PandiVere osastav kääne

• 1 osastav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 Da lõpuline ^[1]
      • 1.1.1.1 ühesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.1.1.2 lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]
      • 1.1.1.3 kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[2]
    • 1.1.2 D lõpuline ^[1]
      • 1.1.2.1 lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]
      • 1.1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.1.2.3 mitmesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.1.2.4 mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]
      • 1.1.2.5 kolme ja enamasilbilised tüved ^[1]
      • 1.1.2.6 mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]
      • 1.1.2.7 (*i)s:(*i)sa liide ^[4]
    • 1.1.3 t lõpuline ^[3]
      • 1.1.3.1 s[i]: t (lt, nt, rt) tüved ^[5]
      • 1.1.3.2 koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[5]
      • 1.1.3.3 i: e tüved ^[5]
      • 1.1.3.4 (e)*m >*n tüved ^[5]
      • 1.1.3.5 pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[3]
      • 1.1.3.6 mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[3]
      • 1.1.3.7 mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]
      • 1.1.3.8 järgarvud ^[4]
      • 1.1.3.9 ne:(*it)s liide ^[4]
      • 1.1.3.10 koondelised s(:*h) tüved ^[7]
      • 1.1.3.11 kolmesilbilised (kk)as tuletised ^[7]
      • 1.1.3.12 s: ks tüved ^[7]
      • 1.1.3.13 (u/i)s: t tüved ^[7]
    • 1.1.4 lõpu kaotanud osastav ^[3]
      • 1.1.4.1 keskvõrde omadussõnad ^[3]
      • 1.1.4.2 kahesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]
      • 1.1.4.3 kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[7]
      • 1.1.4.4 mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]
      • 1.1.4.5 omastavaline osastav ^[9]
  • 1.2 mitmus ^[8]
    • 1.2.1 täishäälikulise lõpuga osastav ^[10]
      • 1.2.1.1 kahesilbilised i tüved ^[11]
      • 1.2.1.2 kahesilbilised u tüved ja (kaasrõhuline) (n)ik liide ^[14]
      • 1.2.1.3 kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik on o või u ^[15]
      • 1.2.1.4 kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik pole o ega u ^[10]
    • 1.2.2 i lõpuline ^{[16] [17] [18]}
      • 1.2.2.1 keskvõrde omadussõnad ^[16]
      • 1.2.2.2 kahesilbilised ä tüved ^[19]
      • 1.2.2.3 kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved ^[20]
      • 1.2.2.4 ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[17]
      • 1.2.2.5 ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s tüved ^[18]
      • 1.2.2.6 ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u)s: (*k)s tüved ^[18]
      • 1.2.2.7 ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u/i)s: t tüved ^[18]
    • 1.2.3 Zi lõpuline ^{[17] [10] [13]}
      • 1.2.3.1 poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved ^[18]
      • 1.2.3.2 lühikese esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[18]
    • 1.2.4 ZiD lõpuline ^{[13] [17] [10] [13]}
    • 1.2.5 iD kaashääliku järel ^[16]
      • 1.2.5.1 kolmesilbilise ainsuse omastavaga i tüved ^[21]
      • 1.2.5.2 (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga i tüved ^[21]
    • 1.2.6 iD täishääliku järel ^[8]
      • 1.2.6.1 koondelised s(:*h) tüved ^[27]
      • 1.2.6.2 pika esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[27]
      • 1.2.6.3 e(*Da) liide ^[27]
      • 1.2.6.4 koondelised o, u tüved ^[27]
      • 1.2.6.5 kolme ja enamasilbilised tüved ^[16]
      • 1.2.6.6 ks tüved ^{[21] [17]}
      • 1.2.6.7 ülipika esisilbiga või rohkem kui kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[21]
      • 1.2.6.8 (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga tüved ^[16]
      • 1.2.6.9 (re, le, ne, m)e tüved ^[28]
      • 1.2.6.10 kolmesilbilised ja (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga u tüved ^[28]
      • 1.2.6.11 ühesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]
• 2 viited ja märkused

osastav kääne ^[1]

ainsus

ainsuse osastava käände lõpus olnud ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järelt kadunud. pea- ja kaasrõhu ning kaashääliku järele peaks olema jäänud D (helitu hääliku järele t).

• astmevaheldus: ainsuse osastava aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale

jal̀Ga:jalà, kaŋ̆Gàst:kaŋ̀Ga

Da lõpuline ^[1]

ühesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]

Da tunnus on omane kogu keskmurdele:

• keDà miDà seDà teDà

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]

( Kose, Harju-Jaani, Järva-Jaani, Palamuse, Laiuse, idamurde ja Võru murde) me̮ǹD asemel tarvitatakse kahekordse tunnusega me̮ǹDa (*montaδa) kogu keskmurdes

kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[2]

Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel Da tunnusega osastavat:

• Rakvere: JürìDa TīnaDa Kadrina: sinùDa Laiuse: minùDa peZàDa täDìDa temàDa Te̮nùDa Simuna: emàDa iZàDa

lõputa osastav on omane kogu keskmurdele:

• iZà kiZà külà onù talù tuBà kivì tädì mäGè vaGù vanà e̮Dè

D lõpuline ^[1]

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[1]

D tunnus on omane kogu keskmurdele:

• luǹD tul̀D uǹD mer̀D ver̀D

( Kose, Harju-Jaani, Järva-Jaani, Palamuse, Laiuse, idamurde ja Võru murde) me̮ǹD asemel tarvitatakse kahekordse tunnusega me̮ǹDa (*montaδa) kogu keskmurdes

ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[1]

mitmuse nimetava sarnane D tunnusega osastav on omane kogu keskmurdele:

• koìD muàD sûD tieD

mitmesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[1]

mitmuse nimetava sarnane D tunnusega osastav on omane kogu keskmurdele (ka saarte, lääne ja idamurdele):

• leìGeD [vet̄], e̮h̀taD

mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]

tarvitatakse mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Simuna: ap̆pùD Ambla: (kap̆pì:) kap̆pìD; lah̆jàD [leh̀ma]; mit̆tùD; plik̆kàD, aBrà(s):aBrà:aBràD

tarvitatakse t tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Järva-Madise, Kolga-Jaani, Kõpu, Viljandi: mit̆tut̀

astmevahelduseta lõputa osastav on omane suuremale osale keskmurret:

• loD́jà, aDrà, ne̮Drà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), le̮Dvà, riDvà, kaBjà, naBrà, se̮Brà, liBlè

järgmiste sõnade tugevas astmes lõputa osastav on kaa omane suurele osale keskmurret:

• tut̀ra lat̀va kop̀ru ('vahtu') nap̀ra

kolme ja enamasilbilised tüved ^[1]

mitmuse nimetava sarnane D tunnusega osastav on omane kogu keskmurdele (ka saarte, lääne ja idamurdele):

• se̮rèDaD, [tańZit̆ti] virù maGèDaD

mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• vah̀traD läh̀kriD Ambla: küh̀vliD

aga t tunnus on D asemel omasem kogu keskmurdele:

• piĕnart̀ suk̀kurt̀ kors̆tent̀ (ÕS 1999) Rakvere: pas̆selt̀

(*i)s:(*i)sa liide ^[4]

tarvitatakse mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• ar̀msaD kûlZaD re̮èmZaD täh̀tsaD ilùZaD maGùZaD

t tunnus on omasem läänepoolsele keskmurdele:

• Viru-Jaagupi: re̮èmust

t lõpuline ^[3]

s[i]: t (lt, nt, rt) tüved ^[5]

• kät̄ , part̀ vart̀ kânt̀ (*kantta)

koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[5]

• kas̆tet̀ muret̀ peret̀ Järva-Madise: imet̀ (*imehtä) Risti, Kolga-Jaani: er̆net̀

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Kose, Väike-Maarja: perèD

i: e tüved ^[5]

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse t tunnusega osastavat kaa:

• Väike-Maarjas (Järvas, Põhja-Tartumaal jm, aga harva Virumaal): (pil̆vè:) pil̆vet̀

(e)*m >*n tüved ^[5]

• aBet̀ aZet̀ siĕmet̀ ve̮t̆́tit̀ süDant̀ Laiuse: poăZet̀ (MuinasVene: pasmo 'pasmas')

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[3]

t tunnus on D asemel omane kogu keskmurdele:

• sûrt̀ (*sūrta) kielt̀ (*kēltä) lient̀ siart̀

mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[3]

t tunnus on D asemel omane kogu keskmurdele:

• kan̆nelt̀

mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen)tüved ^[3]

t tunnus on D asemel omane kogu keskmurdele:

• piĕnart̀ suk̀kurt̀ kors̆tent̀ (ÕS 1999) Rakvere: pas̆selt̀

murrakuti ja sõnuti tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• vah̀traD läh̀kriD Ambla: küh̀vliD

järgarvud ^[4]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• kol̆mat̀ [kor̀Da], kūwet̀ vījet̀ Harju-Jaani: ühiksa nel̆́lat̆te ('kolmkümmend üheksa'); Stahl 1637 ^[6]: kadixa kolmat ('kakskümmend kaheksa')

uuemal ajal tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Viru-Jaagupi: seit̀smenDaD [kor̀Da]

ne:(*it)s liide ^[4]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• nais̀t punast vaes̀t inimest uos̀t ('hobust') luis̀t

liite alguse i on murrakuti püsinud nigu kirderanniku ja idamurdes:

• Simuna: vana  ̮ aĕGist Viru-Jaagupi: kaŋ̀Gekaĕlist kahekor̆rist toĭmist Väike-Maarja: toìmist

koondelised s(:*h) tüved ^[7]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• kin̆nast Simuna, Iisaku Oonurme: ruk̆kist

murrakuti tarvitatakse ruk̆kist asemel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• Viru-Jaagupi, Väike-Maarja: ruk̀kiD

kolmesilbilised (kk)as tuletised ^[7]

st lõppuline s(:*h) tüvesid jäljendav osastav on omane kogu keskmurde põhjarühmale (Harju, Järva ja Viru maamurdele, vähem Põhja-Viljandimaale) ja läänemurdele:

• Viru-Jaagupi: kop̆pik̆kast Simuna: mul̆́lik̆kast

Viru maamurdes (ja mujal keskmurde idaosas) tarvitatakse veel mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat:

• malak̆kaD, Viru-Jaagupi:luZik̆kaD lut̆́tik̆kaD uhak̆kaD, Palamuse: je̮ukkaD, Kolga-Jaani: kuniŋGaD, kurik̆kaD

s: ks tüved ^[7]

t tunnus on omane kogu keskmurdele:

• jänest kat̆tust mat̆tust orast ne̮es̀t ('nõgest')

(u/i)s: t tüved ^[7]

st lõppuline s: ks tüvesid jäljendav osastav on omane kogu keskmurdele:

• uh̀kust ulak̆kust e̮ìGust jul̀Gust kaŋ̀Gust kuèrust pahanDust ter̆vist, Viru-Jaagupi: ter̀vist

väga harva kuuleb kunagist t tunnusega osastavat:

• Väike-Maarja ( Kadrina): ter̆vit̀

lõpu kaotanud osastav ^[3]

keskvõrde omadussõnad ^[3]

Viru maamurre tarvitab tugevaastmelist (mBa) osastavat nigu kirderannikumurre :

• je̮ukkamBa [mies̀t], rik̀kamBa maDalamBa tumeDamBa vanemBa tohut̆tumBa iluZamBa

kahesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]

tugevas astmes lõputa osastav on omane kogu keskmurdele:

• tal̀ve temppu kur̀Ge varssa

kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[7]

lõputa osastav on omane kogu keskmurdele:

• iZà kiZà külà onù talù tuBà kivì tädì mäGè vaGù vanà e̮Dè

Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel Da tunnusega osastavat:

• Rakvere: JürìDa TīnaDa Kadrina: sinùDa Laiuse: minùDa peZàDa täDìDa temàDa Te̮nùDa Simuna: emàDa iZàDa

mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved ^[2]

astmevahelduseta lõputa osastav on omane suuremale osale keskmurret:

• loD́jà, aDrà, ne̮Drà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), le̮Dvà, riDvà, kaBjà, naBrà, se̮Brà, liBlè

tarvitatakse mitmuse nimetava sarnast D tunnusega osastavat kaa:

• Simuna: ap̆pùD Ambla: (kap̆pì:) kap̆pìD; lah̆jàD [leh̀ma]; mit̆tùD; plik̆kàD, aBrà(s):aBrà:aBràD

tarvitatakse t tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Järva-Madise, Kolga-Jaani, Kõpu, Viljandi: mit̆tut̀

järgmiste sõnade tugevas astmes lõputa osastav on kaa omane suurele osale keskmurret:

• tut̀ra lat̀va kop̀ru ('vahtu') nap̀ra

omastavaline osastav ^[9]

lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashääliku ühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud Järvas, Viru maamurdes, osalt Palamuse, Kursi, Laiuse, Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonnas tarvitama ainsuse omastavat nii et järgmiste sõnade ainsuse omastav, osastav ja nimetav kääne on täiesti ühesugused:

• loD́jà, aDrà, ne̮Drà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), le̮Dvà, riDvà, kaBjà, naBrà, se̮Brà, liBlè

järgmiste sõnade tugevas astmes lõputa osastav on kaa omane suurele osale keskmurret:

• tut̀ra lat̀va kop̀ru ('vahtu') nap̀ra

mitmus ^[8]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i+ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud täiesti ühte tüvelõpu täishäälikuga. pea- ja kaasrõhu järele peaks olema jäänud iD.

täishäälikulise lõpuga osastav ^[10]

kahesilbilised i tüved ^[11]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i+i+ta asemele oli jäänud ainult a (nagu Põhja-Eesti läänemurdes, idamurdes ja kuulu järgi lääne-vadja murrakutes ^[12]. J. Aaviku vaeva viljana asendati a tunnus hiljem e ja sid lõpuga ^[13])

• kivà Viru-Jaagupi: paǹ́na sal̀́ma sirppa; Väike-Maarja: pük̀sa tońtta; Simuna: kauśsa suàńa; Anna: kâĺa ('kaalikaid'); Juuru: ros̀́sa ('paberosse')

ainult kohati kirderannikumurde naabruses on tüvetäishäälikule liitunud ita täiesti kadunud sarnastades mitmuse ja ainsuse osastava

• oZì (*hosja); Viru-Jaagupi: kivì; Iisaku Oonurme: väh̀ki

laialt tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. eriti lühikese esisilbiga sõnadel

• Viru-Jaagupi: kärppiZi; Väike-Maarja: kivìZi käBìZi ( Palamuse jm: käBà) täDìZi kor̀viZi märssiZi tük̀kiZi; Simuna: klâZiZi końttiZi nüeppiZi

kahesilbilised u tüved ja (kaasrõhuline) (n)ik liide ^[14]

mitmuse osastava käände lõpus olnud u+i+ta asemele on jäänud ainult a

• Viru-Jaagupi: liǹDa raìZmik̀ka

ainult kohati keskmurde põhjarühmas on tüvetäishäälikule liitunud ita täiesti kadunud sarnastades mitmuse ja ainsuse osastava

• Viru-Jaagupi: [paĭlu] liǹDu; Ambla: ei sâ äìD lūwa rāGu

laialt tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. eriti lühikese esisilbiga sõnadel

• Väike-Maarja: talùZi jut̀tuZi; Simuna: kul̀muZi

kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik on o või u ^[15]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i-ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud kokku tüve lõpu a-ga e-ks (eriti keskmurde ida ja lõunaosas)

• munè (*mune̮iδa - *munaita) nuGè uBè; Viru-Jaagupi: koh̀te ot̀se; Viru-Jaagupi, Simuna: mok̀ke ok̀se; Väike-Maarja, Simuna: mus̀te; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: pul̀me; Simuna: poh̀le; Kadrina: koǹne; Haljala maamurde: luòme; Rakvere: nurkke; Viru maamurde: oDrè suk̀ke

kohati juhtub see teistegi sõnadega (eriti mulgi murde mõjul Kõpus ja Viljandis )

• Viru-Jaagupi: e̮ùne; Rakvere: ke̮vè

kohati on mitmuse tunnus i asendanud ülipika esisilbiga tüve lõpu a (eriti sõnades, mille esisilbis on ue või ui [*oe, *oi] )

• kuèri puèGi kuìvi; Viru-Jaagupi: luàmi; Väike-Maarja: ok̀si

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. lühikese esisilbiga sõnades, mille esisilbis on o kuulukse see olema ainuõige

• oDàZi ("oDì" asemel peaks häälikuseaduslik olema "oZì") oZàZi (~ 'osi') Väike-Maarja: nuGàZi tuBàZi pu̮èGaZi pul̀maZi; Simuna: kor̀DaZi

kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik pole o ega u ^[10]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i-ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud kokku tüve lõpu a-ga u-ks

• kalù kanù vanù jal̀Gu kar̀vu mar̀ju ar̀Gu naèlu aèGu siGù tîbu sõnù aùDu e̮ùnu; Viru-Jaagupi: aìZu ('ais'); Anna jm: aś̀su ('asi'); Rapla jm: vil̀́lu ('vili')

mõnes keskmurde murrakus juhtub seda teistegi (näiteks ä) tüvedega

• eìnu käìju leìBu seìnu

astmevaheldus erineb keskmurde murrakuti. lääne ja edela pool näikse valdama tugev aste.

• Pilistvere jm: pat̀́ju; Anna jm: paDjù; Pilistvere jm: at̀ru; Laiuse jm: aDrù; Keila, Pilistvere jm: se̮p̀ru ; Rakvere, Pilistvere jm: se̮Brù; Harju-Jaani jm: lat̀vu; Paide jm: laDvù

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Väike-Maarja: ma ̨ėàZi raDàZi rahàZi se̮DàZi jal̀GaZi naèlaZi varssaZi; Simuna: laùDaZi saùnaZi; Pilistvere jm: at̀raZi; Ambla jm: aDraZi; Koeru jm: paDjaZi; Peetri jm: se̮BraZi

lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel

• Simuna: kanàZiD

i lõpuline ^{[16] [17] [18]}

keskvõrde omadussõnad ^[16]

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel tugevaastmelist (mBi) mitmuse osastavat kaa nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

kahesilbilised ä tüved ^[19]

mitmuse tunnus i on asendanud tüve lõpu ä

• sil̀́mi Viru-Jaagupi: ivì (*jüvä) leìBi seìni; Väike-Maarja: pik̀ki; Simuna: met̀́si; Rakvere: niŹì

mõnes keskmurde murrakus jäljendatakse a tüvesid

• eìnu käìju leìBu seìnu; Anna: tümè ('tümasid')

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust.

• külàZi pär̀naZi Väike-Maarja: teràZi är̀GaZi;

lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel

• Simuna: peZàZiD

kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved ^[20]

mitmuse tunnus i on asendanud tüve lõpu e

• Viru-Jaagupi: nîni; Väike-Maarja: varssi ('varred'); Simuna: kûBi îri; Rakvere: täh̀ti kâŹi

kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust, eriti pika esisilbiga sõnadel

• Väike-Maarja, Simuna: jäl̀́Ga sul̀́Ga täh̀ta kuàŹa vaŕssa käŹà; Väike-Maarja: leh̀ta kièĺa sêńa köìZa; Simuna: se̮r̀ma e̮l̀́Ga puàŹa

laialt tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust. eriti lühikese esisilbiga sõnadel, mille häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse nimetavaga - Viru maamurdes jm: käZì lüZì süZì; Jõelähtme maamurde ja Anna: anì

• anèZi je̮GèZi nimèZi reGèZi tulèZi; Väike-Maarja: suòleZi se̮r̀meZi kivìZi süZìZi; Kadrina: lü̮èZiD; Koeru: lüèZi; Ambla jm: lüZìZi eZìZi ('ette võetud tööriba [põllul]');

lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel

• Simuna: teDreZiD

ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[17]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i-ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud kokku eelmise täishäälikuga nigu Lõuna-Eestis, kirderanniku murrakutes ja Põhja-Eesti idamurdes

• naìZi teìZi

Tallinn - Tartu joonest edela pool valdab lühikese esisilbiga kahesilbilisi tüvesid jäljendav a lõpp

• naìZa teìZa

ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s tüved ^[18]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i on tüvelõpu täishääliku asemel peaaegu kogu keskmurdes

• Väike-Maarja jm: inìmeZi; Viru-Jaagupi: iGàveZi meZìlaZi; Harju-Jaani jm: veik̆keZi

kohati on Viru maamurdes, Harju-Jaanis, Amblas, Järva-Jaanis, Kuusalu maamurdes, kirderannikumurdes, idamurdes, Võru murdes, Tartu murdes, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal püsinud isegi s-i ees olnud täishäälik

• Väike-Maarja: suGulaìZi, Viru-Jaagupi: lühük̆keiZi, Simuna: vaènlaiZi

kohati asendab s-i ees olnud täishäälikut pikk ī

• Väike-Maarja: kruăZilīZi ris̆tilīZi

kohati tarvitatakse sõnuti lühikese esisilbiga kahesilbilisi tüvesid jäljendavat a lõppu kaa

• Väike-Maarja, Simuna: inimeìZa

ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u)s: (*k)s tüved ^[18]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i on tüvelõpu täishääliku asemel kogu keskmurdes

• siàDuZi Väike-Maarja jm: küZìmuZi

kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik

• Väike-Maarja: nimet̆tuìZi

ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u/i)s: t tüved ^[18]

mitmuse osastava käände lõpus olnud i on tüvelõpu täishääliku asemel kogu keskmurdes

• Kose jm: aìGuZi, Keila: ülèmuZi

kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik

• Äksi: ras̀kuìZi

Zi lõpuline ^{[17] [10] [13]}

keskmurdes on valdav mitmuse osastava lõpp kene, mine liiteid jäljendav Zi. lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal ^{[21] [13]}

regilaulus võib sida tunnus liituda juba mitmuse i tõttu muutunud tüvetäishäälikule ^[22]:

• Väike-Maarja: "oh neid häida jalgusida, siledaida searisida"

poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved ^[18]

tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Viru-Jaagupi: pīGaZi, Harju-Madise: ap̆pùZi, Anna: aut̆tuZi, Peetri: paĭlùZi

lühikese esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[18]

tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Juuru: perèZi

ZiD lõpuline ^{[13] [17] [10] [13]}

keskmurdes on valdav mitmuse osastava lõpp kene, mine liiteid jäljendav Zi. lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal ^{[21] [13]} ja kohati keskmurde põhjarühma äärealadel:

• kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved ^[20]
  • Simuna: teDreZiD
• kahesilbilised a tüved ^[10]
  • Simuna: kanàZiD
• kahesilbilised ä tüved ^[19]
  • Simuna: peZàZiD
• ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[8]
  • Simuna: piàZiD tüö̀ZiD vüö̀ZiD, Viru-Jaagupi: lûZiD muàZiD tièZiD

kohati on tunnuse i kadunud ^[23]

• Kadrina: [eij  ̮ ol̀D] väŕ̀vist

regilaulus võib sida tunnus liituda juba mitmuse i tõttu muutunud tüvetäishäälikule ^[22]:

• Väike-Maarja: "oh neid häida jalgusida, siledaida searisida"

17. s kirjakeeles si osastav peaaegu puudub ja sid osastavat leiab harva. 19. s teisel poolel levitavad sid osastavat E. Ahrens ^[24] ja K. A. Hermann ^[25] kuni keeleuuenduslased selle pidurdasid ^[10]. J. Aaviku vaeva viljana asendati siiski a tunnus kaa e ja sid lõpuga ^[13]. Hermanni soovitus "Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõneleda" võib ollagi ZiD osastava jms kohusetundliku ületaotluse ajendiks Alutagusel, kirderannikumurdes, selle naabruses ning mujalgi.

ilmekas Zi tunnus oli muidugi otstarbekas juhul, kui oli tarvis lause mõtet täpsustada: "kas seal kivì oli?" ~ "neid kivì oli paĭlu" ~ "tuo kivì kua".

mitmuse osastava murdelist kirevust näitab A. Saareste 1955. a Uppsalas avaldatud väikese murdeatlase 90. kaart ^[26], kust paistab, et

• Simuna kihelkonna Vägeva poolses nurgas Emumäe ümbruses tarvitatud Zi lõppu pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja veel a lõpulist kiva.
• Simuna kihelkonna muus osas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades Zi lõppu ja võrka, poissa, teisa tüüpi sõnades a lõppu kaa. (mu oma perepärimuse kohaselt räägiti nõnda Emumäelgi.)
• Viru-Jaagupi kihelkonna Oonurme poolses nurgas Roela ümbruses tarvitatud Zi lõppu ainult võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja ZiD lõppu ainult pada, hani tüüpi sõnades.
• Viru-Jaagupi kihelkonna muus osas ja Väike-Maarja kihelkonnas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades nii Zi kui ZiD lõppu ja veel a lõpulisi võrka, poissa, teisa, kiva,

aga need 1915-54. a kodumaal ja pagulastelt kogutud keelendid võivad algupäraste murdeerinevuste lisaks kajastada juba koolihariduse ja linnakeele mõju.

iD kaashääliku järel ^[16]

kaashäälikule liitunud iD tunnus pole omane keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale) vaid lõunaosale (Põhja-Tartumaale ja Põhja-Viljandimaale)

• Äksi: sūremiD (*sūre̮mpita); Kõpu: soèmiD (*sōje̮mpita)

kolmesilbilise ainsuse omastavaga i tüved ^[21]

häälikuseaduslikku iD tunnust kohtab kogu keskmurdes:

• Viru-Jaagupi: [teGiD] viGùriD; Väike-Maarja: [neid] kuràDiD

selline mitmuse osastav ühtib täiesti ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga. seepärast tarvitatakse kohati kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Kose, Kõpu: kuràDiZi

(ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga i tüved ^[21]

häälikuseaduslikku iD tunnust kohtab kogu keskmurdes:

• Väike-Maarja: veś̀kiD Simuna: kam̀BriD

selline mitmuse osastav ühtib täiesti ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga. seepärast tarvitatakse kohati kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust:

• Väike-Maarja: veś̀kiZi

iD täishääliku järel ^[8]

koondelised s(:*h) tüved ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• pe̮rssaiD suappaiD kiǹDaiD lam̀BaiD am̀BaiD (*hampahita) ker̀veiD, Viru-Jaagupi: kjer̀veiD Simuna: tur̀BaiD

pika esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• er̀neiD ( Kadrina, Harju-Jaani jm: er̀niD) uòneiD (*hōne̮ita) paìZeiD (*paìZe̮ɣita) rîDeiD me̮t̀teiD

e(*Da) liide ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• aìGeiD (*haike̮δita) ke̮r̀GeiD

koondelised o, u tüved ^[27]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale):

• juònuiD e̮h̀tuiD sur̀nuiD (*surnuδita)

kolme ja enamasilbilised tüved ^[16]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• jut̆tuk̆kaiD laBìDaiD maDàlaiD (*matalita) saDàmaiD e̮n̆net̆tumaiD lut̆́tik̆kaiD maGùZaiD liBèDaiD piĕnemaiD e̮p̆pet̆tajaiD; Järva-Madise: kol̆manDaiD; Ambla: vek̆kemaiD ('väiksemaid')

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel tugevaastmelist (mBi) mitmuse osastavat kaa nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

ks tüved ^{[21] [17]}

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurdele, aga keskmurde põhjaosas (Harju, Järva, loode-Laiuse alal) ja eriti Viru maamurdes liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• orakseid jûk̀seiD Kadrina: jûk̀siD

ülipika esisilbiga või rohkem kui kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[21]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurdele, aga keskmurde põhjaosas (Harju, Järva, loode-Laiuse alal) ja eriti Viru maamurdes liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• luìZeiD puìZeiD tah̆maZeiD; Juuru: kar̆jatseiD

(ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga tüved ^[16]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• Harju-Madise: ah̀traiD; Rapla: pênDraiD; Juuru: me̮ìZaiD; Kose: k^uôrmaiD, re̮èmZaiD; Ambla: ak̀naiD; Anna: kat̀laiD; Kadrina: sü̮èjaiD; Rakvere: âs̀taiD

(re, le, ne, m)e tüved ^[28]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• aZèmeiD aBèmeiD sièmneiD Harju-Madise: sam̀leiD Kose, Peetri: tüt̀reiD

kaashäälikule liitunud iD tunnust võib keskmurde põhjaosas kuulda praegugi:

• Kadrina: sièmniD, süDàmiD

kolmesilbilised ja (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga u tüved ^[28]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule:

• Väike-Maarja jm: rāmat̆tuiD ( Hageri jm: roamat̆tuiD) Juuru: kaŋ̀GruiD

ühesilbilised ülipika esisilbiga tüved ^[8]

lühenenud täishäälikule liitunud iD tunnus on omane kogu keskmurdele:

• Türi, Koeru, Simuna: jäìD

kohati tarvitatakse lõunapoolsete murrakute kolmesilbilisi (ne:)s tüvesid jäljendavat moodsat ZiD tunnust:

• Simuna: piàZiD tüö̀ZiD vüö̀ZiD, Viru-Jaagupi: lûZiD muàZiD tièZiD

kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust(, kuigi pearõhu järel võiks D olla püsinud):

• Väike-Maarja: tüö̀Zi vüö̀Zi, Viru-Jaagupi: lûZi

s tüvesid jäljendav Zi / ZiD tunnus on valdav pika ī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel, kus häälikuseaduslik mitmuse osastav muidu ühtiks ainsuse osastavaga (täìD - *täi+ta ~ *täi+i+ta) nagu on ainuõigena leida veel 1693. a Hornungi keeleõpetuses ^[29]. mõlemad võimalused esinevad 1780. a Hupeli keeleõpetuses ^[30] . see põhjus võis algatada Zi(D) liite leviku mujalegi (18.-19. saj jooksul).

• täìZi ~ täìja (~ Kursi, Kolga-Jaani, Viljandi: täìju); koìZi ~ koìZiD Simuna: püìZiD, Paide, Pilistvere, Harju-Madise: pîZi

viited ja märkused

1. ^{1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 205
2. ^{2.0 2.1 2.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 211
3. ^{3.0 3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 3.6} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 206
4. ^{4.0 4.1 4.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 209
5. ^{5.0 5.1 5.2 5.3} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 208
6. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII. 33
7. ^{7.0 7.1 7.2 7.3 7.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 210
8. ^{8.0 8.1 8.2 8.3 8.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 212
9. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 52
10. ^{10.0 10.1 10.2 10.3 10.4 10.5} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 219
11. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 224
12. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 227
13. ^{13.0 13.1 13.2 13.3 13.4 13.5 13.6} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 228
14. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 225
15. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 221
16. ^{16.0 16.1 16.2 16.3 16.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 214
17. ^{17.0 17.1 17.2 17.3 17.4} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 217
18. ^{18.0 18.1 18.2 18.3 18.4 18.5} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 218
19. ^{19.0 19.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 222
20. ^{20.0 20.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 223
21. ^{21.0 21.1 21.2 21.3 21.4 21.5} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 216
22. ^{22.0 22.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 220
23. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 179
24. ↑ Eduard Ahrens "Eesti keele Tallinna murde grammatika"
25. ↑ "Eesti keele Grammatik : koolide ja iseõppimise tarwis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõnelema ja kirjutama ning sügawamalt tundma ja uurima tahawad õppida" / kirja pannud Dr. K. A. Hermann
26. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste lk 69
27. ^{27.0 27.1 27.2 27.3} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 213
28. ^{28.0 28.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 215
29. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung 55
30. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 13

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.