PandiVere ilmaütlev kääne

• 1 ilmaütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
      • 1.1.2.2 ühildumine
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
    • 1.2.2 a-mitmus
• 2 viited ja märkused

ilmaütlev kääne ^[1]

ainsus

ilmaütleva käände tunnus -tta (< *t̆tak) ei ole pearõhulise pika täishääliku(ühendi) järel nõrgenenud leenisklusiiliks.

• Rakvere: käetta (<*käδet̆täk), tüetta, Viru-Jaagupi: tüötta, Simuna: vietta

rõhutu silbi järel on tunnus nõrgenenud (-t̆ta).

• Rakvere: emat̆ta, Kadrina: mas̆́tit̆ta, Simuna: lap̆set̆ta

kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel eeldatav -t̆ta võib tugeva kaasrõhu tõttu pikeneda (-t̀ta nagu saarte- ja läänemurdes) eriti -mata tegusõnavormis.

• Rakvere: aBèmet̆ta ~ Ambla: aBèmet̀ta

ilmaütlevat käänet tarvitatakse tihti eessõnaga il̀ma, mis maamurde Viru murrakuis (Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja) hääldub ka ülipikalt (ehk kolmandas vältes). see eessõna võib murrakuti sulada põhisõnaga ühte liitsõnaks:

• Järva-Madise: il̀mas̆́sat̆ta, Kolga-Jaani: il̀mot̆sat̆ta

rõhust olenevalt esineb Mülleri jutlustes: 5 ilma pattuda. 313 ilma murreda, 228 ilma keicke süyta ^[2]
Soomes tarvitatakse eessõna ilman koos osastava käändega: ilman töitä, ilman lasta

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Simuna: lap̆set̆ta

astmevaheldus

ilmaütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Rakvere: käetta (<*käδet̆täk)

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùt̆ta

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend ilmaütleva käände asemel omastavas

mitmus

käändelõpp liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Simuna: līk̀met̆tet̆ta

i-mitmus

vanem i-mitmuse ilmaütlev on haruldane.

• Viru-Jaagupi: il̆ma sulit̆ta

a-mitmus

ka a-mitmust on märgatud harva.

• Kadrina, Simuna: pük̆sat̆ta

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 257
2. ↑ Rätsep Huno "Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2." lk 74

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.