PandiVere umbisikulise tegumoe minevik

• 1 umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 eitav kõne
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä ^[4]
      • 1.2.1.1 tta tüved
      • 1.2.1.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 algselt pearõhuta täishääliku järel
      • 1.2.4.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.4.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.5 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.6 anda/leida tüved
    • 1.2.7 keela/vääna tüved
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
minevik		-ti
mineviku eitus	ei	-tud

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -tie, -die (<*-tihen <*-ta+i+sen: mineviku i tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[3]:

• sõimatie(, toodie)

eitav kõne

eitavas umbisikulises mineviku lauses tarvitatakse eitussõna järel mineviku umbisikulist -tud-kesksõna.

• Väike-Maarja:ei mak̆set̆tuD; Kadrina: ei pek̆set̆tuD; Viru-Jaagupi: ei piettuD [piDùZi];

pöördkonnad

e asendab a & ä ^[4]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• keskmurdes (üldine):mak̆set̆ti pek̆set̆ti tahet̆ti; Simuna:kar̆Det̆ti kⁱēDet̆ti lālet̆ti te̮s̆tet̆ti; Väike-Maarja:laŭlet̆ti naĕret́̆ti nīDet̆ti me̮estet̆ti; Kadrina: lüp̆set̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet̆ti

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja:kül̆vat́̆ti

tta tüved

tüve tt on seejuures umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;

seda leiame juba vanast kirjakeelest:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[5]:

79 ülleswoetuth, 83 kattetuth, 88 maha mattetuth, 134 maetuth

• Hornungi keeleõpetusest ^[6]:

83 kattetud~kaetud, mattetud~maetud

sõnuti on tüve tt siiski püsinud:

• keskmurdes (üldine):nut̆tet̆ti pet̆tet̆ti;

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ti & et̆ti kuju.

• Väike-Maarja:alut̆tet́̆ti('alustati') kārut̆tet́̆ti lahut̆tet̆́ti nimet̆tet́̆ti ohot̆tet́̆ti va ̨ėot̆tet́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: aZut̆tet̆́ti; Simuna: līGut̆tet́̆ti lop̆put̆tet́̆ti
• Väike-Maarja:linut̆tat̆ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnus on -Di

• keskmurdes (üldised): käìDi müìDi vîDi; Laiuse:vêD́i; Viru-Jaagupi:tuàDi; Rakvere:lüèDi; Kadrina:süö̀Di

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnus on helilise kaashääliku järel -Di.

• keskmurdes (üldised): pań̀Di oĺ̀Di tuĺ̀Di sur̀Di; Viru-Jaagupi:meń̀Di;

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): näh̀ti teh̀ti peś̀ti kus̀ti;

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -tti tunnust.

• Laiuse:mińtti;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): juos̀ti käś̀ti laś̀ti te̮us̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti;)

koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+ti kujul

• Nissi: te̮m̆mat̆ti;

ele liitega pikavältelised tüved

umbisiku tunnus Di liitub tüvekaashäälikule

• Kadrina: kaŭBeĺDi üö̀lDi; Väike-Maarja, Rakvere: üèlDi~^üö̂lDi

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tt säilitanud tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

algselt pearõhuta täishääliku järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti või t́̆ti tunnus liitub rõhuta täishäälikule

• Rakvere: taZut̆ti; Simuna: liZat̆́ti; Kadrina: tam̆Bit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟGit́̆ti;
• keskmurdes (üldine):kas̆tet̆ti kieDet̆ti me̮ĕDet̆ti nīDet̆ti nut̆tet̆ti os̆tet̆ti pis̆tet̆ti sāDet̆ti se̮ĭDet̆ti tahet̆ti tap̆pet̆ti te̮stet̆ti;

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti liitub algselt pearõhuta täishäälikule

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;
• Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti;

Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -tti kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, osalt Edela-Läänemaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, kirderanniku- ja idamurdes.

• Väike-Maarja:linut̆tat̆́ti; Kadrina:lauttat̆́ti me̮istat̆tat́̆ti taĭvut̆tat̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆penDat̆́ti kaZvat̆tat́̆ti küp̆set̆tat́̆ti viĕret̆tat̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti kārut̆tat̆́ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihe̮n)

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -Di kujul nagu Lõuna-Eesti keeltes,läänemurdes ja Hiiumaal. ^[7]

• Laiuse Teilma: imestaDi;

vanast kirjakeelest leiab mõlemaid võimalusi

• Hornungi keeleõpetusest ^[8]:

82 kustutadi~kustutedi

• 1715. a Uues Testamendis ^[9]:

kulutati walgustadi körwetati

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[10]) ja (tema enda tõlgitud) esimeses piiblis ^[11]:

-tati

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti on säilinud sisekao eelne et̆ti kuju

• Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆ti~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: lālet̆ti~lālet́̆ti;

sisekao puhul kasutatakse -Di liidet

• keskmurdes (üldine):kûlDi (<*kūltihen)

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ti kujul

• ańtti kańtti küńtti murtti je̮utti leitti ne̮utti oitti püitti~pǖtti siatti se̮utti tiatti~ti̮atti ve̮itti üitti~ǖtti~ǖt́̆ti;

vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Äksi: kün̆net̆́ti

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -tti kujul

• Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet́̆ti nū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 307, 311
2. ↑ PandiVere umbisikulise tegumoe olevik
3. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 311
5. ↑ "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
6. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
7. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 88
8. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
9. ↑ Meie Issanda JEsusse Kristusse Uus Testament Ehk Jummala Ue Sädusse Sanna mis Pärrast Issanda JEsusse Kristusse Sündmist pühhast Ewangelistist ja Apostlist on ülleskirjotud, ja nüüd Ma Kelel üllespantud Tallinnas. TALLINNAS Trükkis Johan Kristow Prendeken. Aastal 1715 (Tallinn : J. C. Brendeken)
10. ↑ "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
11. ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere umbisikulise tegumoe olevik

• 1 umbisikulise tegumoe olevik ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 jaatav kõne
      • 1.1.1.1 ttasse/Dasse
      • 1.1.1.2 tta/Da
      • 1.1.1.3 taie
    • 1.1.2 eitav kõne
      • 1.1.2.1 tta/Da
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä
      • 1.2.1.1 Da/ta liitega tüved
      • 1.2.1.2 tta tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
      • 1.2.2.1 eitav kõne
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
        • 1.2.3.1.1 eitav kõne
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
        • 1.2.3.2.1 eitav kõne
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 ele liitega lühikeses vältes tüved
    • 1.2.5 rõhutu silbi järel
      • 1.2.5.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.5.2 Da/ta liitega tüved
        • 1.2.5.2.1 eitav kõne
    • 1.2.6 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.7 anda/leida tüved
    • 1.2.8 keela/vääna tüved
      • 1.2.8.1 eitav kõne
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe olevik ^[1]

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
olevik		-tas̆se
oleviku eitus	ei	-ta(*k)

Tapani Lehtinen arvas, et läänemeresoome algkeele umbisiku tunnus ta on seotud kausatiivse tegusõnaliitega (nagu: elatama). ^[2] rõhutu lühikese täishääliku järel on tunnuse t kaksistunud. võimaluse korral liitub tunnus otse tüvekaashäälikule. seepärast on astmevahelduslik tüvi olnud nõrgas astmes.

jaatav kõne

ttasse/Dasse

oleviku jaatava öeldise umbisiku tunnusele liitub mediopassiivne liide ^[3], mis Lõuna-Eesti, idamurde, vadja keele, Alutaguse, Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakute umbisikulises tegumoes hääldub s̆se.

• laĭDet̆tas̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:aetas̆se viZat̆tas̆se ve̮ettas̆se üittas̆se (*hǖδet̆täksen) Viru-Jaagupi:elat̆tas̆se nähas̆se tehas̆se Simuna:kas̆tet̆tas̆se kur̆nat̆tas̆se nühit̆tas̆se ol̆las̆se tul̆las̆se üèlDas̆se Kadrina:pak̆kut̆tas̆se suettas̆se Rakvere:anttas̆se raĭjut̆tas̆se tul̆las̆se

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal on tunnuse lõpust kadunud ka e.

• Laiuse:pes̀tas̆se ~ pes̆tas̀

NB! isikulise tegumoe olevik on Virumaal endiselt kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse. (kūlus̆se, näisse, tun̆nus̆se öeldi hoopis Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.)

tta/Da

Kirde-Harjumaa ja Viru maamurrakute umbisikulise tegumoe tunnuse järelt võis oleviku k puududa nagu soome keeles.

• ǖĭjet̆ta (<*hǖδet̆täsen <* huut+e+tta+sen : oleviku k asemel on ainult 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:luetta, üèlDa [olèma], [kuì toìmne] tehà [sīs kak̀s le̮ŋ̀Ga] paǹna [pîra ('soa külge')]; Viru-Jaagupi:ol̀la tul̀la antta küZit̆ta tuàDa ('tuuakse') (Roela:ot̆sit̆ta pü̂tta ü̂tta ~ Vaeküla:pǖĭjet̆ta, ǖĭjet̆ta (*hǖδet̆täsen), aetta [taGà], oitta [salàja]); Simuna:kͥēDet̆ta (kⁱēDet̆ta) ärà, kͧōrit̆ta (k^uōrit̆ta), [paDà] ve̮etta [tulelt̀]; Kadrina:ak̆kat̆ta; Lõuna-Rakvere:antta kir̆jut̆tat̆ta aus̆tet̆ta varastet̆ta
• Simuna:
  • Kui mind soossa surmatasse
  • Tänavas mind tapetasse,
  • Vainulla veri valata,
  • Mädajärvella mind maeta, ^[4]
• Väike-Maarja:
  • Kui neid vaesid vaevatakse
  • Pisikesi piinatakse
  • Rammutumbi raisatakse
  • Veikeste veri valata! - ^[5]
• Rakvere:
  • Viiakse Vene turule
  • Aeta Harju uulitsalle
  • Tuua Toompää lossi ette ^[6]
• Rakvere:
  • Pimetikul meid peeta
  • Ämerikul meid aeta ^[7]

väga harva kohtab seda Järvamaalgi - näiteks Anna murrakus ja mõnes Ambla vanas laulus.

taie

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -taie (<*-tahen <*-ta+sen: umbisiku tta tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[8]

• Haljala: Kaerad ette kannetaie (<*kan̆ne̮t̆tahe̮n);

eitav kõne

tta/Da

eitava öeldise umbisikulise tegumoe tunnuse järelt on oleviku k kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèDa;

pöördkonnad

e asendab a & ä

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• Simuna: kas̆tet̆tas̆se lālet̆tas̆se; Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se oĭjet̆tas̆se;Kadrina, Simuna: pek̆set̆tas̆se; Viru-Jaagupi: pek̆set̆ta

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ta & et̆ta kuju.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse;

tta tüved

tüve tt on nõrgast astmest umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• ve̮ettas̆se kaettas̆se maettas̆se;

tüve tt on sõnuti siiski püsinud:

• *nut̆tet̆tas̆se *pet̆tet̆tas̆se;

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

• keskmurdes (üldine): tūwakse ^[9];Iisaku Oonurme, Rakvere:tūvas̆se;Kolga-Jaani:pūvas̆se (*pōδakse̮n);Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se;Väike-Maarja:lǖ ̨ akse, mǖ ̨ as̆se, jūwakse;Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:vījas̆se
• keskmurdes (üldised): jä̂Da(kse), Viru-Jaagupi:tuàDas̆se & (Simuna, Kadrina:)sâDakse - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul. Suure-Jaanis öeldud: jäĭjas̆se (*jä̂δäksen), saĭjas̆se

lauludes leiab analoogilisi vorme nagu püĭjet̆takse

• Simuna < Koeru:
  • Siin jo siidi müietakse
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse
  • Siidi müidi süllakaupa ^[10]

eitav kõne

keskmurde idapoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja;

silbipiiri märkijana on D (<*δ, <t) püsinud sõnades:

• ei jä̂Da, ei sâDa

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib D-osist siiski kohata ka Virumaal:

• Simuna:ei süèDa;

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, aga h(~ *k) järelt kadunud.

• ol̆las̆se (<*olδakse̮n), tul̆las̆se, min̆nas̆se, pan̆nas̆se, sur̆ras̆se, nähas̆se (<*nähδäksen), tehas̆se

murrakuti esineb tugevast astmest (ol̀Di : ol̀DuD) üldistatud D

• Kadrina:miǹDakse, Simuna:ol̀Dakse

eitav kõne

keskmurde kirdepoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδak);

tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes.

• Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: pe̮l̀la ('ei olda');

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib (arvatavasti minevikuvormide oĺ̀Di, pań̀Di mõjul) D-osist kohata siiski ka Virumaal:

• Väike-Maarja: ei miǹDa, ei ol̀Da;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus liitub s-le

• Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se, us̆tas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se, kis̆tas̆se;

kinnisest silbist hoolimata on (vist mineviku pes̀ti / kus̀tuD eeskujul) kohati ülekaalus (ülipikas vältes) tugev aste

• Kadrina: kis̆takse; Ambla, Äksi: kus̀ta+s̆se/kse; Laiuse: käs̀takse, las̀tas̆se; Koeru, Laiuse: pes̀tas̆se; Põltsamaa: küs̀tas̆se ~ küs̆tas̆se

umbisiku tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

• Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, käs̆sa|s̆se~kse, las̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse;Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se, las̆sas̆se;Kadrina:käs̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Rakvere:las̀sa, pes̀sa~pes̆sas̆se;

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei us̀sa;

koondelised ata tüved

umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta- kujul

• Väike-Maarja: te̮m̆mat̆tas̆se; Simuna: tal̆lat̆tas̆se, kur̆nat̆tas̆se; Keila: ak̆kat̆takse (<*hak̆kat̆takse̮n)

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub tüvekaashäälikule

• keskmurdes üldine: e̮m̆melDa+kse/s̆se; Väike-Maarja: tap̆pelDakse, ve̮ĭDelDakse; Simuna: üèlDas̆se

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tugevas astmes tt-ga tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

• Simuna: loGelet̆takse; Väike-Maarja, Simuna: raBelet̆takse

rõhutu silbi järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• Väike-Maarja: pek̆set̆tas̆se; Simuna, Kadrina: pek̆set̆takse; Simuna: kas̆tet̆tas̆se; Kadrina: seGat̆tas̆se; Rakvere: raĭjut̆tas̆se; Laiuse: lüp̆set̆tas̆se, kat̆sut̆tas̆se; Kolga-Jaani: tap̆pet̆tas̆se

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• luet̆tas̆se (<*luγe̮t̆takse̮n), kaet̆tas̆se, küet̆tas̆se, jäet̆tas̆se, maet̆tas̆se, siut̆tas̆se, suet̆tas̆se, Väike-Maarja: ve̮ettas̆se, aet̆tas̆se (<*aje̮t̆takse̮n)

Da/ta liitega tüved

pöörduvad Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

läänepoolse keskmurde umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule nagu läänemurdes.

• Jüri: varastakse;

Põhja-Tartumaal leiab Lõuna-Eestipärast umbisiku Da tunnust

• Laiuse: paranDaDas̆se;

eitav kõne

• Kadrina: ei äBenet̆ta; Kadrina: ei kiĕrut̆tat̆ta;

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

kohati on säilinud sisekao eelne et̆ta kuju

• Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Simuna: lālet̆tas̆se; Jüri: naĕret̆takse

sisekao puhul kasutatakse Da liidet

• Paide: kûlDas̆se

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ta- kujul

• anttas̆se, kanttas̆se, künttas̆se, leittas̆se, murttas̆se, je̮uttas̆se, ne̮uttas̆se, oittas̆se, tiattas̆se, püittas̆se, üittas̆se; Simuna: siat̆tas̆se; Kadrina: ni̮et̆tas̆se, se̮uttas̆se; Viru-Jaagupi, Rakvere: antta; Viru-Jaagupi: oitta, pü̂ttas̆se ~ pü̂tta, ü̂ttas̆se ~ ü̂tta

vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se, oĭjet̆tas̆se (<*hoiδe̮ttakse̮n); Viru-Jaagupi Vaeküla: pǖĭjet̆ta
• Simuna < Koeru:
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse ^[10]

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse; Simuna: viănat̆tas̆se; Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆ta

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei kēlat̆ta; Väike-Maarja: ei kǟnat̆ta, ei vǟnat̆ta ;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 300, 311
2. ↑ Itämerensuomen passiivin alkuperästä / Tapani Lehtinen Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1984 lk.158
3. ↑ kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse
4. ↑ H II 3, 656 (286) < Simuna khk., Moora v. - H. Prants < Karl Kreitsmann (1890) "Sõjamehe surm"
5. ↑ H II 11, 485 (31) < Väike-Maarja khk. - J. Elken (1889) "Palve sakstele"
6. ↑ H II 65, 4 (6) < Rakvere khk. - Kristjan Raud (1894-1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Viiakse nekrutiks"
7. ↑ H, Gr. Qu. 65/6 (1) < Haljala khk. - J. Wolde < Elisabet Teimann (1889) "Orja põlve laul"
8. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
9. ↑ Saareste, Andrus, 1892-1964 Pealkiri Eesti murdeatlas. 2. vihik = Atlas des parlers estoniens. II fascicule Tartu : Teaduslik Kirjandus, 1941 (Tartu : Tartu Kommunist) kaart 47
10. ↑ ^{10,0 10,1} H III 17, 161/2 (18) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Hiie noorem poeg"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.