PandiVere viisiütlev kääne

• 1 viisiütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
  • 1.2 mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
  • 1.4 kaassõnad
  • 1.5 tugev aste
  • 1.6 tegevusmäärus
  • 1.7 hulgamäärus (kui mitmekesi?)
• 2 viited ja märkused

viisiütlev kääne ^[1]

ainsus

viisiütlev kääne on läänemeresoome keeltes säilinud ainult määrsõnades. tema käändelõpp -n on häälikuseaduslikult kadunud.

• keskmurdes üldine: jalà; Kadrina: uŏlet̆tuma vīZì

vanades lauludes leiab teda rohkem ^[2].

tüvi

viisiütleva käände lõpp liitus täishäälikule

• Rakvere: [meĭjè] kiĕlè

astmevaheldus

keskmurdes on sellised määrsõnad enamasti nõrgas astmes ja kahesilbilised

• Rakvere: [meĭjè] kiĕlè; Hageri: [piDime] vene ̮Giĕlè [rǟkkima], kahe-kol̆me kor̆rà

mitmus

i-mitmus on valdav.

• keskmurdes üldine: ke̮r̆vù; Kadrina: tar̆Gù; Rakvere: jalk̀si; Viru-Jaagupi: perì [olema] 'nõus' ~ soome perin, ke̮r̆vì ~ ke̮r̆vù; Simuna: rin̆nù, [ta oĺì] rahù '? rahulikult'; Koeru: [seĭZàn sel̆lest as̆́jast] rahù 'hoian eemale'

viisimäärsõnad

viisiütlevat käänet kohtab sageli sõnaühendeis

• keskmurdes üldine: paĺ̀la jalù (< *paljahin jalɣoin), am̆mu ~ am̀mu, mul̆lù; Koeru: il̆́jù [â ies̀t]; Simuna: paĺ̀la käZì; [kak̀s kor̀Da] ük̆sì järì [küZìs] 'järjest'; Väike-Maarja: käŹì jalù [tüè küĺ̀les], tulitse jalù 'kiiresti'; Viru-Jaagupi: um̆mis jalù, kak̆sì kaĺ̀li 'kahevõrra'(<*kaksin kallihin) {-k̆kalli oli armastatud tuletusliiteks alutaguse murrakutes ^[3]}

kaassõnad

viisiütlevat käänet kohtab sageli kohakaassõnades

• Kadrina: kes̀kpaĕGu [vet̄]; Laiuse: pik̆kù [je̮Gè ]; Rapla: kaŭDù

tugev aste

mõne sõna tugev aste on välja tõrjunud nõrga astme

• Kadrina: [läk̀s] pik̀ki [muàD]; Viru-Jaagupi: kuìvi jalù;

tegevusmäärus

määrsõnu pärineb ka da-tegevusnime viisiütlevast käändest

• Viru maamurrakutes jm: je̮uDè (<*joutaδe̮n ~ * joutte̮n); Viru-Jaagupi: kius̆tè (<*?kiusatte̮n);

hulgamäärus (kui mitmekesi?)

nagu kirderannikumurdes, idamurdes, kirde- ja idapoolseis sugulaskeeltes tarvitatakse Viru maamurrakutes viisiütlevat käänet ühilduva arvsõnaga

• Viru-Jaagupi: [oliD] kahè ven̆nakse; Simuna: kahè e̮ek̀se; Kadrina: kahè kol̆me perè [teh̀ti];

keskmurdes on harilikum sel juhul kaasaütlev

• Kadrina: kahè naes̆terah̀vaGa olet̆te;

või mitmuse nimetav

• Järva-Jaani: oĺime vījè e̮ek̀seD;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 261
2. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 121
3. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 337

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere olev kääne

• 1 olev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
    • 1.1.3 ühildumine
  • 1.2 mitmus
• 2 viited ja märkused

olev kääne ^[1]

ainsus

oleva käände -na tunnusele on vasteid kõigis soome-ugri keeltes. Eestis oli ta elujõuline viimati kirderannikumurdes, kus ta oli tugevaastmeline nagu soome keeles. Eesti kirjakeelde laenati see alles 19. s lõpul. teistes Eesti murretes on see lõpp häälikuseaduslikult enamasti kadunud.

• keskmurdes üldine: pä̂va (<*päivänä 'päeva ajal'); Anna: le̮ŭnà 'lõuna ajal', tal̀ve (<* talve̮na 'talvel'); Risti: suvè (<* suve̮na 'suvel')

oleva käände jäänukid on veel mõned ajamäärsõnad

• keskmurdes üldine: tänà; Simuna: en̆nemuĭna

puhuti leiab oleva käände lõppu kirderannikumurde toel mõnes keskmurde põhjapoolses murrakus

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna, leZèna; Simuna: [oli sîn] tüDruk̆kuna

oleva käände asemel tarvitatakse alaltütlevat (noorelt, vanalt); tagasõna (noorest peast) või kõrvallauset (kui ma noor olin)

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna

astmevaheldus

oleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Rakvere: leZèna

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend oleva käände asemel omastavas

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna

mitmus

i-mitmus on haruldane.

• Kadrina, Väike-Maarja: vanùna 'vanas eas', Väike-Maarja: vih̀kuna 'vihkude viisi'

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 260

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere kaasaütlev kääne

• 1 kaasaütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 ühildumine
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 viited ja märkused

kaasaütlev kääne ^[1]

ainsus

tagasõnast (< *kansak) sai kaasaütleva käände tunnus -Ga alles 17. sajandil.

• Rakvere: suŏjaGa
• (Haljala jm) rannamurdes öeldi veel hiljuti: ema kāsas (karDulimāl) ^[2]

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend kaasaütleva käände asemel ainsuse omastavas

• Simuna: kol̆laZe sǟrt̆teGa [sāppaD]

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Kadrina: leh̀teDeGa, Väike-Maarja: [puè] le̮ĭmet̆teGa, vaŋk̀rit̆teGa; Simuna: tal̀Gut̆teGa, Viru-Jaagupi: pas̀tlit̆teGa

i-mitmus

i-mitmuse kaasaütlev on haruldane.

• Simuna laulus: Jüri oli ärgiga arussa, sinisarviga salussa

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 258
2. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 216

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere ilmaütlev kääne

• 1 ilmaütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
      • 1.1.2.2 ühildumine
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
    • 1.2.2 a-mitmus
• 2 viited ja märkused

ilmaütlev kääne ^[1]

ainsus

ilmaütleva käände tunnus -tta (< *t̆tak) ei ole pearõhulise pika täishääliku(ühendi) järel nõrgenenud leenisklusiiliks.

• Rakvere: käetta (<*käδet̆täk), tüetta, Viru-Jaagupi: tüötta, Simuna: vietta

rõhutu silbi järel on tunnus nõrgenenud (-t̆ta).

• Rakvere: emat̆ta, Kadrina: mas̆́tit̆ta, Simuna: lap̆set̆ta

kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel eeldatav -t̆ta võib tugeva kaasrõhu tõttu pikeneda (-t̀ta nagu saarte- ja läänemurdes) eriti -mata tegusõnavormis.

• Rakvere: aBèmet̆ta ~ Ambla: aBèmet̀ta

ilmaütlevat käänet tarvitatakse tihti eessõnaga il̀ma, mis maamurde Viru murrakuis (Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja) hääldub ka ülipikalt (ehk kolmandas vältes). see eessõna võib murrakuti sulada põhisõnaga ühte liitsõnaks:

• Järva-Madise: il̀mas̆́sat̆ta, Kolga-Jaani: il̀mot̆sat̆ta

rõhust olenevalt esineb Mülleri jutlustes: 5 ilma pattuda. 313 ilma murreda, 228 ilma keicke süyta ^[2]
Soomes tarvitatakse eessõna ilman koos osastava käändega: ilman töitä, ilman lasta

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Simuna: lap̆set̆ta

astmevaheldus

ilmaütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Rakvere: käetta (<*käδet̆täk)

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùt̆ta

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend ilmaütleva käände asemel omastavas

mitmus

käändelõpp liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Simuna: līk̀met̆tet̆ta

i-mitmus

vanem i-mitmuse ilmaütlev on haruldane.

• Viru-Jaagupi: il̆ma sulit̆ta

a-mitmus

ka a-mitmust on märgatud harva.

• Kadrina, Simuna: pük̆sat̆ta

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 257
2. ↑ Rätsep Huno "Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2." lk 74

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.