Viru màaMurrakud

ViruMaàl kõneldud PõhjaEesti keskMurde murrakutel on pal̀j̀u ühist kìrdeRannikuMurdega. mõned isoglossid käivad ViruMaà piiri tahagi. ^[1] . ^[2] . pal̀j̀u sellest ulatub ka Simuna ja Vä̀ike-Màarja kihelKonda ning Mari Must arvas, et kìrdeRannikuMurret on varem kõneldud kogu ViruMaàl. ^[3]

ühist kõigi virulas̀te kèeles

1. vaheldus p ~ B : v mitte üksi pika vaid ka lühikes̀e silbi järel (saBa : sava, rebima : revittuD). (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde ja Viru màaMurrakute alal, aga ka Järva ja Harju-Jaani murrakutes ning teistes Lä̀äneMereSòome kèeltes.) ^[4]
2. vaheldus ŋG : ŋŋ (kaŋŋas : kaŋGa). (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde alal, aga ka Harju-Jàani, Kadrina põhjaOsa, Vä̀ike-Màarja põhjaOsa, Viru-Jàagupi, Kuusalu ja Rakvere keskMurde murrakutes, sàarte murdes ning teistes Lä̀äneMereSòome kèeltes.) ^[5]
3. muutus ht > st kaugemal sõnas (unestama, valestama, eijestama, suvistama, rammustama). (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde ja Viru màaMurrakute alal, aga ka vadja keeles.) ^[6] Viru màaMurrakutes on teiste PõhjaEesti keskMurde murrakute mõjul siiski: auGattama, kannattama, killattama (kiljattama), köhattama, purjuttama, seiZattama, terettama (Sòome: tervehtiä), vahettama
4. st > ss assimilatsJòon se-, ske-, kse-verbide da-infinitiivis ja impersonaali olevikus (juossa, lassa, pessä). (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde ja Viru màaMurrakute alal, aga ka Ambla murrakutes, Sòome kaguMurretes, Vadja, Isuri ja Karjala keeles.) ^[7]
5. pikk ü pòle muutunùd üiks. (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde alal, aga ka Vä̀ike-Màarja, Rakvere ja osalt Simuna murrakutes, sàarte murdes ning teistes Lä̀äneMereSòome kèeltes.) ^[8]
6. i- ja u-lõpulised diftongid on püsinùd nii lahtis̀es kui kinnis̀es silbis. (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde ja Viru màaMurrakute alal, aga ka Jüri ja Kuus̀alu keskMurde murrakutes ning Sòome keeles.) ^[9]
7. sisekaò sage puudumine, eriti ne- ja line-adjektiivides. (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde alal, aga ka Harju-Jàani, Kadrina, Vä̀ike-Màarja, Viru-Jàagupi ja Kuus̀alu keskMurde murrakutes.) ^[10]
8. tugevaAstmeline essiiv, murrakuti nna-lõpuline (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde alal, aga ka Harju-Jàani, Ambla põhjaOsa, Kadrina põhjaOsa, Vä̀ike-Màarja, Viru-Jàagupi, Rakvere ja Kuus̀alu keskMurde murrakutes ning Sòome kèeles.) ^[11]
9. komparatiivi tunnus mB, tüveTäisHèáliku järel m ~ mm, kàasRõhulises asendis ainsuse osastava lõpus mBa, mitmuse osastava lõpus mBi (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde ja Viru màaMurrakute alal, Ambla põhjaOsa murrakus, LõunaEesti ja teistes Lä̀äneMereSòome kèeltes.) ^[12]
10. k̀se tunnus̀eta impersonaali olevik rö̀öbiti kse- ~ sse-lisega (Seda esineb kogu Viru màaMurrakute alal, aga ka Harju-Jàani, JõeLähtme ja Kuus̀alu keskMurde murrakutes.) ^[13]
11. keskSõnad lähenD ~ lähänD ~ lähnD, nähenD ~ nähänD ~ nähnD ~ näht, tehenD ~ tehnD ~ teht (Seda esineb kogu kìrdeRannikuMurde ja Viru màaMurrakute alal, aga ka idaMurdes ja teistes Lä̀äneMereSòome keeltes.) ^[14]

alguPera

1. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317
2. ↑ Mari Must "Keskmurde tekstid" (Eesti murded II) , lk 18-21
3. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre", lk 360
4. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317 ja 1.3.3.1.
5. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317 ja 1.4.
6. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 49, Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317 ja 1.10.2.
7. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317 ja 1.11.1.
8. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317 ja 25.1.
9. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317 ja 27., 28.1.
10. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 317 ja 39.1.2.
11. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 318 ja 52.
12. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 318 ja 45.4, 46.3.1, 59.1.
13. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 318 ja 67.1.1-67.1.4, 67.2.
14. ↑ Mari Must "Kirderannikumurre", lk 318 ja 71.1.2.

kirjandust

• Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre"
• Mari Must "Kirderannikumurre"

heliSalvestused

• Jüri Viikberg "Eesti murdeplaat" (Eesti Keele Sihtasutus 2003)
• Eesti murdepalu. Kòostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. (Eesti Keele Instituut 2000). Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.

lingid

• Väike murdesõnastik. Toimetanud Valdek Pall Kòostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, V. Lonn, E. Niit, P. Norvik, V. Oja, P. Raud, E. Ross, A. Sepp, J. Simm, J. Viikberg
• Jüri Viikberg Murdenaabreist nimepidi
• Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid
• Ülo Tedre Eesti Rahvalaulude Antoloogia
• Berta ehk Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas
• Pärimuslik päritolu

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.