PandiVere alaleütlev kääne

• 1 alaleütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus ^[2]
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 lle tunnus
• 3 viited ja märkused

alaleütlev kääne ^[1]

ainsus

ainsuse alaleütleva käände lõpus olnud ( permi keeltega ühisest) liittunnusest l+e+n on tänaseks saanud le

• tièle Simuna: muàle peZàle; Väike-Maarja: mâle; Viru-Jaagupi: mit̀mele

tüvi

alaleütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alaleütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàle

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùle

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus ^[2]

tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

• Rakvere: mūDele; Simuna: me̮ìZnik̆kuDele

i-mitmus

vanem i-mitmuse alaleütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites ^[3]

alaleütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

• Väike-Maarja: käZìle [ve̮t̀ma]; Viru-Jaagupi: jälìle [saama]; [âZ] jalùle; Simuna: [läh̆me] siĕnile, [läk̆siD] je̮h̆vik̆kil̆le; [panèn pas̀li paĕlàD] or̆mìle 'hormadest = tärgetest läbi'; Laiuse: [läh̆nùD] pik̆kìle e̮lìle 'surnud'; Koeru: [ei suà temaga änam] puìle eGa maìle 'ei saa läbi'; Juuru: [kanà ak̀kas] munèle (< *mune̮ille̮n)

lle tunnus

lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järel on tunnus pea kogu keskmurdes l̀le

• mul̀le sul̀le tal̀le

(kaasrõhu ehk)

1. kolmanda silbi järel
2. ning ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades

on tunnus pea kogu keskmurdes l̆le nigu ida- ehk põhjapoolsetel naabritel ja Võru murdes ^[4]

• Väike-Maarja: vanèmal̆le leh̀teDel̆le; Simuna: keriksel̆le maDàlal̆le vanàDel̆le
• Väike-Maarja: kiǹDal̆le sièmnel̆le ves̀́kil̆le; Viru-Jaagupi: eìlZel̆le (< * eγlisellen); Simuna: e̮h̀tal̆le e̮ìGel̆le

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 245
2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 247
3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 248
4. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste lk 38, 27. kaart

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere seestütlev kääne

• 1 seestütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
    • 1.1.3 pearõhu järel
    • 1.1.4 tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[3]
  • 1.2 mitmus ^[4]
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 viited ja märkused

seestütlev kääne ^[1]

ainsus

ainsuse seestütleva käände lõpus olnud liittunnusest s+ta on tänaseks saanud st

• Simuna: aDrast kos̆́sast liĕrist vanèmast; Väike-Maarja: jūrest; Ambla: Mālist [tüt̆tar] (tütar Maali)

tüvi

seestütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale ^[1]

• Simuna: se̮as̀t

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùst

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

läänepärast tugevaastmelist seestütlevat võib leida üksnes keskmurde Põltsamaa Leisu, Suure-Jaani ja Kõpu murrakust ^[1]

pearõhu järel

pearõhu järel on tunnus kogu keskmurdes s̀t

• muas̀t Simuna: se̮as̀t

tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[3]

selline lühenemine võib tõesti pärineda kiirkõnest, aga olen ise kuulnud mõnda Paasvere meest järjekindlalt nõnda rääkima

• met̆sàs(t) ~ met̀s(t); Simuna: ot̆sàs(t) ~ ot̀s(t);

mitmus ^[4]

st tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

• Väike-Maarja: mâDest ~ muăDèst; Simuna: kaert̆test; Rakvere: e̮lt̆test 'õlgedest'

i-mitmus

vanem i-mitmuse seestütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

• Väike-Maarja: käZist-jalust [tüö̀Ga siuttuD]; puis̀t [kuk̀kunD]; Viru-Jaagupi: [tulì] lam̀bust 'lambakarjast'; Simuna: [pääses] sel̆lè kǖŹist; Laiuse: luis̀t ~ lūDest

viited ja märkused

1. ^{1.0 1.1 1.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 243
2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 180
3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 244

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.