Sunday, May 1, 2011

PandiVere oletav kõneViis

oletav kõneviis (potensiaal) [1]

tunnused

isik

ainsus

mitmus
1. -nen -neme
2. -neD -nette(ie)
3. -ne/ -neB/ -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie -nevaD

varases kirjakeeles leiab potensiaali jäänuseid piiblitõlkeni. Wiedemann peab taolisi sõnavorme (olnes, lännes, kandnes) Lõuna-Eesti päraseks jooneks [2]. põhjalikult on uurinud neid Mihkel Weske [3] [4]. Lõuna-Eestile lisaks püsisid need ka Saarte murdes Eesti õigekeelele üleminekuni.

  • Räpina: kas̀ timä̀ teǹnes̀ tö̭̂D 'kas ta teeb ehk tööd'
  • Kärla: näĭnè teĭnè 'nägevat tegevat'

Virumaal võib leida neid ainult lauludest.


samu esimese ja teise isiku tunnuseid tarvitatakse koos kõigi kõneviisi- ja ajatunnustega. oletava kõneviisi tunnus -ne- liitub isikulõpu ette.

  • Viru-Jaagupi:
    • Külab ma kübarad saanen
    • Peaks ma pärjad peale saanen
    • Ei mina saane vennakesta. [5]
  • Viru-Jaagupi:
    • End ku põenuda põrutan
    • Sagarast mina saanen sisse. [5]
  • Kadrina:
    • Piaksin mina tiademaije ...
    • Et ma saanen kurja kaasa. [5]
  • Kadrina:
    • Ise sina jooned kõrtsissana,
    • Jumal teaneb, kus hobune, [6]
  • Haljala:
    • Seie me kanad kaume
    • Seie õed õigeneme [7]
  • Simuna:
    • Seasinki saaneteie
    • Või vannide vahele [9]
  • Simuna:
    • Soola nälga te surete ...
    • Liha --- (nälga) liugenete [10]
  • Palamuse:
    • Mis teie musta ootanete,
    • Ootanete, vaatanete! [11]

ainsuse 3. pööre

sageli kohtab ainsuse kolmanda isiku oleviku lõppu -B.

  • Viru-Jaagupi:
    • "Kes sinu piu pidaneb
    • "Kes sinu jäu jäganeb
    • "Kes so lukuvööd lugeneb [13]
  • Kadrina:
    • Palju pardike pajatab
    • Palju tedre tieneb healta [14]

algupärasem oleks -kse olevik.

  • Haljala:
    • Viimne kuu mull kuulunekse; [15]
  • Simuna:
    • Kus mu hääli kuuluneksi
    • Sinna metsa murduneksi [16]

rannakeeles on jäetud ainsuse kolmanda pöörde lõppu ka paljas oletava kõneviisi tunnus nagu soome keeles.

eitav kõne

eitavas kõnes isikulõppe ei tarvitata

  • Haljala:
    • Ei vahelt vesi vedane. [18]
  • Haljala:
    • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
    • Soela saiad sotkeleneb?
    • Ei sie kuu tiene olutta, [14]
  • Kose:
    • Kas siin võineb võeras luulda, ...
    • Ei siin võine võeras luulda, [19]

astmevaheldus

oletava kõneviisi tüve aste on olnud rannakeeles samasugune nagu -nud kesksõnal

Viru maamurdes kõigub aste vastavalt värsimõõdule.

  • Haljala:
    • Kas_sie kuu tieneb õlutta, ...
    • Soela saiad sotkeleneb?
    • Ei sie kuu tiene olutta, [14]

kaashääliktüved

oletava kõneviisi tunnus -ne- on liitunud tüvekaashäälikule nagu -nud kesksõna tunnus (kui tüve ehitus ja värsimõõt lubab).


liitajad

oletavaid liitöeldisi pole ma Virumaa lauludest leidnud.

  • Räpina SL II 911:
    • Naane olle nalja tennü
    • Naane miest oll pesnü [22]

tähendus [22]

-ne- tunnust on tarvitatud kõigi murdealade lauludes värsimõõdust tingitud täitesilbina. sageli ei lisa ta tüvele mingit (oletavat ~ potensiaalset) tähendusvarjundit. teda kasutatakse kolmel puhul:

1) jutustavates lausetes

2) otsestes ja kaudsetes küsimustes

  • Kadrina ER I 24(Vi 21):
    • Lähme toonel vaatamaie,
    • Mis sealt merest tõuseneksi

2) umbisikuliselt

  • Vana kannel I 23:
    • Miä neiost antanesa,
    • Kua kabost kaubeldi?

tavaliselt liitub -nekse/ -neksi/ -nesse/ -neie kahesilbilistele pikavältelistele tüvedele - tervet värsipoolt täitva neljasilbilise sõna moodustamiseks. ühel-samal kujul kasutatakse neid nii olevikus kui minevikus.

  • Häädemeeste H II 24,624(2):
    • Kui see neiu koolenesse,
    • Kus ta maha maeti?

siiski esineb mineviku lausetes eriti Lõuna-Eestis -nekse/ -neksa/ -nesse/ -nessa asemel sageli -neksi/ -nessi

  • V I 75:
    • Kui ma kallis kasvanesin,
    • Mari maasta tõusenesin,
  • Võnnu H II 51,81(5):
    • Meesi vihta pallanessi
    • Mina jalgada põruti

vahel asendab -nekse koguni tingivat kõneviisi

  • Paistu H III 6,944(8):
    • Kui ma sedä täädanessa,
    • Kunas ma ära koolenessa

taolised juba jutustatut alles jutuks võetavaga siduvad oletavad küsimused-vastused on regivärsilise sündmustiku kirjeldamisele-arendamisele eriti iseloomulikud.


lähisugukeeled [23]


tulevik [25]

( Jõgõperä ) murret kõnelenud Dmitri Tsvetkov, kes kirjutas "Vadja keele grammatika" [26], tunnetas seda kõneviisi hoopis tuleviku ajavormina ja vaidles Ernst Petersoniga [27], kes pidas võõrapäraseks Eesti tulevikuväljendeid mina saan küpsma ("I shall mature." ~ saksa Ich werde reifen. ) jms, kuna maakeeles öeldanuks "ma küpsen", "küll ma küpsen" või "eks ma küpse".

enamasti väljendab vadja keele tulevikku abitegusõna

  • e̮лe̮ma / lid́d́ä (lee-tak) : lēneväD / lēväD , lēneD / lēD jms. [28]

nii öeldi Kukkuzi murdes:

  • kai tahot t́śītǟ, ni kīrē vana lēD ("kui tahad (kõike) teada, siis jääd kiiresti vanaks.")

soome keeleõpetus käsitleb neid vorme olla-sõna potensiaalina, kuigi nad võivad kirjeldada ka tulevikuootusi Hän palannee huomenna.   ("ta tuleb ehk homme." ), Suuttuneeko isäsi tästä?   ("kas su isa saab selle peale vihaseks?" ~ Tuleeko isäsi ehkä suuttumaan tästä?). [29]

nagu vadja nii ka soome keeles võib -ne- osis vahele jääda:

  • lienevät / lievät , lienet / liet jne.

soome keeles võib -ne- tunnus liituda isegi olla-tüvele endale, aga seda kuuleb harva:

  • lienevät / ollevat , lienet / ollet jne.



viited ja märkused

  1. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 167
  2. ↑ Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte / F.J. Wiedemann Ilmunud St.-Pétersbourg [etc. : Eggers et Cie, H. Schmitzdorff, J. Issakof et A. Tscherkessof [etc.], 1875 (St.-Pétersbourg : Imprimerie de l'Académie Impériale des sciences)] lk 473
  3. ↑ M.Weske "Passivi potentiali kõneviis Eesti rahva lauludes" EKmSAr Üheksas aastakäik Tartus 1881, lk 74-81
  4. ↑ M.Weske "Zur Erklärung einiger Verbalformen in den estnischen Volkslieden" SbGEG 1881 (Dorpat 1882) lk 212-215, SbGEG 1882 (Dorpat 1883) lk 33-50
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 II 65, 29 (2) < Viru-Jaagupi khk., Voore m. - Kristjan Raud (u. 1894 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Venna otsija"
  6. ↑ H II 10, 92/3 (93) < Kadrina khk., (?) Hulja v. - Eduard Langsepp < (?) Anna Pihlakas (1889) "Joogimehe laul"
  7. ↑ H II 9, 305 (17) < Haljala khk., Kavastu v. - J. A. Rehberg < Anu Tamberg (1890)
  8. ↑ H III 7, 525/6 (15) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Kaavere k. - Ida Wöhrmann (1889)
  9. ↑ H II 53, 635/6 (94) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) "Tule mulle"
  10. ↑ H II 65, 67 (37) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Meie ja teie poisid"
  11. ↑ H IV 8, 329/30 (5) < Palamuse khk. - Hans Karu < Mari Karja, 87 a. (1897) "Ema nutab, et tütar mõisas"
  12. ↑ 12,0 12,1 H II 11, 271 (32) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Kuri kodu"
  13. ↑ H II 10, 603 (361) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1890) "Ema haual"
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 EÜS VII 418/9 (195) < Kadrina khk., Palmse v. - J. Sõster < Madli Sõster (1896) "Laulu võim + Kust laulud"
  15. ↑ H II 9, 601/2 (4) < Haljala khk., Aaspere v. - Juuli Kuus < Kustas Kruusenberg, 72 a. (1888) "Sulane läheb ära"
  16. ↑ H III 17, 122/3 (11) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Laulu võim"
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 H II 9, 740/1 (7) < Haljala khk., Selja rand - K. Leetberg < Liisu Kraimelt (1890)
  18. ↑ 18,0 18,1 EÜS II 566/7 (75) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga v. - P. Penna & K. Luud < Leena Mikiwer, 43 a. (1905) "Soome härg" rl/ns (Tabajuse) Rabaduse sõnad
  19. ↑ H II 16, 176/7 (2) < Kose khk., (?) Nõmme m. & Nõmbra m. - J. M. Sommer < (?) Hans Oks; Jaan Grauberg; Ann Karu, 68 a. (1888) "Võõras palub luba laulda"
  20. ↑ EÜS VII 1923 (118) < Väike-Maarja khk., Vao v., Avispea k. < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Põlula k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Maie Männi, 77 a. (1910) "Imelik maja"
  21. ↑ EÜS X 1732/4 (307) < Haljala khk., Aaspere v., Rõmeda k. - K. Viljak & J. Mark < Madli Treial, 76 a. (1913) "Kadrilaul"
  22. ↑ 22,0 22,1 Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 169
  23. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. p.149, 163-181
  24. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 82
  25. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
  26. ↑ Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, 2008. p.72
  27. ↑ Peterson , Ernst : "Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Kaheksas trükk." Tallinn, 1921. p.93
  28. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 76
  29. ↑ Alvre, Paul: Soome keeleõpetuse reeglid, Valgus, 1969. p.129-130
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 7:25 AM
Labels: , ,

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)