Sunday, November 28, 2010

PandiVere rajav kääne

rajav kääne [1]

ainsus

ni < *nnik-lõpuliste määrsõnade alusel on arenenud rajav kääne ainult Eestis. [2] [3] [4] [5] [6] [7] selle käände esimene kirjeldus pärineb Gösekeni 1660. a trükisest. [8] sarnase lõpuga määrusi on eesti ning soome vanemas kirjakeeles ja muudeski murretes: sen̆́nì , kun̆́nì (keskmurde lääneosas ja eriti Põhja-Viljandimaal: senì, kunì); [9] vepsa: sińi, kuńi; Mikael Agricola: jonni (nii kaua kui), kaikenni (täiesti) [10]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

rajava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

ühesilbiliste tüvede rajav kääne on algsest kinnisest silbist hoolimata ülipikas (ehk kolmandas) vältes:

sõnaühendi või liitsõna lõpus võb tüvetäishäälik lüheneda

sama toimub ühesilbiliseks koondunud nõrgaastmeliste tüvede puhul:

tugev aste

kirderannikumurde naabruses võib liituda see lõpp tugevaastmelisele tüvele

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • naBàni
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

i-mitmus

vanem i-mitmuse rajav esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.

  • pe̮l̆́vìni, rin̆nùni, sil̆́mìni; Viru-Jaagupi: [pias̀t] jalùni

viisimäärsõnad

rajava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend rajava käände asemel omastavas

  • Laiuse: vīmatse le̮p̆puni

harva rajavas

  • Paide: [veZì] pōleni sǟreni

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 255
  2. Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivne illatiiv": Keel ja Kirjandus 1971, lk 345-352; Pühendus Paul Aristele
  3. Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Analüütiline 'saadik'-konstruktsioon": Keel ja Kirjandus 1972, lk 467-473, 549-556; Pühendus Paul Aristele
  4. Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile I": Keel ja Kirjandus 1974, lk 7-14; Pühendus Paul Aristele
  5. Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele
  6. Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivi tulek": Keel ja Kirjandus 1974, lk 347-355; Pühendus Paul Aristele
  7. Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2. [osa : õpivahend eesti filoloogia osakonna üliõpilastele / Huno Rätsep 1979] lk 71-74
  8. Manuductio ad linguam Oesthonicam = Anführung zur Öhstnischen Sprache / Göseken, Heinrich, vanem, 1612-1681 Hamburg : Buske, 1977 Unveränderte Nachdruck der Ausgabe Reval 1660
  9. Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele lk 11-14
  10. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse / Arvo Laanest lk 110
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


No comments:

Post a Comment