PandiVere keeldkõne

keeldkõne ^[1]

käskiva kõneviisi keeldsõna pöördub nagu paljudes Põhja-Euraasia keeltes kombeks ^[2].

isik	ainsus	mitmus
1.	är̆Gù     -ku	är̆mè     -(me) / är̆Gèm     -kem
2.	ärà / ä̂     -	är̆Gè     -ke
3.	är̆Gù     -ku	är̆Gù     -ku

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud. ^[3]

• Viru-Jaagupi: ärà vuatta

ainsuse 2. pöörde keeldsõnal on ka lühem kuju

• Järva-Madise: ä̂   juok̆sè

kõigis teistes pööretes käitub är-(Gè) tüvi nagu tul-(Gè) ^[3]. põhitegusõna jääb käskiva kõneviisi jaatava kõne vormi.

• Kadrina: är̆Gè riakkiGe; Kose: är̆Gù tul̆Gu

mitmuse 1. pöörde vanemat kuju är̆Gèm leiab lauludest ja vanast kirjakeelest.

• Viru-Jaagupi:
  • Söögem langud, joogem langud
  • Ärgem aga põue pistkem, ^[4]
• Anton Thor Hellel (1732. a):
  • 36 ärge nutkem

keskmurdes asendab seda tavaliselt är̆mè koos oleviku jaatava kõne mitmuse 1. pöördes põhisõnaga.

• Kose: är̆mè läh̆mè, är̆mè tiĕmè

tänapäeval levib är̆mè kasutamine oleviku eitava kõne vormis põhisõnaga.

• Väike-Maarja: är̆mè ak̀ka tänà, ak̀kame om̀me; är̆mè seDà sit̀ta juò;

är̆Gè ja är̆Gù esindavad keskmurdes pigem pidulikku kõnet. igapäevases jutus leiab nende asemelt ainsuse 2. pöörde keeldsõna.

• Anna: ä̂ nüìD naĺ̀la kir̆jut̆taGe; Suure-Jaani: ärà us̀kuGe neìD; Keila: kuìGi teh̀ti naĺ̀la, kuìD ä̂ me̮t̆telGu, et tö̂D ei teh̀tuD

nagu muudes eitava kõne väljendites võib ka käskiva kõneviisi eitusverb hoopis puududa.

• Kuusalu maamurdes: minè kolàma mit̀te;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 315
2. ↑ Votian negative imperative
3. ↑ ^{3,0 3,1} PandiVere käskiv kõneViis
4. ↑ H II 10, 464 (224) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "pulmalaul"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere oletav kõneViis

• 1 oletav kõneviis (potensiaal) ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 ainsuse 3. pööre
    • 1.1.2 eitav kõne
  • 1.2 astmevaheldus
    • 1.2.1 kaashääliktüved
  • 1.3 liitajad
• 2 tähendus ^[22]
• 3 lähisugukeeled ^[23]
  • 3.1 tulevik ^[25]
• 4 viited ja märkused

oletav kõneviis (potensiaal) ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.	-nen	-neme
2.	-neD	-nette(ie)
3.	-ne/ -neB/ -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie	-nevaD

varases kirjakeeles leiab potensiaali jäänuseid piiblitõlkeni. Wiedemann peab taolisi sõnavorme (olnes, lännes, kandnes) Lõuna-Eesti päraseks jooneks ^[2]. põhjalikult on uurinud neid Mihkel Weske ^{[3] [4]}. Lõuna-Eestile lisaks püsisid need ka Saarte murdes Eesti õigekeelele üleminekuni.

• Räpina: kas̀ timä̀ teǹnes̀ tö̭̂D 'kas ta teeb ehk tööd'
• Kärla: näĭnè teĭnè 'nägevat tegevat'

Virumaal võib leida neid ainult lauludest.

samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega. oletava kõneviisi tunnus -ne- liitub isikulõpu ette.

• Viru-Jaagupi:
  • Külab ma kübarad saanen
  • Peaks ma pärjad peale saanen
  • Ei mina saane vennakesta. ^[5]
• Viru-Jaagupi:
  • End ku põenuda põrutan
  • Sagarast mina saanen sisse. ^[5]
• Kadrina:
  • Piaksin mina tiademaije ...
  • Et ma saanen kurja kaasa. ^[5]

• Kadrina:
  • Ise sina jooned kõrtsissana,
  • Jumal teaneb, kus hobune, ^[6]

• Haljala:
  • Seie me kanad kaume
  • Seie õed õigeneme ^[7]

• Põltsamaa:
  • Kalahoole me kaome
  • Leevahoole lõpeneme ^[8]

• Simuna:
  • Seasinki saaneteie
  • Või vannide vahele ^[9]

• Simuna:
  • Soola nälga te surete ...
  • Liha --- (nälga) liugenete ^[10]

• Palamuse:
  • Mis teie musta ootanete,
  • Ootanete, vaatanete! ^[11]

• Väike-Maarja:
  • Kõik mu peale tulevad, ...
  • Lapse rüppe langenevad. ^[12]

• Väike-Maarja:
  • Ühte juured jooksenevad,
  • Ühte ladvad langenevad. ^[12]

ainsuse 3. pööre

sageli kohtab ainsuse kolmanda isiku oleviku lõppu -B.

• Viru-Jaagupi:
  • "Kes sinu piu pidaneb
  • "Kes sinu jäu jäganeb
  • "Kes so lukuvööd lugeneb ^[13]

• Kadrina:
  • Palju pardike pajatab
  • Palju tedre tieneb healta ^[14]

algupärasem oleks -kse olevik.

• Haljala:
  • Viimne kuu mull kuulunekse; ^[15]
• Simuna:
  • Kus mu hääli kuuluneksi
  • Sinna metsa murduneksi ^[16]

rannakeeles on jäetud ainsuse kolmanda pöörde lõppu ka paljas oletava kõneviisi tunnus nagu soome keeles.

• Haljala:
  • See olle minu omani. ^[17]
• Kuusalu:
  • Küll ärga siis ära vedane
  • Kui sarved pääs pidäne ^[18]

eitav kõne

eitavas kõnes isikulõppe ei tarvitata

• Haljala:
  • Ei vahelt vesi vedane. ^[18]
• Haljala:
  • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
  • Soela saiad sotkeleneb?
  • Ei sie kuu tiene olutta, ^[14]
• Kose:
  • Kas siin võineb võeras luulda, ...
  • Ei siin võine võeras luulda, ^[19]

astmevaheldus

oletava kõneviisi tüve aste on olnud rannakeeles samasugune nagu -nud kesksõnal

• Haljala:
  • See olle minu omani. ^[17]

Viru maamurdes kõigub aste vastavalt värsimõõdule.

• Haljala:
  • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
  • Soela saiad sotkeleneb?
  • Ei sie kuu tiene olutta, ^[14]

kaashääliktüved

oletava kõneviisi tunnus -ne- on liitunud tüvekaashäälikule nagu -nud kesksõna tunnus (kui tüve ehitus ja värsimõõt lubab).

• Väike-Maarja:
  • On ep' see lihane linna
  • Või olneb rahane randa ^[20]

• Haljala:
  • See olle minu isane ^[17]
• Haljala:
  • Kadri tahneb kapukaida,
  • Valge villa vammukaida ^[21]

liitajad

oletavaid liitöeldisi pole ma Virumaa lauludest leidnud.

• Räpina SL II 911:
  • Naane olle nalja tennü
  • Naane miest oll pesnü ^[22]

tähendus ^[22]

-ne- tunnust on tarvitatud kõigi murdealade lauludes värsimõõdust tingitud täitesilbina. sageli ei lisa ta tüvele mingit (oletavat ~ potensiaalset) tähendusvarjundit. teda kasutatakse kolmel puhul:

1) jutustavates lausetes

• Karksi Vana kannel IV 727:
  • uba meil einä uppunesse'
  • kanep aida meil kaosse

2) otsestes ja kaudsetes küsimustes

• Kadrina ER I 24(Vi 21):
  • Lähme toonel vaatamaie,
  • Mis sealt merest tõuseneksi

2) umbisikuliselt

• Vana kannel I 23:
  • Miä neiost antanesa,
  • Kua kabost kaubeldi?

tavaliselt liitub -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie kahesilbilistele pikavältelistele tüvedele - tervet värsipoolt täitva neljasilbilise sõna moodustamiseks. ühel-samal kujul kasutatakse neid nii olevikus kui minevikus.

• Häädemeeste H II 24,624(2):
  • Kui see neiu koolenesse,
  • Kus ta maha maeti?

siiski esineb mineviku lausetes eriti Lõuna-Eestis -nekse/ -neksa/ -nesse/ -nessa asemel sageli -neksi/ -nessi

• V I 75:
  • Kui ma kallis kasvanesin,
  • Mari maasta tõusenesin,
• Võnnu H II 51,81(5):
  • Meesi vihta pallanessi
  • Mina jalgada põruti

vahel asendab -nekse koguni tingivat kõneviisi

• Paistu H III 6,944(8):
  • Kui ma sedä täädanessa,
  • Kunas ma ära koolenessa

taolised juba jutustatut alles jutuks võetavaga siduvad oletavad küsimused-vastused on regivärsilise sündmustiku kirjeldamisele-arendamisele eriti iseloomulikud.

lähisugukeeled ^[23]

• soome keel : luke-ne-vat ('nad vast loevad.')
• Vesjegonski karjala keel : luge-nne-n ('ma ehk loen.')
• vepsa keel : anda-ne̮-k ('ma vast annan?')
• isuri keel : luG-en-osseG ('ehk nad loevad.')
• võru keel : läǹ-ne-Zeˀ ('vast nad lähevad.')
• vadja keel : jōnen ('küll ma joon.') ^[24]

tulevik ^[25]

( Jõgõperä ) murret kõnelenud Dmitri Tsvetkov, kes kirjutas "Vadja keele grammatika" ^[26], tunnetas seda kõneviisi hoopis tuleviku ajavormina ja vaidles Ernst Petersoniga ^[27], kes pidas võõrapäraseks Eesti tulevikuväljendeid mina saan küpsma ("I shall mature." ~ saksa Ich werde reifen. ) jms, kuna maakeeles öeldanuks "ma küpsen", "küll ma küpsen" või "eks ma küpse".

enamasti väljendab vadja keele tulevikku abitegusõna

• e̮лe̮ma / lid́d́ä (lee-tak) : lēneväD / lēväD , lēneD / lēD jms. ^[28]

nii öeldi Kukkuzi murdes:

• kai tahot t́śītǟ, ni kīrē vana lēD ("kui tahad (kõike) teada, siis jääd kiiresti vanaks.")

soome keeleõpetus käsitleb neid vorme olla-sõna potensiaalina, kuigi nad võivad kirjeldada ka tulevikuootusi Hän palannee huomenna.   ("ta tuleb ehk homme." ), Suuttuneeko isäsi tästä?   ("kas su isa saab selle peale vihaseks?" ~ Tuleeko isäsi ehkä suuttumaan tästä?). ^[29]

nagu vadja nii ka soome keeles võib -ne- osis vahele jääda:

• lienevät / lievät , lienet / liet jne.

soome keeles võib -ne- tunnus liituda isegi olla-tüvele endale, aga seda kuuleb harva:

• lienevät / ollevat , lienet / ollet jne.

viited ja märkused

1. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 167
2. ↑ Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte / F.J. Wiedemann Ilmunud St.-Pétersbourg [etc. : Eggers et Cie, H. Schmitzdorff, J. Issakof et A. Tscherkessof [etc.], 1875 (St.-Pétersbourg : Imprimerie de l'Académie Impériale des sciences)] lk 473
3. ↑ M.Weske "Passivi potentiali kõneviis Eesti rahva lauludes" EKmSAr Üheksas aastakäik Tartus 1881, lk 74-81
4. ↑ M.Weske "Zur Erklärung einiger Verbalformen in den estnischen Volkslieden" SbGEG 1881 (Dorpat 1882) lk 212-215, SbGEG 1882 (Dorpat 1883) lk 33-50
5. ↑ ^{5,0 5,1 5,2} II 65, 29 (2) < Viru-Jaagupi khk., Voore m. - Kristjan Raud (u. 1894 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Venna otsija"
6. ↑ H II 10, 92/3 (93) < Kadrina khk., (?) Hulja v. - Eduard Langsepp < (?) Anna Pihlakas (1889) "Joogimehe laul"
7. ↑ H II 9, 305 (17) < Haljala khk., Kavastu v. - J. A. Rehberg < Anu Tamberg (1890)
8. ↑ H III 7, 525/6 (15) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Kaavere k. - Ida Wöhrmann (1889)
9. ↑ H II 53, 635/6 (94) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) "Tule mulle"
10. ↑ H II 65, 67 (37) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Meie ja teie poisid"
11. ↑ H IV 8, 329/30 (5) < Palamuse khk. - Hans Karu < Mari Karja, 87 a. (1897) "Ema nutab, et tütar mõisas"
12. ↑ ^{12,0 12,1} H II 11, 271 (32) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Kuri kodu"
13. ↑ H II 10, 603 (361) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1890) "Ema haual"
14. ↑ ^{14,0 14,1 14,2} EÜS VII 418/9 (195) < Kadrina khk., Palmse v. - J. Sõster < Madli Sõster (1896) "Laulu võim + Kust laulud"
15. ↑ H II 9, 601/2 (4) < Haljala khk., Aaspere v. - Juuli Kuus < Kustas Kruusenberg, 72 a. (1888) "Sulane läheb ära"
16. ↑ H III 17, 122/3 (11) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Laulu võim"
17. ↑ ^{17,0 17,1 17,2} H II 9, 740/1 (7) < Haljala khk., Selja rand - K. Leetberg < Liisu Kraimelt (1890)
18. ↑ ^{18,0 18,1} EÜS II 566/7 (75) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga v. - P. Penna & K. Luud < Leena Mikiwer, 43 a. (1905) "Soome härg" rl/ns (Tabajuse) Rabaduse sõnad
19. ↑ H II 16, 176/7 (2) < Kose khk., (?) Nõmme m. & Nõmbra m. - J. M. Sommer < (?) Hans Oks; Jaan Grauberg; Ann Karu, 68 a. (1888) "Võõras palub luba laulda"
20. ↑ EÜS VII 1923 (118) < Väike-Maarja khk., Vao v., Avispea k. < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Põlula k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Maie Männi, 77 a. (1910) "Imelik maja"
21. ↑ EÜS X 1732/4 (307) < Haljala khk., Aaspere v., Rõmeda k. - K. Viljak & J. Mark < Madli Treial, 76 a. (1913) "Kadrilaul"
22. ↑ ^{22,0 22,1} Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 169
23. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. p.149, 163-181
24. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 82
25. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
26. ↑ Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, 2008. p.72
27. ↑ Peterson , Ernst : "Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Kaheksas trükk." Tallinn, 1921. p.93
28. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 76
29. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.