- 1 da-tegevusnimi [1]
- 1.1 tunnused
- 1.2 pöördkonnad
- 1.2.1 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
- 1.2.2 koondelised ata tüved
- 1.2.3 Da/tta liitega tüved [2]
- 1.2.4 keela/vääna tüved
- 1.2.5 ele liitega pikavältelised tüved
- 1.2.6 ele liitega lühikeses vältes tüved
- 1.2.7 kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved
- 1.2.8 kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved
- 1.2.9 kahesilbilised Da tüved
- 1.2.10 kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved
- 1.2.11 kahesilbilised sta, tta tüved
- 1.2.12 kahesilbilised (k,p,t)sa tüved
- 1.2.13 kahesilbilised (k,p,t)se tüved
- 1.2.14 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
- 1.2.15 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
- 1.2.16 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
- 1.2.17 kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved
- 1.3 saama + -Da
- 1.4 -Des gerundiiv
- 2 viited ja märkused
da-tegevusnimi [1]
tunnused
da tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule
pöördkonnad
ühesilbilised pika esisilbiga tüved
tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v
Ülipikk (kolmas) välde võis tekkida nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud (tiàDa, siàDa) tüvede mõjul.
ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta (ak̆kat̆ta<*hak̆kat̆tak) kujul ja hiljem levinud teistessegi sõnarühmadesse. kinnise silbi tõttu on tüvi nõrgas astmes.
koondeliste tüvede eeskujul võis mõne sõna tugevasse astmesse ilmuda k
- keskmurdes (üldine): os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak)
osa sõnu on läinud julgeda taoliste tüvede rühma (eriti Risti kihelkonna lääneosas, aga mujalgi keskmurdes)
Viru maamurrakutes on tavaline:
Da/tta liitega tüved [2]
pöörduvad Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja osalt Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.
- keskmurdes (üldine): aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;
kirderannikumurdes,idamurdes,Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal toimus sama muutus ka kaasrõhulise silbi järel.
- Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laGunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loGiZet̆ta, le̮ŭGut̆tat̀ta, pīGistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äBenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;
läänepoolseteis murrakutes tavalist Da tunnust võib siin kuulda vist õigekeele mõjul.
keela/vääna tüved
pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.
ele liitega pikavältelised tüved
Da liitub keskmurdes üldiselt tüvekaashäälikule
läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi
13 iüttelda, 109 mottelda, 127 nuchtelda, 180 nuhelda, 302 kaupelda
33 möttelda, tappelda, üttelda ~ öölda, waidelda, rielda, nuhhelda, wihhelda
ele liitega lühikeses vältes tüved
t̆ta liitub tüvetäishäälikule
- Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮Belet̆ta ('logeleda'), siBelet̆ta
ootuspäraselt tüvekaashäälikule liitub Da keskmurdes järjekindlalt ainult Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal
260 purrelda
kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved
tunnus on häälikulooliselt Da. nende sõnade eeskujul ongi Da levinud teistesse sõnarühmadesse.
kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved
on kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul kogu keskmurdes Da lõpulised.
kahesilbilised Da tüved
tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (aǹDa <*antaδak)
- Põhja-Tartumaal ja keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, leìDa (<*leütäδäk), oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa
Lõuna-Eesti, saarte ja läänemurdele omast häälikuseaduse vastast poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest. sisekao puhul kasutatakse Da liidet
ootuspärane ülipikk (kolmandas vältes) lõputa tegevusnimi on tavaline Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, aga keskmurde põhjarühmas haruldane
kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) levinud Da lõpuline tegevusnimi.
seda leiame juba vanast kirjakeelest, aga see võib olla võõrkeelsete kirikuõpetajate liialdatud lihtsustus:
87 sündida, 88 vsckuda, 101 pradida, 334 rystida
tunnus liitub harvem kaashäälikule
kahesilbilised sta, tta tüved
tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (Risti: pis̀ta <*pistäδäk)
- Kadrina: luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèGa] vîtta Rakvere: os̀ta Simuna: jät̀ta, kas̀sa ('kasta'), küt̀ta
kahesilbilised (k,p,t)sa tüved
kõikjal Viru maamurdes ja Ida-Järvamaal on tüve ja tunnuse vahelt üks silp kindlasti kadunud ja ilmselt (Simuna:) juok̀sta <*juok̀se+δak taoliste sõnade mõjul.
- mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta
kirjakeeles nad on taolisel kujul juba August Wilhelm Hupelil (1780. a):
- 39 maksta, 239 peksa, peksta [6]
kahesilbilised (k,p,t)se tüved
kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurdes levinud Da lõpuline tegevusnimi.
tunnus liitub harvem kaashäälikule
Eesti õigekeel lubab mõlemaid võimalusi.
kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
tunnus liitub s-le
- keskmurdes (üldine): juòsta, kus̀ta, las̀ta, pes̀ta, las̆tà, pes̆tà;
kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on levinud Da lõpuline tegevusnimi.
tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas, rannamurrakuis ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.
kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, h(<*k) järelt kadunud.
Lõunaeestipärast häälikuseaduslikku poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest
murrakuti esineb tugevast astmest (paǹDi / paǹDuD) üldistatud D
saarte, läänemurdele omast nähja/tehja kohtab vanades lauludes:
- Väike-Maarja:
- Ei mina viitsind tehja tööda
- Panin ärjad eina niitma [7]
-
- Küll saad nähja, küll näikse,
- Kas tibu läheb teole [8]
kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
ootuspärase poolpika (teises vältes) kūlla <*kūlδak asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul
kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved
ootuspärase ülipika (kolmandas vältes) lõputa tegevusnime asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul
tunnuse t võib olla tüvetäishääliku järel ka kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.
saama + -Da
sarnane tarind moodustab mõlema tegumoe liitminevikku (eriti Põhja-Tartumaal,Ida-Järvamaal ja Viru maamurdes, aga ka lääne ja kirderannikumurdes)
- Väike-Maarja:küp̆sè siBulat saì piàle paǹna, siè teGì peh̀mest; eǹne saì kerilaùDade piàle, sîs saì kehàDe piàle âDa; vaes̀t sai [kangast] vièl rē̮Za pīmaGa nat̆tuk̆ke prit̀́siDa, Kadrina:seDàZi saì jo mit̀me mehè seDa kat̆tust tehà, Laiuse:ek̀s sânD vaèva kül̄ nähà; aluspük̆si kaŋ̀GaD saìD ke̮ik̀ mur̆relDat̆ta
on tavaliselt tuletatav Da-tegevusnimest (<*-δ+e+ssa)
- keskmurdes (üldine): nähä̀ ~ nähes, süìja ~ süìjes;Väike-Maarja:sǖ ̨ a ~ sǖ ̨ es, pes̀sa ~ pes̀ses; Kadrina:jäèDa ~ jäèDes
- Simuna: näh̆jès, teh̆jès ~ näh̀jes, teh̀jes ~ (nagu vadja keeles ja Soome idamurretes:) näh̀hes, teh̀hes
- Viru-Jaagupi: kat̀suDes, raìjuDes, jäGàDes; Kadrina:kuDùDes
- keskmurdes (üldine): aǹDes, kaǹDes, küǹDes, mur̀Des, oìDes,
- Simuna,Väike-Maarja,Rakvere jm: tah̀tes, aga Viru maamurdes jm ka:tahès
- Viru maamurdes: Väike-Maarja:jalut̆tat̆tes, kir̆jut̆tat̆tes, valestat̆tes, aĭGut̆tat̆tes, jah̆vat̆tat̆tes, kan̆nat̆tat̆tes, kahatset̆tes, muretset̆tes; Viru-Jaagupi:ar̆mastat̆tes, kum̆marDat̆tes, kur̆vastat̆tes; Simuna:lok̆sut̆tat̆tes, lorut̆tat̆tes
- Viru maamurdes: elàDes ('iialgi'), Juuru: ol̆Gu mis̄ tahès eh̀k kus̄ tahès; iGa tah̀tes ('igal juhul, kindlasti, muidugi')
viited ja märkused
- ↑M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 326
- ↑"Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 87
- ↑ 3,0 3,1 3,2"Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
- ↑"Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
- ↑"Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
- ↑Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
- ↑H II 11, 662 (18) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kodila k. - Konrad Roost < Jaak Hübner (1889) "Loomad põllutööl"
- ↑H II 11, 345/6 (117) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Ilus neiu isa kodus"
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin. PandiVere lugemiku sisuKord on siin. PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.