Taṣawwuf-pühendus öelda olema Islam-õpetuses peituv vaimne tee [5][6][7], millel kulgeva pühendunud Ṣūfī siht on ilusasti jumala sõna kuulma saada, ni-gu Gabriel kunagi õpetas Muhammadi [8].
Ṣūfī-õpetlaste eneste sõna järele nenne "õpetus on meele parandamine ning juhtimine jumala juurde ja eemalle kõigest muust eksitavast räpast" [9] [10] läbi paljude vahe-peatuste ja õnnistus-seisundite.
nimetus
"Ṣūfī" nimetus võib olla tuletetud "puhtust" tähendavast Arabi sõnast ṣafā (صَفا), (munga-kuue) "villa" tähendavast Arabi sõnast ṣūf (صُوف), või "oidu" elik "aru-saama" tähendavast Helleni sõnast sofia (σοφία)[11][12][13]
Ṣūfī-õpetus
(Šarīʿat) juhiste aste
kuulutaja sõnumit ja õpetusi järginud vagadel on loota jumala-kartliku elu järel pääsda viimatse-päeva-kohtust põrgu asemel taeva-riiki.
("šarīʿah" tähendama teed hallikale. )
Muḥyiddin ibn ‘Arabī üeld, et "keda iganes peetasse juhist jumala juurde, kes aga eirab kas või üht püha käsku, võib teha jalust-rabavaid imesi, aga tema teod ei vääri tähele-panu ega tema jutt uskumist".[14]
Ṣūfī-õpilane piab samuti järgima Šarīʿat-juhikseid (5 palvust päevas, kuu-ajalist paastu jm) ning jäljendama (Abū al-Qāsim) Muḥammad'i ees-kuju (lisa-palveid jm).
ni-gu manitseb Hadith Qudsi-pärimus:
mu sulane saab minu juurde käskude kaudu, mida ma kõikse rohkemb armastan. äärmine püüdlikkus toob teda üha minu armule lähemale. ning ku ma teda siis armastan, olen mina tema kõrva-kuulmine, tema silma-nägemine, tema käte haare ja tema jalgte astumine.
(Ṭarīḳat) pühenduse aste
püüdlik võima parandaja õpetuse aviga jõuda ju elu-aeg teadmise juurde.
(Ḥaḳīḳat) teadmise aste
ku pühendunud paraneja jõuab kõiki jõudusi suunava tegeliku võimuni, siis ta teab kõike jo ilma vaatamata, katsumata, küsimata, kuulamata.
(Maʿrifat) ühtsus (viimane aste)
sihile jõudes pühendunu kaotab enese-taju ühes kõigi munde eksi-arvamustega ning leiab ainuma tõelise väe.
"kuld
ane ahil"
Naqšbandi vennas-konna juhtide nimedest
õpetaja-tervendaja
pühendamata rahvalegi on räägitud sõna-mängu ja mõistu-juttu [15], ometi ei saa õppida meele-paranemist loetud ega kuuldud sõnadest vaid ainust pikki aastaid oma ravitsejale kuuletudes.
parandaja osa on otsida õpilase vaimu vaevavad tõved ja määrata ravi. omal käel paraneja ennast ise parandata ei saama, vaid teeks ainult eneselle kahju [16]
Naḳšbandi-vennas-konna rajaja teenind oma esimest juhendajad 20 aastad. parandaja este käskinud teda alandlikult teenida kõikse vaesembi ja vigasembi inimesi, pärast kästud teda alandlikult teenida ja hooldada vigasi loome.[17]
õiguse õpetata annab üksi mõne Kuulutajast alguse saand pühendetute ahila liikme tunnustus.
Naḳšbandi on ainukeine vennas-kond, kes ütleb enese olema pärinud (Abū al-Ḳāsim) Muḥammad'i õpetused Abū Bakr (as-Șiddīḳ)'i kaudu. kõik teised järgivad Muḥammad'i väi-me Alī (ibn Abī Ṭālib)'i kaudu päritud õpetusi.
tuntumaid õpetajaid
tegutsend Naqšbandi-vennas-konnas ja kuulutand esimesena jumalikus lahustumist, mis kaotaks kogu taju enesest ja ümbritsevast, sest ku meelest kaob iga ainumas asi, siis ei jäe ühtki tõket jumala otsija ette. ku Bastami'lt küsti: "kui käsitab Islam muid usundeid?", siis ta vastanud "kõik on sõidukid ning tee Jumala juurde."
kutsus Ḥallāğ, Bistami ja teiste ülistatud jumala-joovastuse asemel kainusele. Junayd ei olema üeld Ḫalīfah-valitsejale oma (Manṣūr al-Ḥallāğ) õpilast kaitstes muud otsust ku: "paistab, et ta peab surema. meie jo otsustame nii kui paistab ning üksi Jumal ise teab paremine".
olema vaimustuses öelnud enese kohta "mina olen tõsi" ning old "usust taganemise" eest 11 aastad Baġdādi eel-uurimis-vanglas, kuni ta 922.a 3.ndemal kuul hirmsa vaevamise järel leigatud elavana palukeistest ja põletatud. [19]
ei rajand ühtki vennas-konda, kuid tema kirjutisi al-Futūḥāt al-Makkiyya ja Fuṣūṣ al-Ḥikam, peeta kõikides vennas-kondades kõikse selgemast "ainsuse"-õpetusest, kuigi nende raamatute sala-pärase sõnastuse mõistmist arvatud jõu-kohasest ainult pühitsetutele.
tema peamine nõu old õpilasele: "ära kunagi katkesta sõna kuulamist ega ihalda kunagi ühtegi asja".[20]
Šāḏili-vennas-konna rajaja algatas jumalike nimede hõikumise. ta ei nõudnud paranejatelt kasinust ni-gu teised ravitsejad vaid hoopis tänu kõige eest, mida püha-kiri nennele lubab.[21] tema 18-mmest palvest lueta "Mere-palvet" tänaseni kogu maa-ilmas.
kolm suunda [22]
loodu kaudu looja juurde
(Ghazālī ja) enamus vennas-konde käseb puhastata oma meel iga segava tõve kääst, kunni hakata nägema looja kestavad toimimist kogu loodus [23]
looja kaudu loodu juurde
Naḳšbandi ja Šāḏili vennas-konnas otsita jumaliku vaimustuse tunmust looja kohal-olust, mis annab lähte-koha meele-parandamisele. [24]
käsu kaudu looja juurde
Osmani õpetlase Said Nursî püha-kirja seletustes "Risale-i Nur Külliyatı" õpetetasse järgima kuulutaja sõnumit ja õpetusi, millega pidama jõudma samuti vaimlisse kõrgusse ni-gu Ṣūfī-vennas-konnas [25]
Ṣūfī-teadus
"6 meele-keskuse" (Latifa) paigutamine keha eri osadesse meenutab India "Chakra"-keerisi ehk Hiina "Dantian"-väljasi [26] [22]
Jaʿfar al-Sādiq jägab inim-vaimu kolmest [27] [28]:
- ennast-kehtestav Nafs,
- mõistlik Qalb,
- anduv Ruh
menetlused
harjutused
harjutuste, üksinduse, vaikuse, unetuse ja nälja aviga taheta kissa maha paranejad painavad harjumused [29] hingamis-harjutus ei ole jumala-tundmise vahend.
usk
paraneja usk peab olema õige [30] [31] ja kindel [32] paraneja peab loobuma patust, maiste asjade armastamisest, selts-konna ja tunnustuse otsimisest, kadedusest, edevusest, lootustest (eba-mugavad meele-parandust edasi lükata), ahvatlustest ja enese esile toomisest.
paraneja keskendub tajuma oma südant iga löögiga kordamas Allah'i nime.[33]
mõtiskluse siht on leida enese sügavusest looja püsivalt ärgas kohal-olu.
Naqšbandi õpetus ütleb nõnna:
koondagu kõik omad tundmused, heitku eemalle kõik, mis meeles mõlgub, pööraku kogu tähele-panu Kõikse-kõrgema poole, 3 kord korrates: "sind ma otsin, mu Looja ja sinu meele-head." nõnna ta saab oma südamesse Jumala nime ja ku se voolab läbi südame, siis püsib tema tähele-panu nime tähendusel, et "kõige olemus pole millegi sarnane". paraneja teab, et kõike-hõlmav Looja on kohal ning jälgibki nõnna ku Tema on üeld (Jumala õnnistust ja rahu talle): "austa Loojad ni-gu sa näeksid teda, sest ku sa ei näe teda, siis tema näeb sind." samuti on kuulutetud: "uhkemb usk on teada, et Kõikse-vägevamb on iga sinu toimetamist tunnistamas, kus sa ka ei viibiks."[34]
Ṣūfī-vennakseid on ise-loomustanud liha-suretamine ja (palvuse järel[35]) jumalike nimede lausumine.
Ilmutus (65:10-11) on käst kõiki vagasi lausuda jumalikku nimi, palveid ja mõtte-teri [36] [37]
kuulamis-kogunemistel lueta, lauleta, mängita pilli, tantsita, suitsuteta, mõtiskleta, vaimustuta ja koguniste minesteta [38] [39].
nõidus
Ṣūfī-nõidus arenes enamb-jäult Indias [40] vennas-kondade jõukuse ja võimu kasvades ühes pühakute austamise ja muu eba-usuga ning päris ilmselt Atharvaveda mõjul. Sindhis õppinud Manṣūr al-Ḥallāğ olema nimelt seal võtnud omast India loomise-loo, jumalikud-kehastumised ja hingede ümber-sünni.[41]
alged
on arvatud Ṣūfī-liikumist sündind olema käsu-õpetuse järgimisele sügavamat sihti otsides püha-kirja värsse lausudes ja mõtiskledes [42], allutatud maade (Suryā ja Kēme (Kopti)) risti-usu munkade, santide ja erakute vaimu-tugevuse ja elu-tegevuse ees-kujul [43] ning hakand levima eriti (661-750.a) ʾUmawiyya usu-riigi maiste huvide vastu mässavate usklikkude hulgas.
esimesi Ṣūfī kirja-mehi on Uwais Ḳarni, Harrm bin Hian, Hasan al-Basri ja Sayid ibn al-Mussib.
Abu Yazid Bistami on esimesi kokku-võtlikult mõtlevaid teo-reetikuid, kes selgitas enese-teadvuse lahustamise ja (loojaga) ühenduses püsimise mõisteid.[44]
õpetuse korrastamine
kokku-võtlikumad käsi-raamatud pärinevad 1.a t lõpust [45][46]
mõju-võim
13.ndemast 16.ndema aasta-sajani kestanud kõrg-ajast jäend uhked Zāwiya, Ḫāneḳāh elik Takiyah kloostrid on ehitetud annetustest vennastele õpi-aja, öö-maja, kogunemise-koha ning vaeste hoole-kande jäust.[48]
vennas-konnad olivad eriti Ahvrikas [49] [50] ja Asias [51][52] [53] olulised Islam'i ja hariduse levitajad ning kohalikkude hirmu-valitsejate ja Europa vallutajate vasta võitlejad [54].
suhe Juutidega
Rabbeinu Bachya Arabi keelise raamatu "Südame kohustustest" pani ʿIvrit-keelde Judah ibn Tibbon ("Ḥovot HaLebabot"-peal-kirjaga). kirjutise 10 osa jäljendavad 10nd astet Ṣūfī teel.
al-Kusajri ja al-Harawi kirjutiste pea-tükkidel on isegi samad nimed: "Bab al-Tawakkul"; "Bab al-Taubah"; "Bab al-Muḥasabah"; "Bab al-Tawaḍu'"; "Bab al-Zuhd". ommeti ei kästa Juute Ṣūfī-kombel liha suretata.
Abraham bar Ḥiyya olema samuti kirjeldand Ṣūfī-õpetust Juudi seaduse valguses.
Rabbi Mošeh Ben Maimon'i poeg Rabbeinu Avraham arvand Ṣūfī-õpetust jätkama Piibli pühakute pärimust ning soovitand Juudi palvustelgi lausuda jumala nimesi.[55]
taolised kasinust, üksindust, paastu ja unetust hindavad Hasidi-Ṣūfī vennas-konnad püsinuvad (Egipti) Kemet-maal pikka aega[56].
ka Maimonideste sugu-võsa 5.ndema põlve Ṣūfī-vanemb 15.s David ben Joshua Maimonides'e kirjutetud "Eraldumise õpetus" näib osundama mitmeid leikusi Suhrawardi kirjutisest.
täna-päev
kestama jäend vennas-konnad:
- Ba'Alawi
- Čištī
- Cerrahi
- Naḳšbandi
- Ni'matullāhī
- Ḳadiri
- Ḳalandari
- Sarwari Ḳadiri
- Šāḏili
- Suhrawardi
- Uwaisi.[57]
Ṣūfī-õpetus on tänaseni tugev Ameṛṛuk ja Sénégal-maal kõige muu seas tänu jätkuvatele parandajatele (Sidi Hamza al Qadiri al Boutshishi jt).[58] [59] [60]
esimesi tõelisi Lääne-Europa Ṣūfī-parandajaid oli Ivan Aguéli (ehk Abd al-Hadi Aqhili) ja René Guénon (ehk Sheikh Abdul Wahid Yahya).
pärast-poole tulnuvad Bawa Muhaiyaddeen, Inayat Khan, Mehmet Nâzım Adil , Javad Nurbakhsh, Bülent Rauf, Irina Tweedie, Sayed Idries el-Hašimi ja Muzaffer Ozak.
praega tegutsevad Llewellyn Vaughan-Lee, Nuh Ha Mim Keller, (Stephen) Nooruddeen Durkee ja Timothy Winter (ehk Abd al-Hadi Aqhili).
- Hazrat Inayat Khan'i asutetud Üle-ilmane vennas-kond võtab endi sekka lausa iga-suguste usundite järgijaid, kuigi pärimuslikud parandajad on üeld pühitsemata osalemist talitlustel seadma ohtu uskmatute endi tervit.
praegased parandajad
Ahvrika
Arabi maad
Asia
Amerika
Europa
palve-ränd
Ameṛṛuk riigi tele-kanalid edastavad rändurite pidu prohveti sünni-päeval Sidi Hamza al Qadiri al Boutchich'i pool.
rännatakse (Pakistan'i Sindh-maa-konna Lal Šahbaz-munga; India Delhi Nizamuddin Auliya ja Ajmer-linna Moinuddin Chishti; Bangladesh'i Silôţ-linna Šāh Jalāl; Uiguri-maa Afāq Khoja, Ameṛṛuk'u Zaouia Moulay Idriss II jt) püha-meeste kalmudele.
kius
Türgi
1925.a Atatürk keelas ilmalikkust ja riigi-kesksust kaitstes kõik usu-ühingud neile tunnuslikud riided jm. vennas-kondade vara riigisteti.
1937.a keeleti isegi nenne (Ney-vile jm) pilli-mäng [61].
Yeniçeri väes tegutsenud Bektaşi-vennad löödi menema jo 1826.a mässu järel [62].
2009 vangistati lühikeisest ajast Esfahān-linnas oma koguduse-koja lammutamise pärast mässand 40 Ṣūfī-vennast.
Ni'matullāhī-vennas Jamshid Lak sai 74 piitsa-hoopi Julge-oleku ametnikku oma-volis süüdistamise eest
2008. a lõpul kadusivad Kiš-saarel koguduse-koja sulgemise järel vähemast 6 vangistetud Ṣūfī-vennast.
2007. a 11. kuul vangisteti Vorūgerd-linnas kloostri lammutamise pärast mässand 180 Ṣūfī-vennast.
paljud Šīʿa-lahu vaimulikud on oma kõnedes (Qom-linnas jm) Ṣūfī-õpetuse hukka mõist ja nõuavad selle keelamist.[63]
Ghazālī ki
rjutised põ
hjendavad Ṣūfī õpetust püha-
ki
rja a
vil
suhe Islam'i munde õpetustega
Ṣūfī mõistu-kõne tarvitab (joobumusest luuletades jm) väljendeid, mis on käsu-õpetuse vastased.
Idries Shah väidab, et Ṣūfī-liikumise alged on varasemad täna-päeva usunditest ja paljud Muslimid arvavad, et see ei kuulu üldse Islami raamidesse[64].
ommeti tunnustanuvad Ṣūfī-õpetust Islami osana Amman'i sallivus-lepet kinnitand 2005.a Islami suur-vaimude koos-olekud Makkah-linnas jm .[65]
meele-lahutus
kino
"Hideous Kinky" (1998), ühe naise rännust Ameṛṛuk-maa Ṣūfī-liikumist ja enese olemust avastama.
"Monsieur Ibrahim" (2003), Omar Sharif esitab Ṣūfī-pärimust kandva Muslim'i elu.
"Bab'Aziz" (2005), Tunes'e lavastaja Nacer Khemir tugineb suuresti Ṣūfī luulele, tantsule jm.
Oscar'i saanus India muusik A. R. Rahman lõi Ṣūfī pärimuse põhjal kino-laulud "Khwaja Mere Khwaja" ("Jodhaa Akbar"-lavastusele), "Arziyan" ("Delhi 6"-lavastusele), "Kun Faya Kun" ("Rockstar"-lavastusele).
laul jm
Bangladesh'i laulja Lalan Fakir esitab rahvus-poedi Kazi Nazrul Islam'i Ṣūfī-luulet.
Pakistan'i "Junoon" mängib Sufi rock'i.
Rabbi Shergill laulis 2005.a Ṣūfī-rokk-laulu "Bulla Ki Jaana" nii India kui Pakistan'i edetabeli tippu.
Türgi heli-looja Mercan Dede lavastused tuginevad Ṣūfī pärimusele.
pilta
võõr-keelist lugemist - Abun-Nasr, Jamil. Muslim Communities of Grace: The Sufi Brotherhoods in Islamic Religious Life. London, Hurst, 2007.
- Algan, Refik & Camille Adams Helminski, translators, Rumi's Sun: The Teachings of Shams of Tabriz, (Sandpoint, ID:Morning Light Press, 2008) ISBN 978-1-59675-020-3
- Ali-Shah, Omar. The Rules or Secrets of the Naqshbandi Order, Tractus Publishers, 1992, ISBN 978-2-909347-09-7.
- Angha, Nader. "Sufism: A Bridge Between Religions". MTO Shahmaghsoudi Publications, 2002, ISBN 0-910735-55-7
- Angha, Nader. "Sufism: The Lecture Series". MTO Shahmaghsoudi Publications, 1997, ISBN 978-0-910735-74-2.
- Angha, Nader. "Peace". MTO Shahmaghsoudi Publications, 1994, ISBN 978-0-910735-99-5.
- Aractingi, Jean-Marc and Christian Lochon, Secrets initiatiques en Islam et rituels maçonniques-Ismaéliens, Druzes, Alaouites,Confréries soufies; éd. L'Harmattan, Paris, 2008 (ISBN 978-2-296-06536-9).
- Arberry, A.J.. Mystical Poems of Rumi, Vols. 1&2. Chicago: Univ. Chicago Press, 1991.
- Austin, R.W.J.. Sufis of Andalusia, Gloustershire: Beshara Publications, 1988.
- Azeemi,Khwaja Shamsuddin. Muraqaba: Art and Science of Sufi Meditation, Houston:Plato Publishing,Inc., 2005, ISBN 0-9758875-4-8.
- Barks, Coleman & John Moyne, translators, The Drowned Book: Ecstatic & Earthy Reflections of Bahauddin, the Father of Rumi, (NY: HarperCollins, 2004) ISBN 0-06-075063-4
- Bewley, Aisha. The Darqawi Way. London: Diwan Press, 1981.
- Burckhardt, Titus. An Introduction to Sufi Doctrine. Lahore: 1963.
- Chopra, R M, "Great Sufi Poets of The Punjab", Iran Society, Calcutta, 1999.
- Colby, Frederick. The Subtleties of the Ascension: Lata'if al-Miraj: Early Mystical Sayings on Muhammad's Heavenly Journey. City: Fons Vitae, 2006.
- Dahlén, Ashk, Sufi Islam, The World's Religions: Continuities and Transformations, ed. Peter B. Clarke & Peter Beyer, New York, 2008.
- Emin Er, Muhammad. Laws of the Heart: A Practical Introduction to the Sufi Path, Shifâ Publishers, 2008, ISBN 978-0-9815196-1-6.
- Emin Er, Muhammad. The Soul of Islam: Essential Doctrines and Beliefs, Shifâ Publishers, 2008, ISBN 978-0-9815196-0-9.
- Ernst, Carl. The Shambhala Guide to Sufism. HarperOne, 1999.
- Farzan, Massud. The Tale of the Reed Pipe. New York: Dutton, 1974.
- Khan, Hazrat Inayat. "Part VI, Sufism". The Sufi message, Volume IX—The Unity of Religious Ideals
- Koc, Dogan, "Gulen's Interpretation Of Sufism", Second International Conference on Islam in the Contemporary World: The Fethullah Gülen Movement in Thought and Practice, December 2008
- Lewinsohn (ed.), The Heritage of Sufism, Volume I: Classical Persian Sufism from its Origins to Rumi (700-1300).
- Michon, Jean-Louis. The Autobiography (Fahrasa) of a Moroccan Soufi: Ahmad Ibn 'Ajiba (1747–1809). Louisville: Fons Vitae, 1999.
- Nurbakhsh, Javad, What is Sufism? electronic text derived from The Path, Khaniqahi Nimatullahi Publications, London, 2003 ISBN 0-933546-70-X.
- Rahimi, Sadeq (2007). Intimate Exteriority: Sufi Space as Sanctuary for Injured Subjectivities in Turkey., Journal of Religion and Health, Vol. 46, No. 3, September 2007; pp. 409–422
- Schmidle, Nicholas, "Pakistan's Sufis Preach Faith and Ecstasy", Smithsonian magazine, December 2008
- Shah, Idries. The Sufis. New York: Anchor Books, 1971, ISBN 0-385-07966-4.
- Shah, Sirdar Ikbal Ali. "The General Principles of Sufism," The Hibbert Journal, Vol. XX, October 1921/ July 1922.
- Shaikh Sharfuddin Maneri. Letters from a Sufi Teacher. Mountain View, CA: Golden Elixir Press, 2010. ISBN 978-0-9843082-4-8.
- Seker, Nimet. Jewish and Muslim Mysticism: Jewish Mystics on the Sufi Path Qantara.de April 2010
- Wilcox, Lynn. "Women and the Holy Qur'an: a Sufi Perspective". MTO Shahmaghsoudi Publications, 1998, ISBN 0-910735-65-4
| |
| | Beliefs | God in Islam · Tawhid · Muhammad · Prophets of Islam | | | Five Pillars | Shahada · Salah · Sawm · Zakat · Hajj | | | History & leaders | Timeline of Muslim history · Ahl al-Bayt · Sahaba · Shi'a Imams · Caliphs: Rashidun Caliphs, Umayyad, Abbasid, Fatimid, Ottomans · Caliphates: Rashidun Caliphate, Umayyad, Abbasid, Caliphate of Córdoba, Fatimid, Ottoman Empire · Conquests · Golden Age · Agricultural Revolution | | | Religious texts | Quran · Sunnah · Hadith | | | Denominations | Sunni · Shia · Sufism · Ibadi · Quranism · Ahmadiyya · Salafi | | | Life and Culture | Animals · Art · Calendar · Children · Holidays · Mosques · Philosophy · Political aspects · Science · Women · Islamic studies · Islam by country | | Law &
Jurisprudence | Baligh · Cleanliness · Criminal · Dhabiĥa · Dhimmi · Divorce · Diet · Economics: Banking, Economic history, Sukuk, Takaful, Murabaha, Riba · Ethics · Etiquette · Gambling · Gender segregation · Ghusl · Honorifics · Hudud · Hygiene: Miswak, Toilet, Wudu, Najis, Tayammum · Inheritance · Jizya · Leadership · Marital: Marriage contract, Nikah, Nikah Mut‘ah · Mahr · Mahram · Ma malakat aymanukum · Military: Prisoners of war · Slavery · Political · Sexuality: Masturbation · Theological: Kalam · Zina · Sources | | | Islamic studies | Agriculture · Arts: Arabesque, Architecture, Calligraphy, Music, Pottery · Creationism · Feminism · Golden Age · Literature: Poetry · Philosophy: Early philosophy, Contemporary philosophy, Eschatology, Theology · Sciences: Alchemy & Chemistry, Astrology, Astronomy, Economics, Islam and science, Mathematics, Medicine, Physics, Psychology · Shu'ubiyya · Sports · Conversion of mosques · Historiography · Inventions | | | Other religions | Christianity · Hinduism · Jainism · Judaism · Sikhism | | | Related topics | Apostasy · Controversies · Criticism of Islam · Criticism of Muhammad · Criticism of the Quran · Cultural Muslim · Islamism · Islamophobia · Islamic terrorism · Islamic view of miracles · Islam and antisemitism · Domestic violence · Persecution of Muslims · Quran and miracles · Qutbism | |
viited ja märkused
- ^ Haljand Udam, "Sufism. Lühikene usundilooline sissejuhatus", Akadeemia, 7 (2004), 1443–1471.
- ^ Haljand Udam "Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo" Johannes Esto Ühing, 2011 45, 85, 88, 106. lk
- ^ Inglise Wikibooks "Sufism"
- ^ Inglise Wikipedia "Portal:Sufism"
- ^ Alan Godlas, Sufism's Many Paths, 2000, University of Georgia
- ^ [http://www.masud.co.uk/ISLAM/nuh/sufism.htm Nuh Ha Mim Keller, "How would you respond to the claim that Sufism is Bid'a?" ], 1995
- ^ Zubair Fattani, "The meaning of Tasawwuf", Islamic Academy
- ^ Imam Birgivi, The Path of Muhammad, WorldWisdom, ISBN 0-941532-68-2
- ^ Ahmed Zarruq, Zaineb Istrabadi, Hamza Yusuf Hanson—"The Principles of Sufism". Amal Press. 2008.
- ^ Fons Vitae avaldetud Darḳawi parandaja Ahmad ibn Ajiba elulugu
- ^ al-Bīrūnī: commemorative volume, Hakim Mohammad Said, Pakistan. Ministry of Education, Unesco, Hamdard National Foundation, Pakistan, 2010
- ^ The memoirs of Sufis written in India: reference to Kashaful-mahjub, Siyar-ul-auliya, and Siyar-ul-arifin, Mahmud Husain Siddiqui, Dept. of Persian, Urdu, and Arabic, Faculty of Arts, Maharaja Sayajirao University of Baroda, 2009
- ^ Introduction to Sufi Doctrine, p.3, Titus Burckhardt, Kazi Publications, ISBN 978-1-56744-217-5, 1976
- ^ (Jami' karamat al-awliya') [Shaykh Nuh Ha Meem Keller "The Reliance of the Traveller", 778-795. lk])
- ^ Muzaffar Ozak Irshad: Wisdom of a Sufi Master
- ^ Hakim Moinuddin Chisti, The Book of Sufi Healing, ISBN 978-0-89281-043-7
- ^ Shaykh Muhammad Hisham Kabbani, Classical Islam and the Naqshbandi Sufi Tradition, ISBN 978-1-930409-23-1
- ^ Memoirs of the Saints, 108. lk
- ^ "The Unlimited Mercifier" Stephen Hirtenstein, 246. lk
- ^ [http://www.shazuli.com/thareeqush-shukr.html Thareeqush Shukr | Shazuliya Tariqa | Fassiyathush Shazuliya | Thareeqush shukr | Imam Shazuli | Quthbul Akbar | Ghousul Ashar | Sheikh Shazuli 2012.08.13
- ^ a b Muhammad Emin Er, Laws of the Heart: A Practical Introduction to the Sufi Order, Shifâ Publishers, 2008, ISBN 978-0-9815196-1-6
- ^ Hamza Yusuf, Purification of the Heart: Signs, Symptoms and Cures of the Spiritual Diseases of the Heart, ISBN 978-1-929694-15-0.
- ^ (Introduction) Abdullah Nur ad-Din Durkee, The School of the Shadhdhuliyyah, Volume One: Orisons, ISBN 977-00-1830-9.
- ^ Muhammad Emin Er, al-Wasilat al-Fasila, unpublished MS.
- ^ Realities of The Heart Lataif
- ^ Robert Frager (Khalwati Cerrahi-vennas-konnast), Heart, Self & Soul: The Sufi Psychology of Growth, Balance, and Harmony, ISBN 978-0-8356-0778-0.
- ^ Annemarie Schimmel, Mystical Dimensions of Islam, ISBN 978-0-8078-1271-6 .
- ^ (introduction by T. J. Winter to) Abu Hamid Muhammad al-Ghazali, al-Ghazali on Disciplining the Soul and on Breaking the Two Desires: Books XXII and XXIII of the Revival of the Religious Sciences, ISBN 978-0-946621-43-9.
- ^ Hamza Yusuf, The Creed of Imam al-Tahawi, ISBN 978-0-9702843-9-6
- ^ Ahmad Ibn Muhammad Maghnisawi, Imam Abu Hanifa's al-Fiqh al-Akbar Explained, ISBN 978-1-933764-03-0
- ^ Muhammad Emin Er, The Soul of Islam: Essential Doctrines and Beliefs, Shifâ Publishers, 2008, ISBN 978-0-9815196-0-9.
- ^ What is Remembrance and what is Contemplation?
- ^ Muhammad Emin Er, Laws of the Heart: A Practical Introduction to the Sufi Path, ISBN 978-0-9815196-1-6, 77. lk
- ^ A Prayer for Spiritual Elevation and Protection (2007) by Muhyiddin Ibn 'Arabi, Suha Taji-Farouki
- ^ Abdullah Jawadi Amuli, "Dhikr and the Wisdom Behind It"
- ^ Hakim Moinuddin Chisti The Book of Sufi Healing, ISBN 978-0-89281-043-7
- ^ Naqshbandi Way of Dhikr
- ^ Touma 1996, p.162
- ^ Akbar Ahmed, "Discovering Islam, Making sense of Muslim History and Society", ISBN 0-415-28525-9(Pbk)
- ^ Klaus K. Klostermair, A Survey of Hinduism, ISBN 97807914708204 (Pbk)
- ^ Massignon, Louis. Essai sur les origines du lexique technique de la mystique musulmane. Paris: Vrin, 1954. p. 104.
- ^ Hodgson, Marshall G.S. (1958). The Venture of Islam, Vol 1: The Classical Age of Islam. Chicago and London: University of Chicago Press. p. 394.
- ^ Michael Sells (ed.), Early Islamic Mysticism: Sufi, Qur'an, Mi'raj, Poetic and Theological Writings, ISBN 978-0-8091-3619-3.
- ^ Revival of Religious Sciences, Islamic Texts Society;
- ^ The Alchemy of Happiness (translation by Claud Field) (ISBN 978-0935782288)
- ^ Alexander Knysh, al-Qushayri's Epistle on Sufism: al-risala al-qushayriyya Fi 'ilm al-tasawwuf (ISBN 978-1859641866)
- ^ Victor Danner - "The Islamic Tradition: An introduction". Amity House. February 1988.
- ^ (for the pre-modern era) Vincent J. Cornell, Realm of the Saint: Power and Authority in Moroccan Sufism, ISBN 978-0-292-71209-6
- ^ (colonial era) Knut Vikyr, Sufi and Scholar on the Desert Edge: Muhammad B. Oali al-Sanusi and His Brotherhood, ISBN 978-0-8101-1226-1.
- ^ Leonard Lewisohn, The Legacy of mediæval Persian Sufism, Khaniqahi-Nimatullahi Publications, 1992.
- ^ Seyyed Hossein Nasr, Islam: religion, history, and civilization, HarperSanFrancisco, 2003. (Ch. 1)
- ^ Dina Le Gall, A Culture of Sufism: Naqshbandis in the Ottoman World, 1450-1700 , ISBN 978-0-7914-6245-4.
- ^ Arthur F. Buehler, Sufi Heirs of the Prophet: The Indian Naqshbandiyya and the Rise of the Mediating Sufi Shaykh, ISBN 978-1-57003-783-2
- ^ "כתאב כפיא אלעאבדין" ehk "Kitāb Kifāyah al-'Ābidīn" ("Jumala-sulase juhis")
- ^ Jewish pietism of the Sufi type, Mireille Loubet
- ^ "The Jamaat Tableegh and the Deobandis" Sajid Abdul Kayum, Chapter 1: Overview and Background.
- ^ Sufism and Religious Brotherhoods in Senegal, Khadim Mbacke, NJ: Markus Wiener, 2005.
- ^ "Sufism and Religious Brotherhoods in Senegal", Babou, Cheikh Anta, The International Journal of African Historical Studies, v. 40 no1 (2007) p. 184-6
- ^ Michel Chodkiewicz, The Spiritual Writings of Amir Abd al-Ḳader, ISBN 978-0-7914-2446-9.
- ^ "What goes round..." 5. November 2005. William Dalrymple, The Guardian
- ^ Haljand Udam "Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo" Johannes Esto Ühing, 2011 148. lk
- ^ "Annual Report of the United States Commission on International Religious Freedom: Iran" May 2009
- ^ Idries Shah, The Sufis, ISBN 0-385-07966-4
- ^ The Amman Message Summary. Retrieved on Feb 2, 2010.
siinse
t juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-
pärale ja j
agab seda t
eadmist samadel
tingimustel.
Odrys'e kuning-riik (-460 > 46) 
Tekirdağ piir-konnad 
Kırklareli piir-konnad 
Babaeski saun 
Dupnisa Mağarası nahk-hiire- koobas on Demirköy'st 25 km edela pool, 5 km kaugusel Sarpdere külast. maa-aluse jõegahaara näeb 15.Mai-kuu päevast 15.Novembrini. (2 TL) 
Edirne piir-konnad 
vaade Selimiye Camii tornist 
.jpg)
