PandiVere mitmus

mitmuse tunnused ^[1]

-D

• käänded: mitmuse nimetav
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
• tüvi: liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
• Viru-Jaagupi: jänekseD

-De

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru maamurrakutes
• tüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Väike-Maarja: siĕmenDes

-te

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on alati nõrk
• tüvi: liitub "s" häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Väike-Maarja: orastel

-t̆te

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
• tüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Põhja-Eesti keskmurde : kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)

-e

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on alati tugev
• tüvi: tõrjub välja tüvetäishääliku. pärineb lühenenud kolmesilbilisest -De mitmusest: jalge (*jalgaδe)
• "e" mitmus on Viru maamurrakutele võõras esinedes harva Viru-Jaagupis. mujalt näiteks Suure-Jaani: lauDeGa

-i

• käänded: mitmuse osastavale lisaks esineb (Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal) teistes käänetes peamiselt esimese silbi täishääliku järel
• astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
• tüvi: liitub esimese silbi täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele, pikematele tüvedele ainult harva. Väike-Maarja: var̀Bul
• Väike-Maarja: meìZ, Simuna: ke̮ĭGile , Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal: luĭjè, puĭjè

-a

• käänded: tavaliselt mitmuse osastav
• astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
• tüvi: tõrjub välja teise silbi tüvetäishääliku "e, i, u". pärineb lühenenud kolmesilbilisest -i mitmuse osastavast: kiva (*kiviδa)
• Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas', Simuna: pük̆sat̆ta

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'
• mōDìD

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 189

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.