PandiVere alalütlev kääne

• 1 alalütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
    • 1.2.2 a-mitmus
• 2 viited ja märkused

alalütlev kääne ^[1]

ainsus

alalütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *lna < *la+na on tänaseks saanud l

• Simuna: tüt̀ril; Väike-Maarja: miùl

lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järgi on tunnus pea kogu keskmurdes l̄

• mul̄ sul̄ tal̄ kel̄ sel̄

la lõppu leiab veel vanades lauludes

• Väike-Maarja: võttis hallila ajada ^[2]

lla lõpp sobib vist rohkem pearõhu ja kaasrõhu järgi ehk

1. kolmanda silbi järgi
   1. Väike-Maarja: kimmelilla kihutada ^[2]
2. ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades
   1. Kadrina: keele kuivilla (?) kalulla ^[3]
3. pearõhu järgi
   1. Väike-Maarja: Üks on mekitud meella ^[4]
4. aga rõhutu silbi järgi samuti
   1. Väike-Maarja: teine vaksitud vahalla ^[4]
   2. Kadrina: Reie mina peksan rõõmullagi ^[5]

tüvi

alalütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàl

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùl

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakuis tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Väike-Maarja: tiĕDel orastel raìZmik̀kuDel; Viru-Jaagupi: eint̆tel sūrt̆tel tiènijat̆tel tüDruk̆kut̆tel; Simuna: aDràDel līk̀met̆tel

i-mitmus

vanem i-mitmuse alalütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Simuna: var̆vùl; [lap̆seD on] mus̆́tik̆kil, siĕnìl; [ta käìB] kan̆nùl; ei meĭje maìl [ole seDà vièl eǹne ol̀D]; [meìl on ruk̀ki leikkus] käŹìl; [leh̆màD on] pik̆kil päĭvìl ~ päìvil; [ei seĭZà] puìl eGà maìl [paĭGàl]; [kanà on] verisuĺil [ei munè] Kadrina: [kanàD on] sulìl 'ajavad sulgi'

i-mitmuse alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

• Väike-Maarja: var̀Bul; Viru-Jaagupi: [leh̀m on] ärìl 'lehmal on innaaeg'; [kaks kätt] rin̆nùl 'surnud';

a-mitmus

a-mitmus esineb enamasti e, i, u tüvede osastavas. teistes käänetes on ta tavalisem idamurdes, võru murde idapoolsetes murrakutes (ja harvem Viljandi murrakus). a-mitmuse alalütlev esineb keskmurdes mõne i, u tüvelise määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas'

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 249
2. ^{2,0 2,1} "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
3. ↑ "LAULAN, LAIDAN MUIDA" Kadrina. H II 10, 88 (88). 1889.
4. ^{4,0 4,1} "MIS KIIGELT PAISTAB" Väike-Maarja. H II 11, 590 (13). 1889.
5. ↑ "LAULIKU VAEV" Kadrina. EÜS VII 262/3 (10). 1896.

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.