Tuesday, April 27, 2010

PandiVere nimetav kääne

nimetav kääne [1]

ainsus

kahesilbilised tüved

nt tüved [2]

keerulise häälikumuutuse (~ kante > kanti > kansi > kaas) läbinud nt tüved on saanud kohati lõpukaashääliku osastavast käändest:

  • kân ~ kuàn, küìn

e tüved [3]

mõni kahesilbiline e tüvi on püsinud lõpukaolisel kujul:

mõni aga on taastanud lõputäishääliku ja jäljendab koondunud kate tüüpi sõnu:

koondunud tüved

täishäälikulised tüved [4]

kolmesilbilistest kahesilbilisteks koondunud sõnadel on viimase silbi täishääliku asemele jäänud tüvetäishäälikuks teise silbi täishäälik:

  • Viru maamurrakuis (ja Amblas, Järva-Madisel): me̮ĭZì (*moisio - moisia 'mõis'), e̮h̀ta (*ehtaɣo)

astmevaheldus [5]

Viru maamurrakutes sulghäälikud võivad olla nõrgenenud sarnaselt kirdepoolsetele sugulaskeeltele:

kolmesilbilised tüved

a tüved [6]

kolmesilbiliste -(k̆k)a tüvede lõppu on liidetud s:

  • Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆kas (Soome: harakka)

u tüved [7]

mõnel kolmesilbilisel u tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

m tüved [8]

mõnel kolmesilbilisel *(m) tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

mõne lühikese esisilbiga sõna tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • iGè (<*iγem), süDà (<*süδäm)


omastavaline nimetav

G lõpuline kaashäälikuühend [9]

G lõpulise kaashäälikuühendi vältimiseks on tarvitatud tugeva astme asemel nõrka:

  • keskmurde õlà : õlaD, turù : turùD
  • nimetavale käändele lisaks toimub see teistelgi juhtudel nagu: palè:palèD ('pal̀GeD')

mõnikord on tarvitatud nõrga astme asemel tugevat:

sulghäälikuga algav kaashäälikuühend [10]

lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashäälikuühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud Järvas, Viru maamurrakuis, osalt Palamuse, Kursi, Laiuse, Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonnas tarvitama ainsuse omastavat:

  • se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber'), naBrà, aDrà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), luBjà, kaBjà, riDvà, le̮Dvà, ne̮Drà, naBrà, aBrà(s):aBràD, loD́jà, liBlè, puDrù, teDrè

ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna [11]

ka teiste lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

  • jak̆kì ( keskalamsaksa jacke 'jakk'), kap̆pì (keskalamsaksa shap 'kapp'), koh̆vì (amsaksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, ke̮h̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: rūt̆tù, Väike-Maarja: rut̆tù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kīGè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè

kolmesilbilised ajamäärused

ka mõne lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks kahesilbiliseks sõnaks koondunud aega tähistava tüve ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

  • om̆miku, süGise, tuleva kevade, meneva jāniBä [12]

mitmus

mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -D tunnus.

  • tüvi: mitmuse -D tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
  • astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

Viru-Jaagupi: jänekseD

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 195
  2. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 69
  3. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
  4. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
  5. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 53, ?
  6. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 181, 195
  7. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
  8. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
  9. Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 37
  10. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 52, 181
  11. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 182
  12. Viru-Jaagupi jutt "t̀š̀irkase h̀ärjad"
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Thursday, April 22, 2010

PandiVere mitmus

mitmuse tunnused [1]

-D

-De

  • käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru maamurrakutes
  • tüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
  • Väike-Maarja: siĕmenDes

-te

-t̆te

  • käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
  • tüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele
  • Põhja-Eesti keskmurde : kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)

-e

  • käänded: kõik mitmuse käänded peale nimetava ja osastava
  • astmevaheldus: aste on alati tugev
  • tüvi: tõrjub välja tüvetäishääliku. pärineb lühenenud kolmesilbilisest -De mitmusest: jalge (*jalgaδe)
  • "e" mitmus on Viru maamurrakutele võõras esinedes harva Viru-Jaagupis. mujalt näiteks Suure-Jaani: lauDeGa

-i

  • käänded: mitmuse osastavale lisaks esineb (Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal) teistes käänetes peamiselt esimese silbi täishääliku järel
  • astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
  • tüvi: liitub esimese silbi täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele, pikematele tüvedele ainult harva. Väike-Maarja: var̀Bul
  • Väike-Maarja: meìZ, Simuna: ke̮ĭGile , Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja Mulgi murde poolsel Viljandimaal: luĭjè, puĭjè

-a

  • käänded: tavaliselt mitmuse osastav
  • astmevaheldus: aste on sama, mis samas ainsuse käändes
  • tüvi: tõrjub välja teise silbi tüvetäishääliku "e, i, u". pärineb lühenenud kolmesilbilisest -i mitmuse osastavast: kiva (*kiviδa)
  • Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas', Simuna: pük̆sat̆ta

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

  • Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'
  • mōDìD
see ei ühti aga sageli eesti keele normiga D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 189
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


PandiVere kèeleÕpetus

Edela-Viru maamurrakute kèeleõpetus [1]

uurime pisut Viru maamurrakute edelaosa keeletarvitust. edelarühma arvame kunagise Lemmu muinaskihelkonna aladel räägitud keelemurdeid - enne kõike Pudiviru ehk hilisema Simuna ja temast eraldunud Väike-Maarja kihelkonna keelt, aga ka kirde poolse kunagise Võhu ehk Viru-Jaagupi ja tolle küljest Iisaku kihelkonnaga liidetud Oonurme valla murrakuid.

eraldi käsitlemist väärivad loodepoolsed Kadrina , Haljala ja Rakvere maamurrakud, mis on lähemad Ambla , Harju-Jaani , Jõelähtme ja Kuusalu maamurrakutele ning Pohiranna rannakeelele.

Viru-Jaagupil ja Oonurmel on üht-teist ühist Alutagusega [2]. Väike-Maarjal on üht-teist ühist Järvaga [3]. Simunal on üht-teist ühist Põhja-Tartumaaga [4].

sisukord

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 451
  2. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 455
  3. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 449
  4. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 425

PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.