PandiVere kaudne kõneViis

• 1 kaudne kõneviis ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 ma tegevusnimi
      • 1.1.1.1 umbisikuline
    • 1.1.2 võõrmõjud
      • 1.1.2.1 da tegevusnimi
      • 1.1.2.2 ma tegevusnimi koos abitegusõnaga pidama
        • 1.1.2.2.1 umbisikuline
      • 1.1.2.3 oleviku kesksõna va(t)
  • 1.2 liht- ja liitajad
    • 1.2.1 mineviku kesksõna nu(va)d
      • 1.2.1.1 umbisikuline
    • 1.2.2 olema + ~nud ühend
      • 1.2.2.1 umbisikuline
    • 1.2.3 ol̀D + ~nud ühend
• 2 viited ja märkused

kaudne kõneviis ^[1]

tunnused

kuulu juttu edastatakse keskmurdes ma- või da-tegevusnime, oleviku ja mineviku kesksõna või abitegusõna pidama kaudu. eraldi kõneviisist rääkimine on ehk kerge liialdus.

ma tegevusnimi

idamurdeomast ma tegevusnime kasutatakse enne kõike Põhja-Tartumaa, Põhja-Viljandimaa, Lõuna-Järvamaa, Lõuna-Virumaa ja läänemurde Vändra murrakutes ^[2]

• Väike-Maarja: käìs sîn lär̀mi teGèmas, et̄ ma luGèma temà kir̆jàD läBì; Rak̀verest tulèma ük̀s miès nüìD iZè seDà aś̀a sîn e̮ĭjenDama; ta suat̀ma teDa iGà e̮h̀ta ul̆Gà muàD; Simuna: ta e̮p̀pima lin̆nàs toh̀trist

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

• Väike-Maarja: nüìD teh̀tama seìje kuà ūweD lāDàD ('laudad');
• Väike-Maarja:
  • Vao valda kiidetama,
  • Vao valda reagitama, ^[3]

taoline väljend võib pärineda lauselühendist ^{[4] [5]}, mis keskmurde alal on võõras ainult Lääne-Harjumaal

• Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

võõrmõjud

kaudset kõneviisi ongi arvatud Eesti murretesse sugenenud olema 16.-18. sajandil ^[6] saksa ja läti keele mõjul ^[7].

da tegevusnimi

läänemurdeomast da tegevusnime kasutatakse enne kõike Harjumaal, mõnevõrra ka Järvamaal, harvem Virumaal ja Põhja-Viljandimaal ^[8]

• Viru-Jaagupi: kir̆jut̆tas, et ol̀la aìGe

ma tegevusnimi koos abitegusõnaga pidama

ilmne saksapärasus on ma tegevusnime ühend abitegusõnaga pidama ^[9]

• Väike-Maarja: ars̆tiD piăvaD iZèGi naèrma, et piǹD läB var̀Bas̆se, juBà jä̀lle ars̆ti jûre; Kadrina: siè piàB ük̀s iGàvene veDàmik̀ olèma, mit̀te miDàGi ei pià vīt̀sima tehà;

umbisikuline

koos abitegusõnaga pidama tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

• Väike-Maarja: sur̀nu ̨ âl piDì luettama; piDì ik̀ke suăDet̆tama seDa aś̀sa ûrima; Simuna: tänà piDì tüö̀le järèle tul̀Dama

oleviku kesksõna va(t)

Tartu ja Võru murdele omane oleviku kesksõna osastavas käändes (vat̀ ~ vaD) tungib peale Eesti õigekeele mõjul.

• Simuna: ta laùlvat̀ äs̀ti

Kodaverele omast oleviku kesksõna omastavat käänet (va) kuuleb veel Kuusalu ranna, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa lõunaosa ning läänemurde Saarde ja Häädemeeste murrakutes ^[8]

liht- ja liitajad

mineviku kesksõna nu(va)d

lihtminevik

• Väike-Maarja: ta luGenD kül̄ rahà ilusti ülè, aGa ̮ i tià, kus̀t siè viGà tulì; oBùne tul̀D ük̆si kojù, mies̀t pe̮l̀D ol̀laGi; Simuna: läìnD puòD́i ja vāDanD, et puòD́ ol̀D ke̮ik̀suGust iluZat̀ krâmi täìZ

keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Virumaa, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes tarvitatakse nuD-kesksõna mitmuse moodustamiseks vaD-liidet nagu idamurdes:

• Väike-Maarja: luGènuvaD kül̄ mit̀mek̆keZi, aGa ik̀ke e̮ĭjet̆ti ei suànD; mehèD tul̆nuvaD sūre kar̆jaGa ja näĭnuvaD seDà luGù omà sil̆màGa; kar̆jaBoĭZiD teĭnuvaD tulè met̀sa mahà; Simuna: pis̀tnuvaD pe̮lèma; sâGinuvaD ä̂; Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se

(võrdluseks soome: olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') 2).

umbisikuline

tarvitatakse ka tud tegevusnime

• Väike-Maarja: sîn kuŏlimajas kuà luettuD ja lālet̆tuD; Kadrina: ük̀s îDlane maettuD seìje mäGeDes̆se mahà

olema + ~nud ühend

täisminevik (keskmurde ida- ja lõunaosas)

• Väike-Maarja: iZà olèma luGend il̀ma pril̆́lit̆ta sur̆mani; ta olèma ük̆sì tièD tul̀D; olèma lap̆sèD vièl om̆mik̆ku kuòĺi suat̀, teìnD süìja ja sīs viZanD pik̆kàli; Simuna: ük̀s tümà viè suòn ol̀D, siǹna sīs olèma kat̆kù vaŋkker laGùnenD;

keskmurde loodeosas öeldi olla + ~nud

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist olema + ~tud ühendit

• Väike-Maarja: Mârjast olèma tul̀DuD mit̀me oBùZeGa

ol̀D + ~nud ühend

enneminevik

• Väike-Maarja: ta ol̀D jo eǹne seDa aś̀sa nat̆tuk̆ke e̮p̀pinD; pärast ol̀D kül̄ kaŋ̀Ge âmiZeGa tul̀D, aGa teĭZèD ol̀D jo ä̂ läìnD;

seeasemel tarvitatakse ka tavalist kindla kõneviisi enneminevikku

• Anna: minà olin süń̀DinD, emà ei ole sânD e̮h̀tast toė̆met̆tust ne̮n̆nà kor̆ralik̆kult̀ tėhà

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 295
2. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 226-268
3. ↑ H II 11, 342/3 (114) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Vaene vald"
4. ↑ Viron ja liivin modus obliquuksen historiaa / Osmo Ikola (Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953) lk 13-18
5. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 10
6. ↑ Introduction to Estonian linguistics / Alo Raun and Andrus Saareste (Wiesbaden : Harrassowitz, 1965) lk 64, 67
7. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 220-285, kaart lk 253
8. ↑ ^{8,0 8,1} "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 44
9. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 268-270

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere käskiv kõneViis

• 1 käskiv kõneviis ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 -G / -k vaheldus
  • 1.3 astmevaheldus
    • 1.3.1 tugev aste ^[5]
  • 1.4 las-ühend
  • 1.5 muud käskivad väljendid
• 2 viited ja märkused

käskiv kõneviis ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.		-Gem / -kem (<*-keme <*-k?me)
2.	-(<*k)	-Ge / -ke (<*-ket <*-k?te)
3.	-Gu / -ku (<*-kohon <*-k?hen)	-Gu / -ku (<*-kohot <*-k?het)

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud

• Väike-Maarja:ak̀ka, e̮p̆pì; Viru-Jaagupi:torkka

kiirkõnes võib see veelgi lüheneda

• Väike-Maarja: vat̆ta ~ vat̄ 'vaata'; Kadrina laulus: "oot-oot, kiike, noo-noo, kiike"

muistne käskiva kõneviisi tunnus (*k) on osaliselt säilinud mõnes üksikus läänemeresoome keeles

• idavadja (tširje̮taG 'kirjuta'), võru (ann̆aʔ 'anna').

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde -Ge / -ke lõpp pärineb Kettuse arvates sufiksilise astmevahelduse tõttu nõrgenenud ja hiljem ühte silpi koondunud liittunnusest * ka-δe̮n ^[2]

• sāGe (< *sākaδe̮n)

veel 17. sajandi keskpaiga kirjutistest leiab vanemat t-osisega lõppu. ^[3]

• Heinrich Stahl: valataget 'vaadake'

• ARMAS, KALLIS, KULDNE VEND ? 1650-1660:
  • Sööged, jooged kauniste,
  • tantsiged kaas paariste,
  • seni kui see kuke hääl,
  • kuuldaks, rõõmsad olgud veel.

käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde -Gem(e) / -kem(e) lõpp on keskmurdes jäänud ainult lauludesse

• Kadrina:
  • Risti tantsi tantsigeme
  • Oma tantsi hoidageme. ^[4]

tavaliselt tarvitatakse selle asemel kindla kõneviisi oleviku mitmuse 1. pööret

• Väike-Maarja: tulème [om̀me seìje taGàZi]

käskiva kõneviisi ainsuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pärinevat liittunnusest * ko-he̮n, kus he̮n on kunagine kolmanda isiku asesõna.

• Väike-Maarja: miŋ̆Gù ol̆Gù; Simuna: vajut̆taGu oit̀ku se̮ut̀ku; (~ Kolga-Jaani: miŋ̆Gò ol̆Gò oit̀ko)

käskiva kõneviisi mitmuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pole enam ainsusest eristatav.

• Väike-Maarja: miŋ̆Gù ol̆Gù; Simuna: vajut̆taGu oit̀ku se̮ut̀ku;

käskiva kõneviisi 3. pöörde -Gu / -ku lõppu võib kaudse või vahendatud käsuna tarvitada kõikide isikutega.

• ma tehku, sa mingu, me tulgu

-G / -k vaheldus

G-algulisi tunnuseid tarvitatakse helilise hääliku järel (Rakvere: nuhelDa; Viru-Jaagupi: kīDelDa; Simuna: e̮m̆melDa, Väike-Maarja: me̮t̆telDa rījelDa, Viru maamurdes tavaliselt: me̮èlDa üèlDa laùlDa naèrDa jm)

• Väike-Maarja: kûlGè miŋ̆Gè ol̆Gè; Simuna: tul̆Gè; Kadrina: kroh̀viGe riakkiGe

k-algulisi tunnuseid tarvitatakse helitu hääliku järel (siàDma jm). sealjuures asendub nõrk sulghäälik tugevaga.

• Simuna: ant̀ke; Kadrina: juos̀ke teh̀ke; Rakvere: je̮ut̀ke se̮utke

koondelised -at liitega tegusõnad on selle seaduspära kinnistumise ajal lõppenud helitu t-ga, mis on sulanud kokku käskiva kõneviisi tunnusega (nõnda samuti kiĕlat̆ta, kiĕrat̆ta, leǹDama: len̆nat̆ta Simuna: püĕrat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama: kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama: kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Kadrina, Viru-Jaagupi: veànama jm).

• ak̆kak̆ku (<*hak̆katkohon), Simuna: rüĭBak̆ku; Väike-Maarja: kǟnak̆ku, vǟnak̆ku, vǟnak̆ke (<*vǟnat+k?e?)

astmevaheldus

käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde tüve aste on samasugune nagu olevikus

• Väike-Maarja: ak̀kan: ak̀ka, e̮p̆pìn: e̮p̆pì (<*e̮ppi+k)

käskiva kõneviisi kõigi teiste pöörete tüve aste on vastupidine

• Väike-Maarja: ak̆kak̆ke, e̮p̀piGu

tugev aste ^[5]

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes. taoline nähtus on alguse saanud 17. s Põhja-Eesti lääne osas. ida pool oli tavalisem nõrgenenud sulghääliku kadu.

las-ühend

soovi või üleskutset tegevusele väljendatakse laskma tegusõna käskiva kõneviisi ainsuse teise pöörde laZè, las̄ ,lâ ja põhitegusõna oleviku abil

• Väike-Maarja: las̄ lähä̀B; Kadrina: ne̮n̆na je̮m̀mi täìZ, et laZè aGa ol̀la; met̀s läìnD pe̮lèma, aGa no las̄ kärssaDa, Simuna: las̄ tulèB aGa iZè, Iisaku keskmurdes: lâ ol̀la

taoline väljend on väga tuttav lauludest

• Simuna:
  • Et lass ütlen uuest jälle
  • Lass laulan tagasi jälle. ^[6]

sellised ida- ja lõunapoolsete läänemeresoome keelte väljendid võivad olla kujunenud naaberkeelte mõjul

• saksa: lass(t) mich kommen 'las ma tulen', läti lai dzīvo 'elagu'

neid leiab juba Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest

muud käskivad väljendid

käsku ja keeldu saab väljendada mitmeti:

• ei maksa teha. saagu te kari kaduma. eks sa räägi oma juttu. eks ta tule siis sisse. et ta nüüd voodit segamini ei aja.
mina tehku tööd ja nähku vaeva, aga tema muud kui magab. läksime siis. (eks) söönud ometi enne, siis minnud. ^[7]
• tuled, ja kohe! küll nad teevad, kuhu nad pääsevad.

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 291
2. ↑ Lauri Kettunen "Suomen lähisukukielten luonteenomaiset piirteet. III" SUST, 1960 lk. 74
3. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 190
4. ↑ EÜS X 2615 (106) < Kadrina khk., Saksi v., Lokuta k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mai Raam, 74 a. (1913) "Ristitantsulaul"
5. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34
6. ↑ H I 1, 46 (13) < Simuna khk., Võivere v. - H. Pöckler (1888) pulmalaul
7. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 63

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.