PandiVere saav kääne

• 1 saav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 viited ja märkused

saav kääne ^[1]

ainsus

saava käände lõpus olnud ks < *ksi < *kse tunnuse asemel on st < ? *ss Haljala keskosast alates kogu Virumaal ja Ida-Eestis (ulatudes Lõuna-Eestisse Setumaani ja koguni Lutsi-Kraasna keelesaarteni) ^[2]

• [pek̆set̆ti] puru(st); mispärast, misjäust ^[3] Simuna: [jäì] leZest, muas̀t, kiĕlest; Väike-Maarja: ses̀t ās̀t, sièmnest, tüt̀rist; Viru-Jaagupi: [pietti] aùZast, ühest kūs̀t, kar̆jatsest; Laiuse: [le̮p̀puDe] le̮p̆pust

vanades lauludes leiab veel ^[4]

1. sta lõppu
   1. Kadrina: lammas on panni peäl praesta ^[5]
2. ksa lõppu
   1. Väike-Maarja: Kui sa vabuned vanaksa ^[6]
3. ksi lõppu
   1. Väike-Maarja: Jätan laulud lauba'aksi ^[7]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

saava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàs̀t

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• vaBàs̀t

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Kursi: kur̀GeDest

viisimäärsõnad

saava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu

• Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Simuna: kaŭwast; Viru maamurrakute: il̆̀jast vīmast Viru-Jaagupi: vîmast kun̆́nist 'kuniks', il̀mZist eś̀test Väike-Maarja: eś̀tist ~ es̀tist ~ eś̀tiks ~ es̀tiks, suottumast, vîmaks, jaos̀t ~ jaus̀t Simuna: jäus̀t

vanades lauludes leiab veel

• sta lõppu
  • Viru-Jaagupi: Läksin kiusta kiigeleni ^[8]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 252
2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 22
3. ↑ omast kogemusest
4. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 102, 229
5. ↑ "JEESUSE KANNATAMINE JA SURM" Kadrina. ÕES EK 62, 114/9 (18). 1843.
6. ↑ "HOBU JA HÄRJA TÜLI" Väike-Maarja. H III 12, 359/61 (1). 1893.
7. ↑ "JÄRG TULEVASTEKS PÜHADEKS" Väike-Maarja. H III 12, 346 (19). 1893.
8. ↑ "POLE EHTEID KIIGELE MINNA" Viru-Jaagupi. EKS 4°1, 546/8 (7). 1878-79.

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.