Tuesday, April 27, 2010

PandiVere nimetav kääne

nimetav kääne [1]

ainsus

kahesilbilised tüved

nt tüved [2]

keerulise häälikumuutuse (~ kante > kanti > kansi > kaas) läbinud nt tüved on saanud kohati lõpukaashääliku osastavast käändest:

  • kân ~ kuàn, küìn

e tüved [3]

mõni kahesilbiline e tüvi on püsinud lõpukaolisel kujul:

mõni aga on taastanud lõputäishääliku ja jäljendab koondunud kate tüüpi sõnu:

koondunud tüved

täishäälikulised tüved [4]

kolmesilbilistest kahesilbilisteks koondunud sõnadel on viimase silbi täishääliku asemele jäänud tüvetäishäälikuks teise silbi täishäälik:

  • Viru maamurrakuis (ja Amblas, Järva-Madisel): me̮ĭZì (*moisio - moisia 'mõis'), e̮h̀ta (*ehtaɣo)

astmevaheldus [5]

Viru maamurrakutes sulghäälikud võivad olla nõrgenenud sarnaselt kirdepoolsetele sugulaskeeltele:

kolmesilbilised tüved

a tüved [6]

kolmesilbiliste -(k̆k)a tüvede lõppu on liidetud s:

  • Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆kas (Soome: harakka)

u tüved [7]

mõnel kolmesilbilisel u tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

m tüved [8]

mõnel kolmesilbilisel *(m) tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

mõne lühikese esisilbiga sõna tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • iGè (<*iγem), süDà (<*süδäm)


omastavaline nimetav

G lõpuline kaashäälikuühend [9]

G lõpulise kaashäälikuühendi vältimiseks on tarvitatud tugeva astme asemel nõrka:

  • keskmurde õlà : õlaD, turù : turùD
  • nimetavale käändele lisaks toimub see teistelgi juhtudel nagu: palè:palèD ('pal̀GeD')

mõnikord on tarvitatud nõrga astme asemel tugevat:

sulghäälikuga algav kaashäälikuühend [10]

lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashäälikuühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud Järvas, Viru maamurrakuis, osalt Palamuse, Kursi, Laiuse, Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonnas tarvitama ainsuse omastavat:

  • se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber'), naBrà, aDrà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), luBjà, kaBjà, riDvà, le̮Dvà, ne̮Drà, naBrà, aBrà(s):aBràD, loD́jà, liBlè, puDrù, teDrè

ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna [11]

ka teiste lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

  • jak̆kì ( keskalamsaksa jacke 'jakk'), kap̆pì (keskalamsaksa shap 'kapp'), koh̆vì (amsaksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, ke̮h̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: rūt̆tù, Väike-Maarja: rut̆tù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kīGè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè

kolmesilbilised ajamäärused

ka mõne lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks kahesilbiliseks sõnaks koondunud aega tähistava tüve ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

  • om̆miku, süGise, tuleva kevade, meneva jāniBä [12]

mitmus

mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -D tunnus.

  • tüvi: mitmuse -D tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
  • astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

Viru-Jaagupi: jänekseD

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 195
  2. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 69
  3. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
  4. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
  5. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 53, ?
  6. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 181, 195
  7. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
  8. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
  9. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 37
  10. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 52, 181
  11. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 182
  12. ↑ Viru-Jaagupi jutt "t̀š̀irkase h̀ärjad"
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Thursday, April 22, 2010

PandiVere mitmus

mitmuse tunnused [1]

-D

-De

  • käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru maamurrakutes
  • tüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
  • Väike-Maarja: siĕmenDes

-te

-t̆te

  • käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
  • tüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele
  • Põhja-Eesti keskmurde : kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)

-e

  • käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
  • astmevaheldus: aste on alati tugev
  • tüvi: tõrjub välja tüvetäishääliku. pärineb lühenenud kolmesilbilisest -De mitmusest: jalge (*jalgaδe)
  • "e" mitmus on Viru maamurrakutele võõras esinedes harva Viru-Jaagupis. mujalt näiteks Suure-Jaani: lauDeGa

-i

  • käänded: mitmuse osastavale lisaks esineb (Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal) teistes käänetes peamiselt esimese silbi täishääliku järel
  • astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
  • tüvi: liitub esimese silbi täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele, pikematele tüvedele ainult harva. Väike-Maarja: var̀Bul
  • Väike-Maarja: meìZ, Simuna: ke̮ĭGile , Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal: luĭjè, puĭjè

-a

  • käänded: tavaliselt mitmuse osastav
  • astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
  • tüvi: tõrjub välja teise silbi tüvetäishääliku "e, i, u". pärineb lühenenud kolmesilbilisest -i mitmuse osastavast: kiva (*kiviδa)
  • Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas', Simuna: pük̆sat̆ta

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'
  • mōDìD
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 189
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere kèeleÕpetus

Edela-Viru maamurrakute kèeleõpetus [1]

uurime pisut Viru maamurrakute edelaosa keeletarvitust. edelarühma arvame kunagise Lemmu muinaskihelkonna aladel räägitud keelemurdeid - enne kõike Pudiviru ehk hilisema Simuna ja temast eraldunud Väike-Maarja kihelkonna keelt, aga ka kirde poolse kunagise Võhu ehk Viru-Jaagupi ja tolle küljest Iisaku kihelkonnaga liidetud Oonurme valla murrakuid.

eraldi käsitlemist väärivad loodepoolsed Kadrina , Haljala ja Rakvere maamurrakud, mis on lähemad Ambla , Harju-Jaani , Jõelähtme ja Kuusalu maamurrakutele ning Pohiranna rannakeelele.

Viru-Jaagupil ja Oonurmel on üht-teist ühist Alutagusega [2]. Väike-Maarjal on üht-teist ühist Järvaga [3]. Simunal on üht-teist ühist Põhja-Tartumaaga [4].

sisukord

viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 451
  2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 455
  3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 449
  4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 425

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.