Jõgõperä küla vadja lauliku Natalja Lukina trallitus ("RKMMgnII2329k_Tshago_kukku": kenee keeli kerkiääpi) on küll imeliselt täpses rütmis, aga püsiva võnkesagedusega "astmeid" on taas vähe(u 285 Hz "finalis", u 232 Hz ehk u 1,75 tooni madalam "tenor" ja vast veel vahepealne u 255 Hz ehk u 0,875 tooni põhihelist madalam "aste" ..).
järgmine isuri metsahõige ("75a_008-12_Lauloin_ennemp_UUS": eigä ilota ved oi ensinkägää joo) kostab tugevate astmelöökidena, aga selle sõlmekesed on kummalises suhtes (u 275 Hz "finalis", u 350 Hz ehk u 2,25 tooni kõrgem "tenor" ..).
katsusin ise teda matkida.
esimene katse tuli samuti katkendlik, nurgeline ja rõhtjooneline.
mõningase harjutamise järel sain lauldud (kõrvaklappidest salvestust kuulates ja joonist jälgides) pisut sujuvamalt.
ometi ei osanud laulda õigeid helikõrguseid ja "astmed" kipuvad minulgi vajuma, kus algesitaja pigem tõuseb.
tähistasin rängemad vead punaste numbritega:
* kõige rohkem eksisin 4. ja 11. noodiga, mis peaksid olema 0,5 tooni madalamad (u 2,25 tooni lõpphelist kõrgemal). mina laulsin nad u 2,75 tooni lõpphelist kõrgemale, tahtsin ehk 3. ja 4. noodi vahele täistooni laulda, aga selles kõrguses oli juba pisut raske laulda ja võisin maabuda lihtsalt mingisse mugavasse kohta.
* 5. ja 8. noodi laulsin 0,25 tooni kõrgemaks ehk enam-vähem täistooni kaugusele lõpphelist. algses esituses oli see intervall 0,75 tooni.
* 9. noodi laulsin iga kord liiga madalaks. algesituses on ta pigem 7.st kõrgem.
väiksemad eksimused võib kirjutada ülepüüdliku sujuvuse arvele.
kummalaisel kombel olid vead seda suuremad, mida madalamal laulsin.
eelmine näide oli algesitusest oktav madalam, sest unisoniga ei saanud hakkama.
algul laulsin aga vaistlikult 2 oktavit madalamalt ja vead olid veel hullemad.
põhjus võib olla minu ebaühtlases kuulmises ja häälevalitsemises eri sagedusvahemikes , aga ka arvutuskäigus.
No comments:
Post a Comment