PandiVere umbisikulise tegumoe olevik

• 1 umbisikulise tegumoe olevik ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 jaatav kõne
      • 1.1.1.1 ttasse/Dasse
      • 1.1.1.2 tta/Da
      • 1.1.1.3 taie
    • 1.1.2 eitav kõne
      • 1.1.2.1 tta/Da
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä
      • 1.2.1.1 Da/ta liitega tüved
      • 1.2.1.2 tta tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
      • 1.2.2.1 eitav kõne
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
        • 1.2.3.1.1 eitav kõne
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
        • 1.2.3.2.1 eitav kõne
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 ele liitega lühikeses vältes tüved
    • 1.2.5 rõhutu silbi järel
      • 1.2.5.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.5.2 Da/ta liitega tüved
        • 1.2.5.2.1 eitav kõne
    • 1.2.6 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.7 anda/leida tüved
    • 1.2.8 keela/vääna tüved
      • 1.2.8.1 eitav kõne
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe olevik ^[1]

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
olevik		-tas̆se
oleviku eitus	ei	-ta(*k)

Tapani Lehtinen arvas, et läänemeresoome algkeele umbisiku tunnus ta on seotud kausatiivse tegusõnaliitega (nagu: elatama). ^[2] rõhutu lühikese täishääliku järel on tunnuse t kaksistunud. võimaluse korral liitub tunnus otse tüvekaashäälikule. seepärast on astmevahelduslik tüvi olnud nõrgas astmes.

jaatav kõne

ttasse/Dasse

oleviku jaatava öeldise umbisiku tunnusele liitub mediopassiivne liide ^[3], mis Lõuna-Eesti, idamurde, vadja keele, Alutaguse, Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakute umbisikulises tegumoes hääldub s̆se.

• laĭDet̆tas̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:aetas̆se viZat̆tas̆se ve̮ettas̆se üittas̆se (*hǖδet̆täksen) Viru-Jaagupi:elat̆tas̆se nähas̆se tehas̆se Simuna:kas̆tet̆tas̆se kur̆nat̆tas̆se nühit̆tas̆se ol̆las̆se tul̆las̆se üèlDas̆se Kadrina:pak̆kut̆tas̆se suettas̆se Rakvere:anttas̆se raĭjut̆tas̆se tul̆las̆se

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal on tunnuse lõpust kadunud ka e.

• Laiuse:pes̀tas̆se ~ pes̆tas̀

NB! isikulise tegumoe olevik on Virumaal endiselt kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse. (kūlus̆se, näisse, tun̆nus̆se öeldi hoopis Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.)

tta/Da

Kirde-Harjumaa ja Viru maamurrakute umbisikulise tegumoe tunnuse järelt võis oleviku k puududa nagu soome keeles.

• ǖĭjet̆ta (<*hǖδet̆täsen <* huut+e+tta+sen : oleviku k asemel on ainult 3. isiku omandliide sen ~ hen)
• Väike-Maarja:luetta, üèlDa [olèma], [kuì toìmne] tehà [sīs kak̀s le̮ŋ̀Ga] paǹna [pîra ('soa külge')]; Viru-Jaagupi:ol̀la tul̀la antta küZit̆ta tuàDa ('tuuakse') (Roela:ot̆sit̆ta pü̂tta ü̂tta ~ Vaeküla:pǖĭjet̆ta, ǖĭjet̆ta (*hǖδet̆täsen), aetta [taGà], oitta [salàja]); Simuna:kͥēDet̆ta (kⁱēDet̆ta) ärà, kͧōrit̆ta (k^uōrit̆ta), [paDà] ve̮etta [tulelt̀]; Kadrina:ak̆kat̆ta; Lõuna-Rakvere:antta kir̆jut̆tat̆ta aus̆tet̆ta varastet̆ta
• Simuna:
  • Kui mind soossa surmatasse
  • Tänavas mind tapetasse,
  • Vainulla veri valata,
  • Mädajärvella mind maeta, ^[4]
• Väike-Maarja:
  • Kui neid vaesid vaevatakse
  • Pisikesi piinatakse
  • Rammutumbi raisatakse
  • Veikeste veri valata! - ^[5]
• Rakvere:
  • Viiakse Vene turule
  • Aeta Harju uulitsalle
  • Tuua Toompää lossi ette ^[6]
• Rakvere:
  • Pimetikul meid peeta
  • Ämerikul meid aeta ^[7]

väga harva kohtab seda Järvamaalgi - näiteks Anna murrakus ja mõnes Ambla vanas laulus.

taie

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -taie (<*-tahen <*-ta+sen: umbisiku tta tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[8]

• Haljala: Kaerad ette kannetaie (<*kan̆ne̮t̆tahe̮n);

eitav kõne

tta/Da

eitava öeldise umbisikulise tegumoe tunnuse järelt on oleviku k kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèDa;

pöördkonnad

e asendab a & ä

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• Simuna: kas̆tet̆tas̆se lālet̆tas̆se; Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se oĭjet̆tas̆se;Kadrina, Simuna: pek̆set̆tas̆se; Viru-Jaagupi: pek̆set̆ta

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ta & et̆ta kuju.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse;

tta tüved

tüve tt on nõrgast astmest umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• ve̮ettas̆se kaettas̆se maettas̆se;

tüve tt on sõnuti siiski püsinud:

• *nut̆tet̆tas̆se *pet̆tet̆tas̆se;

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

• keskmurdes (üldine): tūwakse ^[9];Iisaku Oonurme, Rakvere:tūvas̆se;Kolga-Jaani:pūvas̆se (*pōδakse̮n);Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se;Väike-Maarja:lǖ ̨ akse, mǖ ̨ as̆se, jūwakse;Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:vījas̆se
• keskmurdes (üldised): jä̂Da(kse), Viru-Jaagupi:tuàDas̆se & (Simuna, Kadrina:)sâDakse - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul. Suure-Jaanis öeldud: jäĭjas̆se (*jä̂δäksen), saĭjas̆se

lauludes leiab analoogilisi vorme nagu püĭjet̆takse

• Simuna < Koeru:
  • Siin jo siidi müietakse
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse
  • Siidi müidi süllakaupa ^[10]

eitav kõne

keskmurde idapoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja;

silbipiiri märkijana on D (<*δ, <t) püsinud sõnades:

• ei jä̂Da, ei sâDa

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib D-osist siiski kohata ka Virumaal:

• Simuna:ei süèDa;

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, aga h(~ *k) järelt kadunud.

• ol̆las̆se (<*olδakse̮n), tul̆las̆se, min̆nas̆se, pan̆nas̆se, sur̆ras̆se, nähas̆se (<*nähδäksen), tehas̆se

murrakuti esineb tugevast astmest (ol̀Di : ol̀DuD) üldistatud D

• Kadrina:miǹDakse, Simuna:ol̀Dakse

eitav kõne

keskmurde kirdepoolsetes murrakutes on tunnuse nõrga astme D (<*δ, <t) ootuspäraselt kadunud.

• Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδak);

tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes.

• Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: pe̮l̀la ('ei olda');

sarnaselt läänepoolsetele murrakutele võib (arvatavasti minevikuvormide oĺ̀Di, pań̀Di mõjul) D-osist kohata siiski ka Virumaal:

• Väike-Maarja: ei miǹDa, ei ol̀Da;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus liitub s-le

• Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se, us̆tas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se, kis̆tas̆se;

kinnisest silbist hoolimata on (vist mineviku pes̀ti / kus̀tuD eeskujul) kohati ülekaalus (ülipikas vältes) tugev aste

• Kadrina: kis̆takse; Ambla, Äksi: kus̀ta+s̆se/kse; Laiuse: käs̀takse, las̀tas̆se; Koeru, Laiuse: pes̀tas̆se; Põltsamaa: küs̀tas̆se ~ küs̆tas̆se

umbisiku tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

• Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, käs̆sa|s̆se~kse, las̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse;Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se, las̆sas̆se;Kadrina:käs̆sas̆se, las̆sas̆se, pes̆sas̆se;Rakvere:las̀sa, pes̀sa~pes̆sas̆se;

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei us̀sa;

koondelised ata tüved

umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta- kujul

• Väike-Maarja: te̮m̆mat̆tas̆se; Simuna: tal̆lat̆tas̆se, kur̆nat̆tas̆se; Keila: ak̆kat̆takse (<*hak̆kat̆takse̮n)

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub tüvekaashäälikule

• keskmurdes üldine: e̮m̆melDa+kse/s̆se; Väike-Maarja: tap̆pelDakse, ve̮ĭDelDakse; Simuna: üèlDas̆se

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tugevas astmes tt-ga tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

• Simuna: loGelet̆takse; Väike-Maarja, Simuna: raBelet̆takse

rõhutu silbi järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• Väike-Maarja: pek̆set̆tas̆se; Simuna, Kadrina: pek̆set̆takse; Simuna: kas̆tet̆tas̆se; Kadrina: seGat̆tas̆se; Rakvere: raĭjut̆tas̆se; Laiuse: lüp̆set̆tas̆se, kat̆sut̆tas̆se; Kolga-Jaani: tap̆pet̆tas̆se

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ta liitub täishäälikule

• luet̆tas̆se (<*luγe̮t̆takse̮n), kaet̆tas̆se, küet̆tas̆se, jäet̆tas̆se, maet̆tas̆se, siut̆tas̆se, suet̆tas̆se, Väike-Maarja: ve̮ettas̆se, aet̆tas̆se (<*aje̮t̆takse̮n)

Da/ta liitega tüved

pöörduvad Ida-Järvamaa ja Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse kir̆jut̆tat̆takse lahut̆tet̆takse paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse le̮ŭGut̆tat̆takse varastet̆takse

läänepoolse keskmurde umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule nagu läänemurdes.

• Jüri: varastakse;

Põhja-Tartumaal leiab Lõuna-Eestipärast umbisiku Da tunnust

• Laiuse: paranDaDas̆se;

eitav kõne

• Kadrina: ei äBenet̆ta; Kadrina: ei kiĕrut̆tat̆ta;

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

kohati on säilinud sisekao eelne et̆ta kuju

• Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Simuna: lālet̆tas̆se; Jüri: naĕret̆takse

sisekao puhul kasutatakse Da liidet

• Paide: kûlDas̆se

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ta- kujul

• anttas̆se, kanttas̆se, künttas̆se, leittas̆se, murttas̆se, je̮uttas̆se, ne̮uttas̆se, oittas̆se, tiattas̆se, püittas̆se, üittas̆se; Simuna: siat̆tas̆se; Kadrina: ni̮et̆tas̆se, se̮uttas̆se; Viru-Jaagupi, Rakvere: antta; Viru-Jaagupi: oitta, pü̂ttas̆se ~ pü̂tta, ü̂ttas̆se ~ ü̂tta

vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se, oĭjet̆tas̆se (<*hoiδe̮ttakse̮n); Viru-Jaagupi Vaeküla: pǖĭjet̆ta
• Simuna < Koeru:
  • Kalevida kaubeldakse
  • Muidu musta annetakse ^[10]

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• Väike-Maarja: kierat̆tas̆se kǟnat̆takse; Simuna: viănat̆tas̆se; Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆ta

eitav kõne

• Viru-Jaagupi: ei kēlat̆ta; Väike-Maarja: ei kǟnat̆ta, ei vǟnat̆ta ;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 300, 311
2. ↑ Itämerensuomen passiivin alkuperästä / Tapani Lehtinen Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1984 lk.158
3. ↑ kūlukse, näik̆sè, tun̆nukse
4. ↑ H II 3, 656 (286) < Simuna khk., Moora v. - H. Prants < Karl Kreitsmann (1890) "Sõjamehe surm"
5. ↑ H II 11, 485 (31) < Väike-Maarja khk. - J. Elken (1889) "Palve sakstele"
6. ↑ H II 65, 4 (6) < Rakvere khk. - Kristjan Raud (1894-1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Viiakse nekrutiks"
7. ↑ H, Gr. Qu. 65/6 (1) < Haljala khk. - J. Wolde < Elisabet Teimann (1889) "Orja põlve laul"
8. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
9. ↑ Saareste, Andrus, 1892-1964 Pealkiri Eesti murdeatlas. 2. vihik = Atlas des parlers estoniens. II fascicule Tartu : Teaduslik Kirjandus, 1941 (Tartu : Tartu Kommunist) kaart 47
10. ↑ ^{10,0 10,1} H III 17, 161/2 (18) < Simuna khk. < Koeru khk. - Woldemar Rosenstrauch < Krõõt Raag, 58 a. (1894) "Hiie noorem poeg"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.