PandiVere olev kääne

• 1 olev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
    • 1.1.3 ühildumine
  • 1.2 mitmus
• 2 viited ja märkused

olev kääne ^[1]

ainsus

oleva käände -na tunnusele on vasteid kõigis soome-ugri keeltes. Eestis oli ta elujõuline viimati kirderannikumurdes, kus ta oli tugevaastmeline nagu soome keeles. Eesti kirjakeelde laenati see alles 19. s lõpul. teistes Eesti murretes on see lõpp häälikuseaduslikult enamasti kadunud.

• keskmurdes üldine: pä̂va (<*päivänä 'päeva ajal'); Anna: le̮ŭnà 'lõuna ajal', tal̀ve (<* talve̮na 'talvel'); Risti: suvè (<* suve̮na 'suvel')

oleva käände jäänukid on veel mõned ajamäärsõnad

• keskmurdes üldine: tänà; Simuna: en̆nemuĭna

puhuti leiab oleva käände lõppu kirderannikumurde toel mõnes keskmurde põhjapoolses murrakus

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna, leZèna; Simuna: [oli sîn] tüDruk̆kuna

oleva käände asemel tarvitatakse alaltütlevat (noorelt, vanalt); tagasõna (noorest peast) või kõrvallauset (kui ma noor olin)

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna

astmevaheldus

oleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Rakvere: leZèna

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend oleva käände asemel omastavas

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna

mitmus

i-mitmus on haruldane.

• Kadrina, Väike-Maarja: vanùna 'vanas eas', Väike-Maarja: vih̀kuna 'vihkude viisi'

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 260

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere kaasaütlev kääne

• 1 kaasaütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 ühildumine
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 viited ja märkused

kaasaütlev kääne ^[1]

ainsus

tagasõnast (< *kansak) sai kaasaütleva käände tunnus -Ga alles 17. sajandil.

• Rakvere: suŏjaGa
• (Haljala jm) rannamurdes öeldi veel hiljuti: ema kāsas (karDulimāl) ^[2]

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend kaasaütleva käände asemel ainsuse omastavas

• Simuna: kol̆laZe sǟrt̆teGa [sāppaD]

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Kadrina: leh̀teDeGa, Väike-Maarja: [puè] le̮ĭmet̆teGa, vaŋk̀rit̆teGa; Simuna: tal̀Gut̆teGa, Viru-Jaagupi: pas̀tlit̆teGa

i-mitmus

i-mitmuse kaasaütlev on haruldane.

• Simuna laulus: Jüri oli ärgiga arussa, sinisarviga salussa

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 258
2. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 216

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere ilmaütlev kääne

• 1 ilmaütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
      • 1.1.2.2 ühildumine
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
    • 1.2.2 a-mitmus
• 2 viited ja märkused

ilmaütlev kääne ^[1]

ainsus

ilmaütleva käände tunnus -tta (< *t̆tak) ei ole pearõhulise pika täishääliku(ühendi) järel nõrgenenud leenisklusiiliks.

• Rakvere: käetta (<*käδet̆täk), tüetta, Viru-Jaagupi: tüötta, Simuna: vietta

rõhutu silbi järel on tunnus nõrgenenud (-t̆ta).

• Rakvere: emat̆ta, Kadrina: mas̆́tit̆ta, Simuna: lap̆set̆ta

kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel eeldatav -t̆ta võib tugeva kaasrõhu tõttu pikeneda (-t̀ta nagu saarte- ja läänemurdes) eriti -mata tegusõnavormis.

• Rakvere: aBèmet̆ta ~ Ambla: aBèmet̀ta

ilmaütlevat käänet tarvitatakse tihti eessõnaga il̀ma, mis maamurde Viru murrakuis (Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja) hääldub ka ülipikalt (ehk kolmandas vältes). see eessõna võib murrakuti sulada põhisõnaga ühte liitsõnaks:

• Järva-Madise: il̀mas̆́sat̆ta, Kolga-Jaani: il̀mot̆sat̆ta

rõhust olenevalt esineb Mülleri jutlustes: 5 ilma pattuda. 313 ilma murreda, 228 ilma keicke süyta ^[2]
Soomes tarvitatakse eessõna ilman koos osastava käändega: ilman töitä, ilman lasta

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Simuna: lap̆set̆ta

astmevaheldus

ilmaütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Rakvere: käetta (<*käδet̆täk)

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùt̆ta

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend ilmaütleva käände asemel omastavas

mitmus

käändelõpp liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Simuna: līk̀met̆tet̆ta

i-mitmus

vanem i-mitmuse ilmaütlev on haruldane.

• Viru-Jaagupi: il̆ma sulit̆ta

a-mitmus

ka a-mitmust on märgatud harva.

• Kadrina, Simuna: pük̆sat̆ta

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 257
2. ↑ Rätsep Huno "Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2." lk 74

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere rajav kääne

• 1 rajav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 ühildumine
• 3 viited ja märkused

rajav kääne ^[1]

ainsus

ni < *nnik-lõpuliste määrsõnade alusel on arenenud rajav kääne ainult Eestis. ^{[2] [3] [4] [5] [6] [7]} selle käände esimene kirjeldus pärineb Gösekeni 1660. a trükisest. ^[8] sarnase lõpuga määrusi on eesti ning soome vanemas kirjakeeles ja muudeski murretes: sen̆́nì , kun̆́nì (keskmurde lääneosas ja eriti Põhja-Viljandimaal: senì, kunì); ^[9] vepsa: sińi, kuńi; Mikael Agricola: jonni (nii kaua kui), kaikenni (täiesti) ^[10]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Viru-Jaagupi: [ak̀na] ke̮r̀Guni, Simuna: âs̀tani, pe̮h̆jani

astmevaheldus

rajava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Kadrina: kur̆Guni, le̮ùneni; Rakvere: sur̆mani

ühesilbiliste tüvede rajav kääne on algsest kinnisest silbist hoolimata ülipikas (ehk kolmandas) vältes:

• Väike-Maarja: muàni; Viru-Jaagupi: vüèni

sõnaühendi või liitsõna lõpus võb tüvetäishäälik lüheneda

• Viru-Jaagupi: siǹnamāni, seìjemańi

sama toimub ühesilbiliseks koondunud nõrgaastmeliste tüvede puhul:

• Laiuse: e̮èni; Kadrina: senì āni

tugev aste

kirderannikumurde naabruses võib liituda see lõpp tugevaastmelisele tüvele

• Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: [sîja] aèGani

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• naBàni

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Viru-Jaagupi: [sît̀ siǹna] pe̮ĕZasteni

i-mitmus

vanem i-mitmuse rajav esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.

• pe̮l̆́vìni, rin̆nùni, sil̆́mìni; Viru-Jaagupi: [pias̀t] jalùni

viisimäärsõnad

rajava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu

• tänìni, ülèni Simuna: [nî] kaŭwani; Viru-Jaagupi, Simuna: pil̆Geni [täìZ]; Väike-Maarja: pil̆Guni; Laiuse: praèGani

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend rajava käände asemel omastavas

• Laiuse: vīmatse le̮p̆puni

harva rajavas

• Paide: [veZì] pōleni sǟreni

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 255
2. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivne illatiiv": Keel ja Kirjandus 1971, lk 345-352; Pühendus Paul Aristele
3. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Analüütiline 'saadik'-konstruktsioon": Keel ja Kirjandus 1972, lk 467-473, 549-556; Pühendus Paul Aristele
4. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile I": Keel ja Kirjandus 1974, lk 7-14; Pühendus Paul Aristele
5. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele
6. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivi tulek": Keel ja Kirjandus 1974, lk 347-355; Pühendus Paul Aristele
7. ↑ Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2. [osa : õpivahend eesti filoloogia osakonna üliõpilastele / Huno Rätsep 1979] lk 71-74
8. ↑ Manuductio ad linguam Oesthonicam = Anführung zur Öhstnischen Sprache / Göseken, Heinrich, vanem, 1612-1681 Hamburg : Buske, 1977 Unveränderte Nachdruck der Ausgabe Reval 1660
9. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele lk 11-14
10. ↑ Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse / Arvo Laanest lk 110

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere saav kääne

• 1 saav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 viited ja märkused

saav kääne ^[1]

ainsus

saava käände lõpus olnud ks < *ksi < *kse tunnuse asemel on st < ? *ss Haljala keskosast alates kogu Virumaal ja Ida-Eestis (ulatudes Lõuna-Eestisse Setumaani ja koguni Lutsi-Kraasna keelesaarteni) ^[2]

• [pek̆set̆ti] puru(st); mispärast, misjäust ^[3] Simuna: [jäì] leZest, muas̀t, kiĕlest; Väike-Maarja: ses̀t ās̀t, sièmnest, tüt̀rist; Viru-Jaagupi: [pietti] aùZast, ühest kūs̀t, kar̆jatsest; Laiuse: [le̮p̀puDe] le̮p̆pust

vanades lauludes leiab veel ^[4]

1. sta lõppu
   1. Kadrina: lammas on panni peäl praesta ^[5]
2. ksa lõppu
   1. Väike-Maarja: Kui sa vabuned vanaksa ^[6]
3. ksi lõppu
   1. Väike-Maarja: Jätan laulud lauba'aksi ^[7]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

saava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàs̀t

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• vaBàs̀t

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Kursi: kur̀GeDest

viisimäärsõnad

saava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu

• Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Simuna: kaŭwast; Viru maamurrakute: il̆̀jast vīmast Viru-Jaagupi: vîmast kun̆́nist 'kuniks', il̀mZist eś̀test Väike-Maarja: eś̀tist ~ es̀tist ~ eś̀tiks ~ es̀tiks, suottumast, vîmaks, jaos̀t ~ jaus̀t Simuna: jäus̀t

vanades lauludes leiab veel

• sta lõppu
  • Viru-Jaagupi: Läksin kiusta kiigeleni ^[8]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 252
2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 22
3. ↑ omast kogemusest
4. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 102, 229
5. ↑ "JEESUSE KANNATAMINE JA SURM" Kadrina. ÕES EK 62, 114/9 (18). 1843.
6. ↑ "HOBU JA HÄRJA TÜLI" Väike-Maarja. H III 12, 359/61 (1). 1893.
7. ↑ "JÄRG TULEVASTEKS PÜHADEKS" Väike-Maarja. H III 12, 346 (19). 1893.
8. ↑ "POLE EHTEID KIIGELE MINNA" Viru-Jaagupi. EKS 4°1, 546/8 (7). 1878-79.

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere alaltütlev kääne

• 1 alaltütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 viited ja märkused

alaltütlev kääne ^[1]

ainsus

alaltütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *l+ta on tänaseks saanud lt

• Simuna: tulelt̀; Väike-Maarja: mualt̀ vanèmalt̀; Ambla: pe̮ĺ̀v ̮ pe̮l̆velt̀

lta lõppu leiab veel vanades lauludes

• Väike-Maarja: lapse lattide vahelta ^[2]

tüvi

alaltütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàlt̀

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùlt̀

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Väike-Maarja: sièmnet̆telt̀ ~ siĕmenDelt̀;

i-mitmus

vanem i-mitmuse alaltütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Põltsamaa: koDumailt̀ 'kodu lähedalt'; Koeru: [kanà tulì] munelt̀

i-mitmuse alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

viisimäärsõnad

alaltütleva käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli omadussõnadest määrsõnu

• Kadrina: iŋ̆Get̆tumalt̀

Viru maamurrakutes täidavad seda osa teisedki käänded

• Simuna: vanast, [panè kǟD] sir̀gele ^[3]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 250
2. ↑ "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
3. ↑ omast kogemusest

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere alalütlev kääne

• 1 alalütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
    • 1.2.2 a-mitmus
• 2 viited ja märkused

alalütlev kääne ^[1]

ainsus

alalütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *lna < *la+na on tänaseks saanud l

• Simuna: tüt̀ril; Väike-Maarja: miùl

lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järgi on tunnus pea kogu keskmurdes l̄

• mul̄ sul̄ tal̄ kel̄ sel̄

la lõppu leiab veel vanades lauludes

• Väike-Maarja: võttis hallila ajada ^[2]

lla lõpp sobib vist rohkem pearõhu ja kaasrõhu järgi ehk

1. kolmanda silbi järgi
   1. Väike-Maarja: kimmelilla kihutada ^[2]
2. ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades
   1. Kadrina: keele kuivilla (?) kalulla ^[3]
3. pearõhu järgi
   1. Väike-Maarja: Üks on mekitud meella ^[4]
4. aga rõhutu silbi järgi samuti
   1. Väike-Maarja: teine vaksitud vahalla ^[4]
   2. Kadrina: Reie mina peksan rõõmullagi ^[5]

tüvi

alalütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàl

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùl

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakuis tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Väike-Maarja: tiĕDel orastel raìZmik̀kuDel; Viru-Jaagupi: eint̆tel sūrt̆tel tiènijat̆tel tüDruk̆kut̆tel; Simuna: aDràDel līk̀met̆tel

i-mitmus

vanem i-mitmuse alalütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Simuna: var̆vùl; [lap̆seD on] mus̆́tik̆kil, siĕnìl; [ta käìB] kan̆nùl; ei meĭje maìl [ole seDà vièl eǹne ol̀D]; [meìl on ruk̀ki leikkus] käŹìl; [leh̆màD on] pik̆kil päĭvìl ~ päìvil; [ei seĭZà] puìl eGà maìl [paĭGàl]; [kanà on] verisuĺil [ei munè] Kadrina: [kanàD on] sulìl 'ajavad sulgi'

i-mitmuse alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

• Väike-Maarja: var̀Bul; Viru-Jaagupi: [leh̀m on] ärìl 'lehmal on innaaeg'; [kaks kätt] rin̆nùl 'surnud';

a-mitmus

a-mitmus esineb enamasti e, i, u tüvede osastavas. teistes käänetes on ta tavalisem idamurdes, võru murde idapoolsetes murrakutes (ja harvem Viljandi murrakus). a-mitmuse alalütlev esineb keskmurdes mõne i, u tüvelise määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas'

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 249
2. ^{2,0 2,1} "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
3. ↑ "LAULAN, LAIDAN MUIDA" Kadrina. H II 10, 88 (88). 1889.
4. ^{4,0 4,1} "MIS KIIGELT PAISTAB" Väike-Maarja. H II 11, 590 (13). 1889.
5. ↑ "LAULIKU VAEV" Kadrina. EÜS VII 262/3 (10). 1896.

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.