Sunday, August 15, 2010

PandiVere saav kääne

saav kääne [1]

ainsus

saava käände lõpus olnud ks < *ksi < *kse tunnuse asemel on st < ? *ss Haljala keskosast alates kogu Virumaal ja Ida-Eestis (ulatudes Lõuna-Eestisse Setumaani ja koguni Lutsi-Kraasna keelesaarteni) [2]
  • [pek̆set̆ti] puru(st); mispärast, misjäust [3] Simuna: [jäì] leZest, muas̀t, kiĕlest; Väike-Maarja: ses̀t ās̀t, sièmnest, tüt̀rist; Viru-Jaagupi: [pietti] aùZast, ühest kūs̀t, kar̆jatsest; Laiuse: [le̮p̀puDe] le̮p̆pust
vanades lauludes leiab veel [4]
  1. sta lõppu
    1. Kadrina: lammas on panni peäl praesta [5]
  2. ksa lõppu
    1. Väike-Maarja: Kui sa vabuned vanaksa [6]
  3. ksi lõppu
    1. Väike-Maarja: Jätan laulud lauba'aksi [7]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

saava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
  • pojàs̀t

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • vaBàs̀t
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

viisimäärsõnad

saava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu vanades lauludes leiab veel

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 252
  2. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 22
  3. omast kogemusest
  4. Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 102, 229
  5. "JEESUSE KANNATAMINE JA SURM" Kadrina. ÕES EK 62, 114/9 (18). 1843.
  6. "HOBU JA HÄRJA TÜLI" Väike-Maarja. H III 12, 359/61 (1). 1893.
  7. "JÄRG TULEVASTEKS PÜHADEKS" Väike-Maarja. H III 12, 346 (19). 1893.
  8. "POLE EHTEID KIIGELE MINNA" Viru-Jaagupi. EKS 4°1, 546/8 (7). 1878-79.
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere alaltütlev kääne

alaltütlev kääne [1]

ainsus

alaltütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *l+ta on tänaseks saanud lt lta lõppu leiab veel vanades lauludes

tüvi

alaltütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
  • pojàlt̀

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • uDùlt̀
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

i-mitmus

vanem i-mitmuse alaltütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites i-mitmuse alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

viisimäärsõnad

alaltütleva käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli omadussõnadest määrsõnu Viru maamurrakutes täidavad seda osa teisedki käänded
  • Simuna: vanast, [panè kǟD] sir̀gele [3]

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 250
  2. "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
  3. omast kogemusest
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere alalütlev kääne

alalütlev kääne [1]

ainsus

alalütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *lna < *la+na on tänaseks saanud l lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järgi on tunnus pea kogu keskmurdes
  • mul̄ sul̄ tal̄ kel̄ sel̄
la lõppu leiab veel vanades lauludes lla lõpp sobib vist rohkem pearõhu ja kaasrõhu järgi ehk
  1. kolmanda silbi järgi
    1. Väike-Maarja: kimmelilla kihutada [2]
  2. ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades
    1. Kadrina: keele kuivilla (?) kalulla [3]
  3. pearõhu järgi
    1. Väike-Maarja: Üks on mekitud meella [4]
  4. aga rõhutu silbi järgi samuti
    1. Väike-Maarja: teine vaksitud vahalla [4]
    2. Kadrina: Reie mina peksan rõõmullagi [5]

tüvi

alalütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
  • pojàl

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • uDùl
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakuis tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

i-mitmus

vanem i-mitmuse alalütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites
  • Simuna: var̆vùl; [lap̆seD on] mus̆́tik̆kil, siĕnìl; [ta käìB] kan̆nùl; ei meĭje maìl [ole seDà vièl eǹne ol̀D]; [meìl on ruk̀ki leikkus] käŹìl; [leh̆màD on] pik̆kil päĭvìl ~ päìvil; [ei seĭZà] puìl eGà maìl [paĭGàl]; [kanà on] verisuĺil [ei munè] Kadrina: [kanàD on] sulìl 'ajavad sulgi'
i-mitmuse alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

a-mitmus

a-mitmus esineb enamasti e, i, u tüvede osastavas. teistes käänetes on ta tavalisem idamurdes, võru murde idapoolsetes murrakutes (ja harvem Viljandi murrakus). a-mitmuse alalütlev esineb keskmurdes mõne i, u tüvelise määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 249
  2. 2,0 2,1 "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
  3. "LAULAN, LAIDAN MUIDA" Kadrina. H II 10, 88 (88). 1889.
  4. 4,0 4,1 "MIS KIIGELT PAISTAB" Väike-Maarja. H II 11, 590 (13). 1889.
  5. "LAULIKU VAEV" Kadrina. EÜS VII 262/3 (10). 1896.
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.