PandiVere alaltütlev kääne

• 1 alaltütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 viited ja märkused

alaltütlev kääne ^[1]

ainsus

alaltütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *l+ta on tänaseks saanud lt

• Simuna: tulelt̀; Väike-Maarja: mualt̀ vanèmalt̀; Ambla: pe̮ĺ̀v ̮ pe̮l̆velt̀

lta lõppu leiab veel vanades lauludes

• Väike-Maarja: lapse lattide vahelta ^[2]

tüvi

alaltütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàlt̀

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùlt̀

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Väike-Maarja: sièmnet̆telt̀ ~ siĕmenDelt̀;

i-mitmus

vanem i-mitmuse alaltütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Põltsamaa: koDumailt̀ 'kodu lähedalt'; Koeru: [kanà tulì] munelt̀

i-mitmuse alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

viisimäärsõnad

alaltütleva käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli omadussõnadest määrsõnu

• Kadrina: iŋ̆Get̆tumalt̀

Viru maamurrakutes täidavad seda osa teisedki käänded

• Simuna: vanast, [panè kǟD] sir̀gele ^[3]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 250
2. ↑ "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
3. ↑ omast kogemusest

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.