PandiVere da-tegevusnimi

• 1 da-tegevusnimi ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.2.2 koondelised ata tüved
    • 1.2.3 Da/tta liitega tüved ^[2]
    • 1.2.4 keela/vääna tüved
    • 1.2.5 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.6 ele liitega lühikeses vältes tüved
    • 1.2.7 kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved
    • 1.2.8 kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved
    • 1.2.9 kahesilbilised Da tüved
    • 1.2.10 kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved
    • 1.2.11 kahesilbilised sta, tta tüved
    • 1.2.12 kahesilbilised (k,p,t)sa tüved
    • 1.2.13 kahesilbilised (k,p,t)se tüved
    • 1.2.14 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
    • 1.2.15 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
    • 1.2.16 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.17 kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved
  • 1.3 saama + -Da
  • 1.4 -Des gerundiiv
    • 1.4.1 -Des gerundiiv määrsõnana
• 2 viited ja märkused

da-tegevusnimi ^[1]

tunnused

kääne	latiiv	seesütlev (inessiiv)
tegevusnime tunnus	-ta, -da, -a (<*-tak)	-tes, -des, -es (<*-δe+ssa)

da tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule

• keskmurdes üldine: pes̀ta, e̮m̆melDa

pöördkonnad

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

• keskmurdes (üldine): jûwa, lûwa, pûwa, tûwa; vîja; käìja, lüìja, müìja, süìja;Väike-Maarja:lǖ ̨ a, mǖ ̨ a, sǖ ̨ a
• keskmurdes (tavalised): kièDa; Viru maamurdes: suàDa;Kadrina:jäèDa - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul.

Ülipikk (kolmas) välde võis tekkida nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud (tiàDa, siàDa) tüvede mõjul.

koondelised ata tüved

ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta (ak̆kat̆ta<*hak̆kat̆tak) kujul ja hiljem levinud teistessegi sõnarühmadesse. kinnise silbi tõttu on tüvi nõrgas astmes.

• Väike-Maarja: laĭnat̆ta Kadrina: jät̆kat̆ta Viru-Jaagupi: üp̆pat̆ta Simuna: kur̆nat̆ta

koondeliste tüvede eeskujul võis mõne sõna tugevasse astmesse ilmuda k

• keskmurdes (üldine): os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak)

osa sõnu on läinud julgeda taoliste tüvede rühma (eriti Risti kihelkonna lääneosas, aga mujalgi keskmurdes)

• Kadrina: kärssaDa

Viru maamurrakutes on tavaline:

• keDràma / keDraDa

Da/tta liitega tüved ^[2]

pöörduvad Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja osalt Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;

kirderannikumurdes,idamurdes,Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal toimus sama muutus ka kaasrõhulise silbi järel.

• Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laGunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loGiZet̆ta, le̮ŭGut̆tat̀ta, pīGistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äBenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;

läänepoolseteis murrakutes tavalist Da tunnust võib siin kuulda vist õigekeele mõjul.

• Väike-Maarja: lot̆terDaDa, puhastaDa, vähänDaDa; Rakvere: valestaDa;

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): kiĕlat̆ta (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆ta; Väike-Maarja:kǟnat̆ta; Simuna: püĕrat̆ta;

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub keskmurdes üldiselt tüvekaashäälikule

• Rakvere: nuhelDa, Väike-Maarja: rījelDa Viru-Jaagupi: kīDelDa Simuna: e̮m̆melDa

läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi

• Väike-Maarja: me̮t̆telDa;

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

13 iüttelda, 109 mottelda, 127 nuchtelda, 180 nuhelda, 302 kaupelda

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[4]):

33 möttelda, tappelda, üttelda ~ öölda, waidelda, rielda, nuhhelda, wihhelda

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

• Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮Belet̆ta ('logeleda'), siBelet̆ta

ootuspäraselt tüvekaashäälikule liitub Da keskmurdes järjekindlalt ainult Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

260 purrelda

kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved

tunnus on häälikulooliselt Da. nende sõnade eeskujul ongi Da levinud teistesse sõnarühmadesse.

• Väike-Maarja: lugèDa; Kadrina: küZìDa; Viru-Jaagupi: valàDa

kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved

on kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul kogu keskmurdes Da lõpulised.

• keskmurdes (üldine): juh̀tuDa jul̀geDa lah̀kuDa laŋ̀GeDa le̮h̀keDa mur̀DuDa vet̀́tiDa seĺ̀GiDa
• Väike-Maarja: seĺ̀GuDa, Simuna: kal̀DuDa, Kadrina: kus̀tuDa

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (aǹDa <*antaδak)

• Põhja-Tartumaal ja keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, leìDa (<*leütäδäk), oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa

Lõuna-Eesti, saarte ja läänemurdele omast häälikuseaduse vastast poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest. sisekao puhul kasutatakse Da liidet

• siin-seal kogu keskmurdes: tiăDa

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

ootuspärane ülipikk (kolmandas vältes) lõputa tegevusnimi on tavaline Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, aga keskmurde põhjarühmas haruldane

• Väike-Maarja: [ei os̀ka] tańt̀si

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• Väike-Maarja: lîkkuDa, Rakvere: e̮èruDa, Simuna: kuàluDa

seda leiame juba vanast kirjakeelest, aga see võib olla võõrkeelsete kirikuõpetajate liialdatud lihtsustus:

• (1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[5]: lk 83-85
• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

87 sündida, 88 vsckuda, 101 pradida, 334 rystida

tunnus liitub harvem kaashäälikule

• Koeru, Laiuse: tańt̀sta; Laiuse: (kat̀sma) kat̀sta, (kut̀sma) kut̀sta

kahesilbilised sta, tta tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (Risti: pis̀ta <*pistäδäk)

• Kadrina: luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèGa] vîtta Rakvere: os̀ta Simuna: jät̀ta, kas̀sa ('kasta'), küt̀ta

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kõikjal Viru maamurdes ja Ida-Järvamaal on tüve ja tunnuse vahelt üks silp kindlasti kadunud ja ilmselt (Simuna:) juok̀sta <*juok̀se+δak taoliste sõnade mõjul.

• mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta

kirjakeeles nad on taolisel kujul juba August Wilhelm Hupelil (1780. a):

• 39 maksta, 239 peksa, peksta ^[6]

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurdes levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseDa Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seDa Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seDa Simuna, Rakvere: pä̂ZeDa Simuna: piàZeDa keskmurdes (üldine): e̮it̀seDa

tunnus liitub harvem kaashäälikule

• Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; keskmurdes (üldine): te̮us̀ta

Eesti õigekeel lubab mõlemaid võimalusi.

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

tunnus liitub s-le

• keskmurdes (üldine): juòsta, kus̀ta, las̀ta, pes̀ta, las̆tà, pes̆tà;

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• keskmurdes (üldine): käs̀kiDa (~ Ambla, Põltsamaa: käs̀ta), küžìDa (~ Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta)

tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas, rannamurrakuis ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

• kus̀sa, käs̀sa, las̀sa, pes̀sa Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) Simuna: kas̀sa (kasta);

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, h(<*k) järelt kadunud.

• nähä̀ ~ nähà (<*nähδäk), tehà, sur̀ra, tul̀la, ol̀la (KadrinaPalmse:e̮l̀la), paǹna, Viru maamurdes: meǹna

Lõunaeestipärast häälikuseaduslikku poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest

• Laiuse, Kursi, Äksi, Juuru, Risti, Jõelähtme: ol̆là (<*olδak);

murrakuti esineb tugevast astmest (paǹDi / paǹDuD) üldistatud D

• Laiuse, Kuusalu maamurraku: paǹDa

saarte, läänemurdele omast nähja/tehja kohtab vanades lauludes:

• Väike-Maarja:
  • Ei mina viitsind tehja tööda
  • Panin ärjad eina niitma ^[7]
• • Küll saad nähja, küll näikse,
  • Kas tibu läheb teole ^[8]

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

ootuspärase poolpika (teises vältes) kūlla <*kūlδak asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

• Viru maamurdes Lõuna-Eesti ja läänemurdega ühine: kūlDà
• keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): laùlDa (*laulaδak), naèrDa

kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved

ootuspärase ülipika (kolmandas vältes) lõputa tegevusnime asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

• keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) - Simuna, Viru-Jaagupi: kas̀vaDa; Rakvere: kuìvaDa

tunnuse t võib olla tüvetäishääliku järel ka kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): leǹDama / len̆nat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆ta ('kestma / kesta')

saama + -Da

sarnane tarind moodustab mõlema tegumoe liitminevikku (eriti Põhja-Tartumaal,Ida-Järvamaal ja Viru maamurdes, aga ka lääne ja kirderannikumurdes)

• Väike-Maarja:küp̆sè siBulat saì piàle paǹna, siè teGì peh̀mest; eǹne saì kerilaùDade piàle, sîs saì kehàDe piàle âDa; vaes̀t sai [kangast] vièl rē̮Za pīmaGa nat̆tuk̆ke prit̀́siDa, Kadrina:seDàZi saì jo mit̀me mehè seDa kat̆tust tehà, Laiuse:ek̀s sânD vaèva kül̄ nähà; aluspük̆si kaŋ̀GaD saìD ke̮ik̀ mur̆relDat̆ta

-Des gerundiiv

on tavaliselt tuletatav Da-tegevusnimest (<*-δ+e+ssa)

• keskmurdes (üldine): nähä̀ ~ nähes, süìja ~ süìjes;Väike-Maarja:sǖ ̨ a ~ sǖ ̨ es, pes̀sa ~ pes̀ses; Kadrina:jäèDa ~ jäèDes
• Simuna: näh̆jès, teh̆jès ~ näh̀jes, teh̀jes ~ (nagu vadja keeles ja Soome idamurretes:) näh̀hes, teh̀hes
• Viru-Jaagupi: kat̀suDes, raìjuDes, jäGàDes; Kadrina:kuDùDes
• keskmurdes (üldine): aǹDes, kaǹDes, küǹDes, mur̀Des, oìDes,
• Simuna,Väike-Maarja,Rakvere jm: tah̀tes, aga Viru maamurdes jm ka:tahès
• Viru maamurdes: Väike-Maarja:jalut̆tat̆tes, kir̆jut̆tat̆tes, valestat̆tes, aĭGut̆tat̆tes, jah̆vat̆tat̆tes, kan̆nat̆tat̆tes, kahatset̆tes, muretset̆tes; Viru-Jaagupi:ar̆mastat̆tes, kum̆marDat̆tes, kur̆vastat̆tes; Simuna:lok̆sut̆tat̆tes, lorut̆tat̆tes

-Des gerundiiv määrsõnana

• Viru maamurdes: elàDes ('iialgi'), Juuru: ol̆Gu mis̄ tahès eh̀k kus̄ tahès; iGa tah̀tes ('igal juhul, kindlasti, muidugi')

viited ja märkused

1. ↑M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 326
2. ↑"Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 87
3. ↑ ^{3,0 3,1 3,2}"Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
4. ↑"Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
5. ↑"Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
6. ↑Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
7. ↑H II 11, 662 (18) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kodila k. - Konrad Roost < Jaak Hübner (1889) "Loomad põllutööl"
8. ↑H II 11, 345/6 (117) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Ilus neiu isa kodus"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.