PandiVere rajav kääne

• 1 rajav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 ühildumine
• 3 viited ja märkused

rajav kääne ^[1]

ainsus

ni < *nnik-lõpuliste määrsõnade alusel on arenenud rajav kääne ainult Eestis. ^{[2] [3] [4] [5] [6] [7]} selle käände esimene kirjeldus pärineb Gösekeni 1660. a trükisest. ^[8] sarnase lõpuga määrusi on eesti ning soome vanemas kirjakeeles ja muudeski murretes: sen̆́nì , kun̆́nì (keskmurde lääneosas ja eriti Põhja-Viljandimaal: senì, kunì); ^[9] vepsa: sińi, kuńi; Mikael Agricola: jonni (nii kaua kui), kaikenni (täiesti) ^[10]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Viru-Jaagupi: [ak̀na] ke̮r̀Guni, Simuna: âs̀tani, pe̮h̆jani

astmevaheldus

rajava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Kadrina: kur̆Guni, le̮ùneni; Rakvere: sur̆mani

ühesilbiliste tüvede rajav kääne on algsest kinnisest silbist hoolimata ülipikas (ehk kolmandas) vältes:

• Väike-Maarja: muàni; Viru-Jaagupi: vüèni

sõnaühendi või liitsõna lõpus võb tüvetäishäälik lüheneda

• Viru-Jaagupi: siǹnamāni, seìjemańi

sama toimub ühesilbiliseks koondunud nõrgaastmeliste tüvede puhul:

• Laiuse: e̮èni; Kadrina: senì āni

tugev aste

kirderannikumurde naabruses võib liituda see lõpp tugevaastmelisele tüvele

• Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: [sîja] aèGani

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• naBàni

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Viru-Jaagupi: [sît̀ siǹna] pe̮ĕZasteni

i-mitmus

vanem i-mitmuse rajav esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.

• pe̮l̆́vìni, rin̆nùni, sil̆́mìni; Viru-Jaagupi: [pias̀t] jalùni

viisimäärsõnad

rajava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu

• tänìni, ülèni Simuna: [nî] kaŭwani; Viru-Jaagupi, Simuna: pil̆Geni [täìZ]; Väike-Maarja: pil̆Guni; Laiuse: praèGani

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend rajava käände asemel omastavas

• Laiuse: vīmatse le̮p̆puni

harva rajavas

• Paide: [veZì] pōleni sǟreni

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 255
2. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivne illatiiv": Keel ja Kirjandus 1971, lk 345-352; Pühendus Paul Aristele
3. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Analüütiline 'saadik'-konstruktsioon": Keel ja Kirjandus 1972, lk 467-473, 549-556; Pühendus Paul Aristele
4. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile I": Keel ja Kirjandus 1974, lk 7-14; Pühendus Paul Aristele
5. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele
6. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Terminatiivi tulek": Keel ja Kirjandus 1974, lk 347-355; Pühendus Paul Aristele
7. ↑ Eesti keele ajalooline morfoloogia. 2. [osa : õpivahend eesti filoloogia osakonna üliõpilastele / Huno Rätsep 1979] lk 71-74
8. ↑ Manuductio ad linguam Oesthonicam = Anführung zur Öhstnischen Sprache / Göseken, Heinrich, vanem, 1612-1681 Hamburg : Buske, 1977 Unveränderte Nachdruck der Ausgabe Reval 1660
9. ↑ Alvre, Paul "Terminatiivseist konstruktsioonidest terminatiivini: Teel terminatiivile II": Keel ja Kirjandus 1974, lk 219-226; Pühendus Paul Aristele lk 11-14
10. ↑ Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse / Arvo Laanest lk 110

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.