eǹD (<*hen+tä) ;
[6]
enèZe (<*hen+en+sen) ;
Suure-Jaani, Järva, Põhja-Tartumaa : eǹDa;
[7]
    Väike-Maarja : eǹDa/-l̆le -le;
keskmurde : enèZe/-l̆le -le;
Simuna : eǹDal;
Kadrina : enèZel;
      eń̀DiD;
[8]
eneste;
eń̀Di (<*hen+tä+i+δen) ;
Simuna : en̆naste;
[8]
      Väike-Maarja : eń̀Di/-l̆le -le;
Kadrina, Rakvere : eneste/-l̆le -le;
Simuna : en̆nastel̆le;
Kadrina : enestel;
Laiuse : [neìl] eǹDal;
Laiuse, Koeru : eǹDil;
  Anna : eǹDiGa;
siè;
se;
seDà; sel̀lè;   ses̀t;
sel̆lest;
  sel̄;
Anna : sel̆lel;
  Väike-Maarja, Kadrina : sel̆leGa;
Kadrina Võhma : seǹGa;
( kirderannikul : seŋGä)
nièD;
neD;
Kadrina : nê;
nē;
ne;
Viru-Jaagupi : niè;
neìD; nen̆Dè;
Väike-Maarja : nen̆nè;
[9]
      Väike-Maarja, Rakvere : nen̆Dèle;
Väike-Maarja, Rakvere : neìle;
Ambla : neìl; Ambla : neìlt; Väike-Maarja, Rakvere : nen̆nèGa
temà;
tâ;
tā;
ta;
Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà;
teDà;
Simuna Venevere : tät̀tä̀;
temà;
tâ;
tā;
ta;
Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà;
  temast;
Viru-Jaagupi : tas̀t;
temàle;
tal̆lè;
tal̀le;
temàl;
Väike-Maarja : tal̄;
  temàGa;
Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : taGà;
nemàD;
nâD;
nāD;
naD;
Viru-Jaagupi : nevàD;
[10]
neìD; nen̆Dè;
Rakvere : nen̆nè;
[9]
      neìle; Ambla : neìl; Ambla : neìlt;  
Põltsamaa, Koeru : tenè;
Laiuse : tēne
Viru-Jaagupi : teis̀t         Simuna : teĭZèl   Türi : teìZeGa   Kuusalu maamurre, Hageri : teìZi;
Harju-Jaani, Pilistvere : teìZa
Palamuse : tes̆́tè              
mûD             mûD muìD Haljala maamurre, Rakvere, Viru-Jaagupi : muĭjè;
Kadrina, Simuna, Järva, Põhja-Tartumaa jm : mun̆Dè [11]
    Laiuse : muĭjèst mun̆Dèst Rakvere : mūDele;
Kõpu : muìle ~ muĭlè
     
mis̀suGune;
kiirkõnes > Viru maamurde : miZuk̆ke (ne) ;
Viru-Jaagupi, Simuna (ja Edela-Eesti) : mihuk̆ke;
Simuna (ja kirderannikumurde) : mil̀Dene;
Viru-Jaagupi : mil̀line;
Koeru, Ambla : mil̆́line;
Palamuse (ranna & idamurde) : mis̀ke;
[12]
-Zust;
-kest;
-kse;                                
Viru maamurdes : neZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Väike-Maarja, Kadrina : nēZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Väike-Maarja, Simuna : niĕZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja : nes̀kene;
Rakvere, Viru-Jaagupi, Simuna : nes̆suk̆ke (ne) ~ nēs̆suk̆ke (ne) ;
keskmurde : nihuk̆ke (ne) ~ niukke (ne) , sihuk̆ke (ne) ~ siuk̆ke (ne) ~ siukke (ne) ;
Väike-Maarja : siokke (ne) ;
Rakvere : sehuk̆ke
Kadrina : niZùst;
Väike-Maarja, Kadrina : neZust ~ nes̀t;
-kse;
(keskmurde : nihukse ~ niuk̀se)
            keskmurde : niuk̀st;
Kadrina : neus̀t ~ nes̀t;
                 
kum̀B; kum̀Ba; kum̆mà;                                
Viru-Jaagupi : em̀B-kum̀B;
Kadrina : em̀p-kum̀B;
Väike-Maarja : em̀p-kum̀p;
Kadrina : em̀Ba-kum̀Ba; em̆ma-kum̆ma;           Järva-Madise : em̆ma-kum̆maGa;   Järva-Madise : em̀BaZi-kum̀BaZi; Järva-Madise : em̀BaDe-kum̀BaDe;              
kum̀Bki;
kump̀ki;
Väike-Maarja, Kadrina, Viru-Jaagupi : kum̀BaGi; Viru-Jaagupi : kum̆maGi;   Viru-Jaagupi : kum̆mastki;   Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : kum̆malGi;                        
  Kõpu : me̮lèmaD;
Järva-Madise, Türi, Paide : me̮lèma; Juuru : me̮lèmas̆se;     Juuru : me̮lèmal [pô̭l];     Kadrina : me̮lèmaD;
Järva-Madise : me̮lèmaiD;
Väike-Maarja : me̮lèmiD [muòDi]
Harju-Madise : me̮lèmi;
Rakvere : me̮lèmit̆te;
Harju-Madise : me̮lèmis̆se; Ambla : me̮lèmis [ot̀s]; Juuru : me̮lèmist [pô̭lt̀]; me̮lèmille; Simuna, Kadrina : me̮lèmil;
Simuna : me̮lèmat̆tel;
Jõelähtme maamurre : me̮lèmit̆tel;
Põltsamaa : me̮lèmilt [pô̭lt̀]; Keila : me̮lèmiGa;
Palamuse : me̮lèmit̆teGa;
ke̮ik̀;   ke̮ĭGè;                 ke̮ĭGì;     ke̮ĭGist; ke̮ĭGìle;      
me̮nì me̮ǹDa;
Laiuse, Palamuse : me̮ǹD
me̮nè Järva-Madise : me̮ǹDa ~ me̮nes̆se           me̮nèD                  
mit̆tu keskmurde : mit̀meD [muòDi, seĺ̀tsi, vär̀vi];
Viru-Jaagupi, Laiuse : mit̀met̀;
Järva (-Madise) : mit̆tuD ~ mit̆tut̀
mit̀me                                


mina - sina

mulgi ja idamurde läheduses on kadunud n sinù ja minù tüvest. (sin)o-list käänamist kuuleb Harjumaal jm keskmurde lääneosas. Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel kahesilbiliste lühikese esisilbiga tüvede Da tunnusega osastavat [13] :

poolpikka (teisevältelist) alalütlevat sulle - mulle kuulukse rohkem Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal. [1]

me - te

pikemad teĭjè - meĭjè võivad pärineda omastavast käändest.

17. sajandi eel kirjutati rohkem läänepäraselt d-liselt. [14]

7 meide & meite, teide & teite,


se - ne, ta - nad, too, teine, muu

väliskohakäänetele käändelõppude lisamise (sel̆le+st) kõrval leiab Põhja-Eesti lauludes algupärast (omastava) se tüve :

  • Simuna :
    • Tooge mu tähte tubaje
    • Ette se ihutud seina
    • Taha se tahutud seina [16]

teiste läänemeresoome keeltega ühist ne kuju leiab Põhja-Eesti lauludes ja vanemate inimeste keeles. kui n ise on iidne mitmuse tunnust, siis d lõppu pole olnud vajagi.

  • Simuna :
    • Kui me saame sinna sõitma
    • Kus ne kuused kollendavad,
    • Kus ne aavad ailendavad, [17]

sarnases viitavas tähenduses kasutatakse asesõna teine :

  • Viru-Jaagupi : ma kar̆Dan teis̀t kui tul̀D; Simuna : mârja eìn aìZeB, ià le̮h̀N on teĭZèl; Koeru : on̄ ük̀s viBalik̀ tenè; Palamuse : koèr mur̀Dis tes̆́tè kuk̆kè ärä̀; Laiuse : piZik̆ke jus̆kù kǟBus̀ tēne; Kuusalu maamurre : kuk̀kus sûr un̆́nik̀ süZì mahà, jäl̀le pühì aGa teìZi; Türi : met̀s uk̆sè al̄, nî ä̂ ar̀junD teìZeGa; Pilistvere : ma iZìGi kor̀jaZin [kummeleid], panìn kuìvama teìZa; Harju-Jaani : nüìD oittakse teìZa (st lapsi) , kes̄ en̆nem meìD oìDis; Põltsamaa : vih̀m tuis̀kas kohè ja ke̮ik̀ pê̮ZaD le̮ì tenè loŋ̀Gu; Hageri : nǟ kak̀s tük̀ki läh̆vaD teìZi (st hunte) jäl̀le sialt̀ üle sô̭;

ning isegi omadussõna suur [18] :

  • Kose : nen̆De sure kuōrt̆teGa saì tehtuD;

kirderanniku murrakute mõju alal esineb halvustava varjundiga tuò :

  • Väike-Maarja : eGa nièD tûlt̀ kan̆nat̆ta, mis̆ ̮ sa tuòDest sät̆́tiD; Kadrina : mis̄ ojà tu̮ò ̮Ga on̄

mun̆Dè ja nen̆Dè võisid kujuneda siĕmenDe ja piĕnDe mõjul


teine-teise, ühe-teise, üks-ühe

ei tarvitata nimetavas käändes.

  • Põltsamaa : oBuZeD seot́ti teĭneDeĭZele sap̀pa; [tedred] kiZùvaD siàl üh̀te teis̀t; käĭZivaD ük̀s ühel aBìs; leh̆màD eĭj ̮ ole tiGèDaD üheDēZele


kes, mis

mõlemad käivad nii elusa kui eluta kohta. küsisõnad võivad liituda näitavate asesõnadega : kes+se, kes+ned, mis+se, mis+ned käändelõpud lisatakse väliskohakäänetele (kel̆le+st) .

16 & 17. sajandil tarvitati küsisõna kes ja siduva sõnana ke(n) .

8 kes & ke; kennest, kennel

32 kes ~ ke : kelle ~ kenne, kellele ~ kennele, kellel ~ kel, kellelt ~ kennelt ~ kelt


keegi, miski, mingisugune, mõni(ngane)

käändelõpud on tavaliselt -gi liite järel [3], aga võimalused on väga mitmekesised :

  • keDàGiGi ~ keDàGistki; miDàGitki ~mis̀kit̀ki ...

kirderanniku murrakute mõjuline on

  • Kadrina Võhma : ei minà so̭à sel̆lest mit̆te mil̆́list miDàGi arù;

murrakuti on sõnal miDàGi tähendus umbkaudu, enamvähem

  • Viru-Jaagupi : [härgadel olid] miDàGi mietter sar̆veD laĭjàD

haruldane on miŋ̀Gi(D) .

miŋ̀GisuGuZeD võivad olla Kadrinas mis̀kisuGuZeD


iga (üks) , ükski, üks ja teine

mitmus puudub. iGà võib olla samasugune nii nimetavas, omastavas kui osastavas käändes ega peagi põhisõna käändega ühilduma.

  • Viru-Jaagupi : kiZùB iGast aZjast rîDu; Keila : iGà perest ańtti rahà; [räìmedest] sün̆́niB iGat̀ tehà; Juuru : me̮ìZəs käìZ iGast perest teȯ̀mḙ̂Z; vaèZeD is̀tuZiD kirik̆ku sḙ̂Z; iGàl olì omà is̆tè; Anna : iGà leh̆màl oma küt̀mes; Paide : iGat̀ te̮ùGu;

iGa ̨ ük̀s ('iga üksik, viimane kui üks, kes või mis tahes, kõik, ükskõik milline') võib saada käändelõpu kummalegi osisele.

  • Nissi : emà ań̀Dis iGà ̮ ühele omà oZà; Keila : iGa ̨ ük̀s läk̆siD omà ko ̨ eò; Väike-Maarja : ek̀s iGa ük̀s tià, mis̄ se̮Da tuòB; Põltsamaa : perenaĕne ań̀Dis iGale ühele tük̆kì kät̀te; Suure-Jaani : iGàl ühel piDi omàl nuGà jūres olèma;

ükski võib tähendada keegi või miski.

  • Väike-Maarja : ma pe̮le sîn üh̀tki niZuk̆kest näìnD; Peetri : ük̀ski mu ülè ei nuriZe; Anna : kel̆lèl jäl̀le ük̀ski pä̂ juh̀tus kät̀te är̆jaD anttama; Juuru : ei ük̀ski ei tėä̀ seDä;
  • Keila : teė̆ne oli par̆Zìl, teė̆ne ań̀Dĭs vih̀ku kät̀te; Jüri : panìn ühe niuk̆se rehà var̆rè püś̀ti, ja sīs panin ühe sit̆́si rät̆́tik̆ku eh̀k ühe val̀Ge aŹja keDaGi ot̀sa; Anna : näGìn üh̀te minèma sialt̀ kaùGelt̀; Pilistvere : mis̄ süìja seàl olì, ań̀Dis üh̀te le̮n̆Zet̀;

kõik

mitmuse nimetava asemel tarvitatakse ainsust.

  • Koeru : val̀vas ke̮ĭGe üö̀; Kadrina : ke̮ik̀ il̀m on lämùs; Simuna : tûĺ te̮ś̀tis küĭni ke̮ĭGe täĭjeGa ülès;

mõlemad

keskmurre kasutab läbisegi nii kontaminatsioonilise kui i-mitmuse, nii i kui a-tüve.


viited ja märkused

  1. 1,0 1,1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 267
  2. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 46
  3. 3,0 3,1 Eesti murrete sõnaraamat. II köide. 10. vihik, katt - kesävuma / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut;
    Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett)
    lk 897
  4. 4,0 4,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 74
  5. 5,0 5,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 73
  6. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 32
  7. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 31
  8. 8,0 8,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 33
  9. 9,0 9,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 78
  10. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 77
  11. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 75
  12. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 7
  13. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 211
  14. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 72
  15. 15,0 15,1 Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
  16. H II 65, 59/60 (20) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud) , 1898 (saadetud) ) "Imed"
  17. H II 9, 867/9 (156) < Simuna khk. - K. Leetberg < Jaan Salm (1890) "pulmalaul"
  18. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 146
  19. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.