seestütlev kääne [1]
ainsus
ainsuse seestütleva käände lõpus olnud liittunnusest s+ta on tänaseks saanud st
- Simuna: aDrast kos̆́sast liĕrist vanèmast; Väike-Maarja: jūrest; Ambla: Mālist [tüt̆tar] (tütar Maali)
tüvi
seestütleva käände lõpp liitub täishäälikule
astmevaheldus
Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale [1]
- Simuna: se̮as̀t
tugev aste
mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme
- uDùst
- Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe
läänepärast tugevaastmelist seestütlevat võib leida üksnes keskmurde Põltsamaa Leisu, Suure-Jaani ja Kõpu murrakust [1]
pearõhu järel
pearõhu järel on tunnus kogu keskmurdes s̀t
- muas̀t Simuna: se̮as̀t
tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt [3]
selline lühenemine võib tõesti pärineda kiirkõnest, aga olen ise kuulnud mõnda Paasvere meest järjekindlalt nõnda rääkima
- met̆sàs(t) ~ met̀s(t); Simuna: ot̆sàs(t) ~ ot̀s(t);
mitmus [4]
st tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes
- Väike-Maarja: mâDest ~ muăDèst; Simuna: kaert̆test; Rakvere: e̮lt̆test 'õlgedest'
i-mitmus
vanem i-mitmuse seestütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.
Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.
- Väike-Maarja: käZist-jalust [tüö̀Ga siuttuD]; puis̀t [kuk̀kunD]; Viru-Jaagupi: [tulì] lam̀bust 'lambakarjast'; Simuna: [pääses] sel̆lè kǖŹist; Laiuse: luis̀t ~ lūDest
viited ja märkused
- 1.0 1.1 1.2 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 243
- ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 180
- ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 244
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.
No comments:
Post a Comment