PandiVere nimetav kääne

• 1 nimetav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 kahesilbilised tüved
      • 1.1.1.1 nt tüved ^[2]
      • 1.1.1.2 e tüved ^[3]
    • 1.1.2 koondunud tüved
      • 1.1.2.1 täishäälikulised tüved ^[4]
      • 1.1.2.2 astmevaheldus ^[5]
    • 1.1.3 kolmesilbilised tüved
      • 1.1.3.1 a tüved ^[6]
      • 1.1.3.2 u tüved ^[7]
      • 1.1.3.3 m tüved ^[8]
    • 1.1.4 omastavaline nimetav
      • 1.1.4.1 G lõpuline kaashäälikuühend ^[9]
      • 1.1.4.2 sulghäälikuga algav kaashäälikuühend ^[10]
      • 1.1.4.3 ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna ^[11]
      • 1.1.4.4 kolmesilbilised ajamäärused
  • 1.2 mitmus
• 2 viited ja märkused

nimetav kääne ^[1]

ainsus

kahesilbilised tüved

nt tüved ^[2]

keerulise häälikumuutuse (~ kante > kanti > kansi > kaas) läbinud nt tüved on saanud kohati lõpukaashääliku osastavast käändest:

• kân ~ kuàn, küìn

e tüved ^[3]

mõni kahesilbiline e tüvi on püsinud lõpukaolisel kujul:

• Simuna, Viru-Jaagupi: eĺ̀m: el̆mè (Soome: helmi: helmen 'helmes')

mõni aga on taastanud lõputäishääliku ja jäljendab koondunud kate tüüpi sõnu:

• pär̆lè: pär̀le ( keskalamsaksa perle), Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi: räĭmè: räìme, Simuna: taĭmè: taìme

koondunud tüved

täishäälikulised tüved ^[4]

kolmesilbilistest kahesilbilisteks koondunud sõnadel on viimase silbi täishääliku asemele jäänud tüvetäishäälikuks teise silbi täishäälik:

• Viru maamurrakuis (ja Amblas, Järva-Madisel): me̮ĭZì (*moisio - moisia 'mõis'), e̮h̀ta (*ehtaɣo)

astmevaheldus ^[5]

Viru maamurrakutes sulghäälikud võivad olla nõrgenenud sarnaselt kirdepoolsetele sugulaskeeltele:

• Simunas (nagu Alutaguse ja Põhja-Eesti idamurdes): te̮ŭràs: te̮ùra 'tõbras, loom'

kolmesilbilised tüved

a tüved ^[6]

kolmesilbiliste -(k̆k)a tüvede lõppu on liidetud s:

• Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆kas (Soome: harakka)

u tüved ^[7]

mõnel kolmesilbilisel u tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Simuna, Viru-Jaagupi: palit̀ ('palitu' Vene : pal'to )

m tüved ^[8]

mõnel kolmesilbilisel *(m) tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: alàś(s) ('alàZi' <*alasin : alasim(e) )

mõne lühikese esisilbiga sõna tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• iGè (<*iγem), süDà (<*süδäm)

omastavaline nimetav

G lõpuline kaashäälikuühend ^[9]

G lõpulise kaashäälikuühendi vältimiseks on tarvitatud tugeva astme asemel nõrka:

• keskmurde õlà : õlaD, turù : turùD
• nimetavale käändele lisaks toimub see teistelgi juhtudel nagu: palè:palèD ('pal̀GeD')

mõnikord on tarvitatud nõrga astme asemel tugevat:

• Viru-Jaagupi ( Jõelähtme maamurraku, Kuusalu maamurraku, Keila, Hageri, Kolga-Jaani) üĺ̀Ge : üĺ̀Ge

sulghäälikuga algav kaashäälikuühend ^[10]

lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashäälikuühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud Järvas, Viru maamurrakuis, osalt Palamuse, Kursi, Laiuse, Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonnas tarvitama ainsuse omastavat:

• se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber'), naBrà, aDrà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), luBjà, kaBjà, riDvà, le̮Dvà, ne̮Drà, naBrà, aBrà(s):aBràD, loD́jà, liBlè, puDrù, teDrè

ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna ^[11]

ka teiste lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• jak̆kì ( keskalamsaksa jacke 'jakk'), kap̆pì (keskalamsaksa shap 'kapp'), koh̆vì (amsaksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, ke̮h̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: rūt̆tù, Väike-Maarja: rut̆tù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kīGè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè

kolmesilbilised ajamäärused

ka mõne lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks kahesilbiliseks sõnaks koondunud aega tähistava tüve ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• om̆miku, süGise, tuleva kevade, meneva jāniBä ^[12]

mitmus

mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -D tunnus.

• tüvi: mitmuse -D tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
• astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

Viru-Jaagupi: jänekseD

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 195
2. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 69
3. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
4. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
5. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 53, ?
6. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 181, 195
7. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
8. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
9. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 37
10. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 52, 181
11. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 182
12. ↑ Viru-Jaagupi jutt "t̀š̀irkase h̀ärjad"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere mitmus

mitmuse tunnused ^[1]

-D

• käänded: mitmuse nimetav
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
• tüvi: liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
• Viru-Jaagupi: jänekseD

-De

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru maamurrakutes
• tüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Väike-Maarja: siĕmenDes

-te

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on alati nõrk
• tüvi: liitub "s" häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Väike-Maarja: orastel

-t̆te

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
• tüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• Põhja-Eesti keskmurde : kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)

-e

• käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
• astmevaheldus: aste on alati tugev
• tüvi: tõrjub välja tüvetäishääliku. pärineb lühenenud kolmesilbilisest -De mitmusest: jalge (*jalgaδe)
• "e" mitmus on Viru maamurrakutele võõras esinedes harva Viru-Jaagupis. mujalt näiteks Suure-Jaani: lauDeGa

-i

• käänded: mitmuse osastavale lisaks esineb (Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal) teistes käänetes peamiselt esimese silbi täishääliku järel
• astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
• tüvi: liitub esimese silbi täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele, pikematele tüvedele ainult harva. Väike-Maarja: var̀Bul
• Väike-Maarja: meìZ, Simuna: ke̮ĭGile , Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal: luĭjè, puĭjè

-a

• käänded: tavaliselt mitmuse osastav
• astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
• tüvi: tõrjub välja teise silbi tüvetäishääliku "e, i, u". pärineb lühenenud kolmesilbilisest -i mitmuse osastavast: kiva (*kiviδa)
• Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas', Simuna: pük̆sat̆ta

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'
• mōDìD

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 189

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere kèeleÕpetus

Edela-Viru maamurrakute kèeleõpetus ^[1]

uurime pisut Viru maamurrakute edelaosa keeletarvitust. edelarühma arvame kunagise Lemmu muinaskihelkonna aladel räägitud keelemurdeid - enne kõike Pudiviru ehk hilisema Simuna ja temast eraldunud Väike-Maarja kihelkonna keelt, aga ka kirde poolse kunagise Võhu ehk Viru-Jaagupi ja tolle küljest Iisaku kihelkonnaga liidetud Oonurme valla murrakuid.

eraldi käsitlemist väärivad loodepoolsed Kadrina , Haljala ja Rakvere maamurrakud, mis on lähemad Ambla , Harju-Jaani , Jõelähtme ja Kuusalu maamurrakutele ning Pohiranna rannakeelele.

Viru-Jaagupil ja Oonurmel on üht-teist ühist Alutagusega ^[2]. Väike-Maarjal on üht-teist ühist Järvaga ^[3]. Simunal on üht-teist ühist Põhja-Tartumaaga ^[4].

sisukord

• murrakud
  • Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid
    • pöördelised vormid
      • eitus
      • isikuline tegumood
        • käskiv kõneviis
          • keeldkõne
        • kindel kõneviis
          • olevik
          • minevik
        • tingiv kõneviis
        • oletav kõneviis (potensiaal-tulevik)
        • kaudne kõneviis
      • umbisikuline tegumood
        • kindel kõneviis
          • olevik
          • minevik
    • käändelised vormid
      • -da,-des
      • -ma,-mas,-mata ...
      • -nud,-tud ...
      • -v(ad),-tav(ad) ...
  • Viru maamurrakute käändsõnade põhivormid
    • mitmus
    • käänded
      • nimetav
      • osastav
      • omastav
      • viisiütlev
      • alaleütlev
      • alalütlev
      • alaltütlev
      • sisseütlev
      • seesütlev
      • seestütlev
      • saav
      • rajav
      • olev
      • ilmaütlev
      • kaasaütlev
    • omadussõnade võrdlemine
    • asesõnad

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 451
2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 455
3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 449
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 425

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.