Wednesday, January 2, 2013

Viru maamurrakute käändsõnade põhivormid

käändsõna põhivormid

missugune (ainsuse nimetav)

Eesti sõnaraamatutest leiab käändsõna ainsuse nimetava käände, mis on häälikumuutuste tõttu väga moondunud.

  • mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -d tunnus.
  1. sõnatüvi: mitmuse -d tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
  2. astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale: jal̀g:jalàd, kaŋ̆gàs:kaŋ̀gad

Eesti õigekeelest erinev

(~ kante > kanti > kansi > kaas >) kaân ~ kuàn, küìn; Väike-Maarja jägi: jäe: jäge: jägede: jägesi(d) [jää: jää: jääd: jääde: jääsid]; Simuna, Viru-Jaagupi: eĺ̀m: el̆mè (Soome: helmi: helmen 'helmes'); pär̆lè: pär̀le (keskalamsaksa: perle), Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi: räĭmè: räìme, Simuna: taĭmè: taìme; mõĭsì (*moisio - moisia 'mõis'), õh̀ta (*ehtaɣo); Simunas (nagu Alutaguse ja Põhja-Eesti idamurdes): tõŭràs: tõùra 'tõbras, loom'; Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆as (Soome: harakka); Simuna, Viru-Jaagupi: palit̀ ('palitu' Vene : pal'to ); Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: alàś(s) ('alàsi' <*alasin : alasim(e) ); igè (<*iγem), südà (<*süδäm)

omastavaline nimetav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama ainsuse nimetava (sõnuti osastavagi) käände asemel:

  • om̆miku, sügise, tuleva kevade, meneva jaānibä; sõbrà (Harju- ja Läänemaal sõp̀r̥ 'sõber'), nabrà, adrà, tudrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), lubjà, kabjà, ridvà, lõdvà, nõdrà, nabrà, abrà(s):abràd, lod́jà, liblè, pudrù, tedrè; õlà : õlad, turù : turùd, palè:palèd ('pal̀ged'); Viru-Jaagupi (Jõelähtme maamurraku, Kuusalu maamurraku, Keila, Hageri, Kolga-Jaani) üĺ̀ge : üĺ̀ge; jak̆ì (keskalamsaksa: jacke 'jakk'), kap̆ì (keskalamsaksa: shap 'kapp'), koh̆vì (saksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, kõh̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: ruūt̆ù, Väike-Maarja: rut̆ù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kiīgè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè;


missugust (ainsuse osastav)

ainsuse osastava käände lõpus olnud +ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järelt kadunud. pea- ja kaasrõhu ning kaashääliku järele peaks olema jäänud +d (helitu hääliku järele +t).

  • astmevaheldus: ainsuse osastava aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale: jal̀ga:jalà, kaŋ̆gàst:kaŋ̀ga

omastavaline osastav

järgmiste sõnade ainsuse omastav, osastav ja nimetav kääne on täiesti ühesugused:

  • lod́jà, adrà, nõdrà, tudrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), lõdvà, ridvà, kabjà, nabrà, sõbrà, liblè (suurel osal keskmurret ometi: tut̀ra, lat̀va, kop̀ru ('vahtu'), nap̀ra)

lõputa

  1. keskvõrde omadussõnad: jõukkamba [mies̀t], rik̀kamba, madalamba, tumedamba, vanemba, tohut̆umba ,ilusamba;
  2. kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved: Väike-Maarja jägi ~ jäge [jää ~ jääd];
  3. kahesilbilised ülipika esisilbiga tüved: tal̀ve, temppu, kur̀ge, varssa;
    1. murrakuti ja sõnuti tarvitatakse i: e tüvede t tunnusega osastavat:Väike-Maarjas (Järvas, Põhja-Tartumaal jm, aga harva Virumaal): (pil̆vè:) pil̆vet̀;

d(à)

  • kedà, midà, sedà, tedà, mõǹda (*montaδa), luǹd, tul̀d, uǹd, mer̀d, ver̀d;
  1. lühikese (& poolpika) esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) tüved: Rakvere: Jürìda, Tiīnada; Kadrina: sinùda; Laiuse: minùda, pesàda, tädìda, temàda, Tõnùda; Simuna: emàda, isàda; (~ isà, kisà, külà, onù, talù, tubà, kivì, tädì, mägè, vagù, vanà, õdè);
  2. ühesilbilised (täishäälik) tüved (mitmuse nimetava sarnane): koìd, muàd, suûd, tied
  3. mitmesilbilised ülipika esisilbiga tüved (mitmuse nimetava sarnane): leìged [vet̄], õh̀tad
  4. mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved (mitmuse nimetava sarnane): Simuna: ap̆ùd Ambla: (kap̆ì:) kap̆ìd; lah̆jàd [leh̀ma]; mit̆ùd; plik̆àd, abrà(s):abrà:abràd
  5. kolme ja enamasilbilised tüved (mitmuse nimetava sarnane): sõrèdad, [tańsit̆i] virù magèdad
  6. kolmesilbilised (kk)a+s tuletised:
    1. Viru maamurdes (ja mujal keskmurde idaosas) leiab mitmuse nimetava sarnast algupärast d tunnust: malak̆ad, Viru-Jaagupi:lusik̆ad, lut̆́tik̆ad, uhak̆ad, Palamuse: jõukkad, Kolga-Jaani: kuniŋgad, kurik̆ad
    2. aga t tunnus on keskmurde põhjarühmale omasem kui d: Viru-Jaagupi: kop̆ik̆ast, Simuna: mul̆́lik̆ast;
  7. mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen) tüved
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: vah̀trad; läh̀krid; Ambla: küh̀vlid
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem kui d: piĕnart̀, suk̀kurt̀, kors̆tent̀ (ÕS 1999); Rakvere: pas̆selt̀
  8. (*i)s:(*i)sa liide
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: ar̀msad, kuûlsad, rõèmsad, täh̀tsad, ilùsad, magùsad,
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem kui d: Viru-Jaagupi: rõèmust

t

  1. pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved: suûrt̀ (*suūrta); kielt̀; (*keēltä); lient̀; siart̀;
  2. s[i]: t (lt, nt, rt) tüved : kät̄ , part̀, vart̀, kaânt̀ (*kantta)
  3. mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved: kan̆nelt̀
  4. (e)*m >*n tüved: abet̀; aset̀; siĕmet̀; võt̆́tit̀; südant̀; Laiuse: poăset̀ (muinasvene: pasmo 'pasmas')
  5. koondelised e(*h), e(*k), t tüved
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Kose, Väike-Maarja: perèd
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui d: kas̆tet̀; muret̀; peret; Järva-Madise: imet̀ (*imehtä); Risti, Kolga-Jaani: er̆net̀
  6. järgarvud
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Viru-Jaagupi: seit̀smendad [kor̀da]
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui d: kol̆mat̀ [kor̀da], kuūwet̀, viījet̀; Harju-Jaani: ühiksa nel̆́lat̆e ('kolmkümmend üheksa'); Stahl 1637 [6]: kadixa kolmat ('kakskümmend kaheksa')
  7. ne:(*it)s liide: nais̀t, punast, vaes̀t, inimest, uos̀t ('hobust'), luis̀t
    1. liite alguse i on murrakuti püsinud: Simuna: vana ̮ aĕgist; Viru-Jaagupi: kaŋ̀gekaĕlist, kahekor̆rist, toĭmist; Väike-Maarja: toìmist;
  8. koondelised s(:*h) tüved
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Viru-Jaagupi, Väike-Maarja: ruk̀kid;
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui d: kin̆nast, Simuna, Iisaku Oonurme: ruk̆ist;
  9. s: ks tüved: jänest, kat̆ust, mat̆ust, orast, nões̀t ('nõgest');
  10. (u/i)s: *t tüved:
    1. jäljendavad s: ks tüvesid: uh̀kust, ulak̆ust, õìgust, jul̀gust, kaŋ̀gust, kuèrust, pahandust, ter̆vist; Viru-Jaagupi: ter̀vist;
    2. väga harva kuuleb kunagist t tunnusega osastavat: Väike-Maarja, Kadrina: ter̆vit̀


missugusse (ainsuse sisseütlev)

ainsuse sisseütleva käände lõpus olnud liittunnus hen (< *s+n) peaks tänaseks olema rõhuta täishääliku järelt kadunud. pearõhulise täishääliku järele peaks olema jäänud he (ha, hu ...). sageli tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvesid jäljendavat de tunnust.

tüvi:

  1. hen (< *s+n) lõpp liitus täishäälikule
  2. s̆se lõpp liitub täishäälikule
  3. de lõpp liitub kaasshäälikule

astmevaheldus:

  1. lõputa sisseütleva aste on alati tugev
  2. de sisseütleva aste on alati tugev
  3. s̆se sisseütleva aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

kui s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti, siis käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena: Pilistvere: nugà kukkus mahà; Viljandi: tuûl aâs pesu mahà ~ lü̮̂ kep̄ maâsse Türi: lõik̆asin nuàga käâsse ~ pańìn kiǹdad kät̀te; Simuna: lõŋ̀g läk̀s saś̀i ~ [poiss] läk̀s sasis̆se = sasi sis̀se ('põhku, pahna sisse') Suure-Jaani: naèl torkkas jalas̆se ~ tõm̀ma saābàs jal̀ga

  • Kesk-Eesti regilaulus on õige tavaline (i)je lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje):

Väike-Maarja: puud pikad lähvad pinuje, halud riitaje asuvad (ER I 45); Viru-Jaagupi: läksin vööni vedeje, kaelani kala kuduje, elmeni Ema jõgeje (ER II 1472); Simuna: tehke tuli toomingaie, lööge leeri lepikuie, kandke Kaie kaasikuie, Anne harva haavikuie (ER II 2320)

regilaul võib tarvitada je tunnust lõputa sisseütleva asemel (soovitavalt 8 silbilise) värsi silbiarvu kohendamiseks: halud riitaje asuvad. eriti sageli liitub je tunnus lühikese esisilbiga kahesilbilistele tüvedele [vedeje], harvem kaasrõhule (kolmesilbilisele [toomingaie] või ülipika esisilbiga [riitaje]) ja koonde eelsele tüvekujule [rahva'aie].

je lõpp võib liituda teiste sisseütleva vormide otsa: Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje; Koeru: saardeje

kirderannikumurde ja idamurde Kodavere murraku kõnekeeleski esinenud (i)je lõpulist sisseütlevat on leitud veel Kuusalu keskmurdelisest Kolgakülast: kuhùje; Kadrina Palmse murrakust: magùje; kuòje ('koju') Väike-Maarja Avispeal on kasutusel (tuntud) vanasõna: ega ilù padàje sün̆́nì paǹna

lõputa

  1. ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved (tugevaastmeline mitmuse osastava sarnane): Väike-Maarja, Simuna: teìsi [koh̀ta, peres̆se]
  2. s[i]: t (lt, nt, rt) tüved: uūde (*uūtehen); Väike-Maarja: kaānde ~ kuànde; köìde; Simuna: täìde [pur̀je]; Viru-Jaagupi: köìde; uûde [kohta]; Juuru: [kaŋ̆gast] niîde [panema]; Järva-Jaani: küìnde; Kõpu: põìde; Paide: reìde; Türi: var̀de ~ var̆res̆se
  3. pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved (tugevaastmeline ainsuse osastava sarnane): met̀sa, leh̀te, sõr̀me, üh̀te, kot̀́ti, kimppu; Väike-Maarja: roh̀tu; Viru-Jaagupi: koh̀ta, kuûs̀ke; Simuna: [teìsi] riîs̀ta; säŋ̀́gi; Ambla: sül̀da; Kose: nõm̀me
    1. kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust rõhutamaks sisseütlevat tähendust: riǹda ~ rin̆nas̆se;
  4. (n)ik liide:
    1. k peaks olema kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel ülipikk: võsastik̀ku; Väike-Maarja: raìsmik̀ku;
    2. rõhutu silbi järel poolpikk: kirik̆u; Viru-Jaagupi: lep̆ik̆u urt̆sik̆usse ~ urt̆sik̆u; Simuna: padrik̆u; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: lüp̆sik̆u;
  5. lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved
    1. lühikeste täishäälikute vaheline kaashäälik (eriti g, b, d) on kaksistunud, kui järgnevate silpide vahelt on kadunud h: Simuna jm: [panè ahì] küt̀te (*kütehen); jõk̀ke, lak̀ke, lik̀ku, mäk̀ke, tup̀pa, sõt̀ta, vet̀te, sül̀le, kok̀ku, sek̀ka, ap̀pi, et̀te, kät̀te, sas̀́si, sis̀se
    2. kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust, aga harva (ülal)loetletud sõnadel: vausse, lat̀tu, kot̀ta ~ ko ̨ eas̆se, rap̀pa, Väike-Maarja jm: sõjas̆se, rek̀ke, vak̀ku, koôsse, ravas̆se ; Viru-Jaagupi jm: [suk̆ad lähävad] lodus̆se, ('lonti, ripakile'), mudas̆se, udus̆se, pat̀ta ~ pa ̨ eas̆se, ridas̆se, ädas̆se, kubus̆se, rabas̆se ; Simuna: näk̀ku, pa ̨ eas̆se, ravas̆se; Kolga-Jaani: [paneme] lit̀tu; Kadrina: lidus̆se
    3. s̆se tunnus on valdav tüvedel, mille sisekaashäälik pole g, b, d (Lõuna-Eestis kaksistuvad igasugused kaashäälikud): majas̆se, külas̆se, talus̆se, ninas̆se, pesas̆se, võsas̆se, kivis̆se; [läk̆sid] tülis̆se, Juuru: [kah̀te] arus̆se; Viru-Jaagupi: tül̀́li;

s̆se

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse sõnuti (k)s tüvesid (küsimusse < *küsümüksehen) jäljendavat s̆se tunnust nagu Eesti õigekeel lubab iga sõna puhul. (~*sisehen > sis̀se, igaves̆se, ris̆tilis̆se, lühike: lühikes̆se, *taivahasõhõn > taèvas̆se, -l, -lt, -lle > -s, -st, -s̆se)

  1. e(*h), e(*k), t, s(:*h) jt koondelised tüved: peres̆se (Põhja-Viljandimaal per̀re), Simuna: ales̆se [tegema]; Viru-Jaagupi, Simuna: taèvas̆se; Viru-Jaagupi: rat̀tas̆se;
    1. Viru maamurdes leiab veel lõputa sisseütlevat: mȇìsa, taèva; Väike-Maarja: [läk̀s] pais̀te; rukki; Viru-Jaagupi: [seab] kom̀be; mäh̀ke; mät̀ta; Simuna: koht̀u; Anna: [pani] rak̀ke; Koe: [tõm̀bas] rõŋ̀ga; Äksi: [pane] riîde; Põltsamaa: [pane] ah̀te; Kursi: [pane] pal̀ge; Pilistvere: am̀ba; Kolga-Jaani: kol̀de; Suure-Jaani: kiǹda
  2. kolmesilbilised või (ainsuse omastavas käändes) ülipika esisilbiga (e)*m >*n jt tüved: Viru-Jaagupi: lahiŋgus̆se, abèmes̆se; Väike-Maarja: orakses̆se, sièmnes̆se; Äksi: korttelis̆se ('korterisse')
    1. kohati leiab veel lõputa sisseütlevat: mȇìsa, põr̀gu; Viru maamurdes: kam̀(b)ri; Väike-Maarja jm: kam̀bris̆se, läh̀kris̆se, vaŋk̀ris̆se, tas̀ku; Viru-Jaagupi: kuàndla, kuàrma, lüh̀tri, vaŋk̀ri ~ vaŋk̀ris̆se; mäh̀ke; Simuna: kuòrma, vaŋk̀ri, vuàdi, koht̀u; Pilistvere: ak̀na, kat̀la, küìndla; Kadrina: kaèndla; Laiuse: punt̀ra; Rakvere: kop̀lis̆se; Kõpu: kop̀le; Ambla: läh̀kri;
  3. poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved: aut̆us̆se

de

Viru maamurdes ja idapoolses Järvas esineb helilise hääliku järel (ainsuse osastava või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvede ehk kõr̀de tüüpi sõnade järgi tuletatud) de tunnus, mis kinnistus neile sõnadele Eesti õigekeeles 1930. aastail hõlbustamaks kirjutistes eristada ülipikka sisseütlevat käänet poolpikast omastavast, sest välteid ju kirjas ei tähistata.

  1. pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved: kièlde; mièlde ~ mièle; juûrde ~ juûre; Viru-Jaagupi: il̆makuàre; Juuru: poô̭le; Kursi: poô̭lde [reìde]
  2. lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved
    1. keskmurdes tavaliselt: mer̀de; Viru maamurdes: tul̀de; Väike-Maarja, Simuna jm: luǹde; Peetri: uǹde; Peetri jm: ver̀de (~ veres̆se); Järva-Madise mõǹda (mõnes̆se)
    2. kohati leiab lõputa sisseütlevat (nagu Lõuna-Eestis, Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal: tul̀le < *tulehen ). s̆se tunnus on valdav Harjus: Viru-Jaagupi jm: lum̀me Väike-Maarja jm: uǹne


h(e)

  1. ühesilbilised tüved (h-le järgnenud e on asendunud tüvelõpu täishäälikuga): kuhù, mahà, pähä̀, suhù; Pilistvere: töhè, öhè; (~ saarte murde Kihelkonna: jähè)
    1. regilaulus võib sellisele sisseütlevale liituda veel je-lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje): Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje
    2. kohati ja sõnuti tarvitatakse s̆se tunnust: Väike-Maarja: piasse; Viru-Jaagupi jm: puûsse; Kadrina: luûsse; Pilistvere jm: jäâsse; Anna jm: tieêsse; Ambla jm: suosse, tüösse; Järva-Jaani: ü̮össe;
  • s̆se oleks mõistetav pika iī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel: täisse, koisse, püisse, piîsse;


missuguse (ainsuse omastav)

ainsuse omastava käände lõppu on nüüdseks jäänud ainult täishäälik. seetõttu jääb mulje, et suurem osa teisi käändelõppe lihtsalt liidetakse omastava otsa. kunagine n-lõpp on 16. sajandil kadunud ja tänini püsinud ainult mõnes liitsõnas:

  • maândiè, nõn̆nà (*noin taβoin), Simuna: jalantäìs 'jalaga kokku võetud sirbiga lõigatud peotäis'

astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

  • jal̀g:jalà, kaŋ̆gàs:kaŋ̀ga

omastavaline nimetav ja osastav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama nimetava (sõnuti osastava) käände asemel: sõbrà (Harju- ja Läänemaal sõp̀r̥ 'sõber')

  • astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale: jal̀g:jalà, kaŋ̆gàs:kaŋ̀ga

arvsõnad

  1. üheksa ja kaheksa kunagine lõpp ma (*-n: -ma-) on püsinud keskmurde ääremurrakutes: Simuna: üle  ̮ üheksama 'üheksavägine'
  2. ma on liitunud järgarvu tunnuse nde järele: Väike-Maarja: kuūwendel [nädàlal], neĭlande [kor̆rà], viījendel, seit̀smendemal, Viru-Jaagupi: kol̆mandet̆e: kol̆mandemas̆se, viījenda(ma), Simuna: kol̆mandamal: kol̆mandel̆le, neĭlandamal, kuūwendemale

tuletusliited

  1. t̆u(ma) liide (*-t̆oin: -ttoima-) on püsinud kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes): Väike-Maarja: man̆net̆umad, rüvet̆umad 'määrdunud', võĭmet̆uma, Viru-Jaagupi: suûttumast 'sootuks', Simuna: rahut̆umad [inimesed]
  2. (e)da liide on püsinud lühikeses vältes sõnades kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes): kadèda (omastav), kadèdus, torèdast(i)
    1. mujal on da kadunud: kaùgel (*kaukõδalla)

tse

  1. ne: (t)s liide
    1. ts on püsinud täishääliku ees (Lõuna-Eestis, läänemurdes ja) Põhja-Viljandimaal. mujal keskmurdes võib seda kuulda ainult mõnes sõnas: kar̆jane: kar̆jatse, näĭlane: näĭlatse ('näljane'), sar̆nane: sar̆natse ('niisugune, haiglane ehk põdur'), varatselt̀, viīmatse, Rapla kõr̆vane: kõr̆vatse ('pruutüdruk')
    2. ts on püsinud veel regilaulus (aga mitte ülipika ehk kolmandas vältes esisilbiga sõnades ega kolmanda silbi järel: ~ raùdase, agànase): Viru-Jaagupi: härjad härmatsed eessa, sahad sauetsed sülessa
    3. mujal on ts-ist saanud s: õbèdase

kse

  1. ks tüved
    1. ks on püsinud täishääliku ees (välja arvatud kolmesilbilised ja ülipika esisilbiga sõnad ~ küsimus, märkus): (~ kuĕrùs 'isakanep, koeras', kedrus, Jüri: kiĕdùs, suūrùs); Viru-Jaagupi: jäneksed; nõès:nõek̀se (*noɣõksõ), käik̀se (*käδükse ), veik̀se (*veδükse ), juūk̀se (*hiβuksõ), jalakse, sõr̆mukse, met̆́sikse, uk̆segün̆̀nikse, tulukse 'tuleraua', suomukse, uūdikse, ter̆vikse, kat̆ukse, kär̆bikse, An̆drekse, Tõnikse, terakse, emikse, kaĕlukse, küt̆̀tikse, [läks] os̆tuksel̆le 'poodi', [on] pahukses, [on] um̆mukses, [jäâb, lähä̀b] kauk̀ses̆se 'kaotsi', lin̆nakse, lojukse (*loōδuksõ ), varekse, il̆vekse, kudrukse 'klaaspärli', tõr̆vakse, kuĕrukse, käliksed, omaksed, ven̆naksed, õek̀sed, Kuusalu maamurrak:jät̆́tikse, [jäâb / surèb] läm̆mukses̆se 'õhupuudusse', Ambla: var̆ruksed, Koeru: [ȯăgìd ja] vas̆tuksed, Järva-Jaani: [loom on] pḙàbaĭnukses 'pea jala külge seotud';
    2. Alutaguse pool on ks-ist saanud täishääliku ees s̆s ja muidu s̀.
      1. Viru-Jaagupi Vaeküla:il̆ves̆se, Simuna: käisse, veisse
      2. Viru-Jaagupi: lojus̀, Simuna: käis̀, veis̀, Simuna Venevere: jänes̀, oras̀, vares̀, ven̆nas̀
      3. kohati on ks (> s̆s, s̀) pugenud ne ja s sõnadessegi.
        1. Väike-Maarja: rebakse, Viru-Jaagupi:ablakse, abrakse, Simunas: tõŭràs: tõùra ning tõbràs: tõbrakseid 'tõbras, loom', Harju-Jaani: madrukse (alamsaksa Matroos)
        2. nimetavas: Simuna Venevere: abras̀, al̆gas̀ 'halgas', juŏmas̀: juòma 'pikk kitsas madal lohk maastikus'

l, n, r -ühendid

  1. rs tugev aste on rss: põr̆sàs ~ põrssa, varssa (osastav) ~ var̆sàd
  2. l, n, r lõpuline kaashäälikuühend
    1. el, er lõpulised hilised saksa laenud jm käänduvad Viru maamurrakutes i tüve ja sisekaoga nagu Eesti õigekeeles: as̀pli, naās̀kli, keìsri, meis̀tri, sah̀vri
    2. lääne pool käänduvad nad e tüveliste omasõnade (kan̆nèl: kaǹdle, tüt̆àr: tüt̀re) sarnaselt: kop̀pel: kop̀les .

astmevaheldumatus

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (nagì, pigì, mädà, nudì, odà, sädè, tädì, udù, ädà, moōdìd, käbì, nabà, ribà, vabà) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme: mudà (nimetav = osastav = omastav)

  • erinedes sageli Eesti õigekeelest (d (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel): Kadrina: iīre tièradad 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: nõgès: nõek̀sed; Simuna, Viru-Jaagupi: nõès: nõek̀sed, nagà: naâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vagà: vaâ; Paide: mudà: muà; Rakvere: nadù: naù; Viru-Jaagupi: vibùd, pugùs ~ puòs, kibùd, kubùd, madùd, sõdàd; Simuna:può, kiù, kuòd; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe


missugusi (mitmuse osastav)

mitmuse osastava käände lõpus olnud i+ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud täiesti ühte tüvelõpu täishäälikuga. pea- ja kaasrõhu järele peaks olema jäänud id.

a

  1. kahesilbilised i tüved: kivà Viru-Jaagupi: paǹ́na, sal̀́ma, sirppa; Väike-Maarja: pük̀sa, tońtta; Simuna: kauśsa, suàńa; Anna: kaâĺa ('kaalikaid'); Juuru: ros̀́sa ('paberosse');
    1. kirderannikumurde naabruses leiab algupärast ainsuse osastava sarnast mitmuse osastavat: osì (~ *hosja); Viru-Jaagupi: kivì; Iisaku Oonurme: väh̀ki;
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel: Viru-Jaagupi: kärppisi; Väike-Maarja: kivìsi, käbìsi (Palamuse jm: käbà), tädìsi, kor̀visi, märssisi, tük̀kisi; Simuna: klaâsisi, końttisi, nüeppisi
  2. kahesilbilised u tüved ja (kaasrõhuline) (n)ik:Viru-Jaagupi: liǹda, raìsmik̀ka
    1. kirderannikumurde naabruses leiab algupärast ainsuse osastava sarnast mitmuse osastavat: Viru-Jaagupi: [paĭlu] liǹdu; Ambla: ei saâ äìd luūwa raāgu
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel: Väike-Maarja: talùsi, jut̀tusi; Simuna: kul̀musi

e

  1. kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik on o või u (harva õ): munè (*munõiδa < *munaita), nugè, ubè; Viru-Jaagupi: koh̀te, ot̀se; Viru-Jaagupi, Simuna: mok̀ke, ok̀se; Väike-Maarja, Simuna: mus̀te; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: pul̀me; Simuna: poh̀le; Kadrina: koǹne; Haljala maamurde: luòme; Rakvere: nurkke; Viru maamurde: odrè, suk̀ke; Viru-Jaagupi: õùne; Rakvere: kõvè
    1. ülipika esisilbiga tüve lõppu võib tulla ka i (eriti sõnades, mille esisilbis on ue või ui [*oe, *oi] ): kuèri puègi kuìvi; Viru-Jaagupi: luàmi; Väike-Maarja: ok̀si
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel (alati, kui esisilbis on o) : odàsi ("odì" asemel peaks häälikuseaduslik olema "osì") osàsi (~ 'osi') Väike-Maarja: nugàsi tubàsi pu̮ègasi pul̀masi; Simuna: kor̀dasi

u

  1. kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik pole o ega u: kalù, kanù, vanù, jal̀gu, kar̀vu, mar̀ju, ar̀gu, naèlu, aègu, sigù, tiîbu, sõnù, aùdu, õùnu; Viru-Jaagupi: aìsu ('ais'); Anna jm: aś̀su, ('asi'); Rapla jm: vil̀́lu, ('vili')
    1. tugev aste näikse valdama lääne ja edela pool: Pilistvere jm: pat̀́ju; Anna jm: padjù;
    2. kohati tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust: Väike-Maarja: ma ̨ėàsi, radàsi, rahàsi, sõdàsi, jal̀gasi, naèlasi, varssasi; Simuna: laùdasi, saùnasi; Pilistvere jm: at̀rasi; Ambla jm: adrasi; Koeru jm: padjasi; Peetri jm: sõbrasi;
    3. moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: kanàsid,

i

  1. keskvõrde omadussõnad: Väike-Maarja: parembi, lõbusambi [pühì], tumedambi
  2. kahesilbilised ä tüved (esimene täishäälik pole a, õ, o ega u): sil̀́mi; Viru-Jaagupi: ivì (*jüvä), leìbi, seìni; Väike-Maarja: pik̀ki; Simuna: met̀́si; Rakvere: niśì
    1. mõnes keskmurde murrakus jäljendatakse a tüvesid: eìnu, käìju, leìbu, seìnu; Anna: tümè ('tümasid')
    2. kohati tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust: külàsi, pär̀nasi, Väike-Maarja: teràsi, är̀gasi;
    3. moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: pesàsid;
  3. kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved: Viru-Jaagupi: niîni; Väike-Maarja: varssi ('varred'); Simuna: kuûbi, iîri; Rakvere: täh̀ti, kaâśi;
    1. kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust, pigem pika esisilbiga sõnadel: Väike-Maarja, Simuna: jäl̀́ga, sul̀́ga, täh̀ta, kuàśa, vaŕssa, käśà; Väike-Maarja: leh̀ta, kièĺa, seêńa, köìsa; Simuna: sõr̀ma, õl̀́ga, puàśa
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel, sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse nimetavaga (käsì lüsì süsì; Jõelähtme maamurde ja Anna: anì): anèsi, jõgèsi, nimèsi, regèsi, tulèsi; Väike-Maarja: suòlesi, sõr̀mesi, kivìsi, süsìsi; Kadrina: lü̮èsid; Koeru: lüèsi; Ambla jm: lüsìsi, esìsi ('ette võetud tööriba [põllul]');
    3. moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: tedresid;
  4. ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved: naìsi, teìsi;
    1. seevastu Tallinn - Tartu joonest edela pool valdab kahesilbilisi i tüvesid jäljendav a lõpp: naìsa teìsa
  5. ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s tüved: Väike-Maarja: sugulaìsi, Viru-Jaagupi: lühük̆eisi, Simuna: vaènlaisi; Väike-Maarja jm: inìmesi; Viru-Jaagupi: igàvesi mesìlasi; Harju-Jaani jm: veik̆esi
    1. kohati asendab s-i ees olnud täishäälikut pikk iī: Väike-Maarja: kruăsiliīsi, ris̆tiliīsi
    2. kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust: Väike-Maarja, Simuna: inimeìsa
  6. ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u)s: (*k)s tüved: siàdusi Väike-Maarja jm: küsìmusi
    1. kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik: Väike-Maarja: nimet̆uìsi
  7. ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u/i)s: t tüved: Kose jm: aìgusi, Keila: ülèmusi
    1. kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik: Äksi: ras̀kuìsi

si

  1. poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved: Viru-Jaagupi: piīgasi, Harju-Madise: ap̆ùsi, Anna: aut̆usi, Peetri: paĭlùsi
  2. lühikese esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved: Juuru: perèsi

moodsat sid tunnust tarvitatakse eelkõige Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal. keskmurdes valdav mitmuse osastava lõpp on kesi, misi liiteid jäljendav si tunnus

  • ilmekas si tunnus oli muidugi otstarbekas juhul, kui oli tarvis lause mõtet täpsustada: "kas seal kivì oli?" ~ "neid kivì oli paĭlu" ~ "tuo kivì kua".

laulus võib sida tunnus liituda juba mitmuse i tõttu muutunud tüvetäishäälikule: Väike-Maarja: "oh neid häida jalgusida, siledaida searisida"

sid

moodsat sid tunnust tarvitatakse pigem Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.

  1. kohati on tunnuse i kadunud: Kadrina: [eij ̮ ol̀d] väŕ̀vist;

17. s kirjakeeles si osastav peaaegu puudub ja sid osastavat leiab harva. 19. s teisel poolel levitasivad sid osastavat E. Ahrens ja K. A. Hermann, kuni keeleuuenduslased selle pidurdasid. J. Aaviku vaeva viljana asendati siiski a-tunnus e- ja sid-lõpuga. Hermanni soovitus "Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõneleda" võib ollagi sid osastava jms kohusetundliku ületaotluse ajendiks Alutagusel, kirderannikumurdes, selle naabruses ning mujalgi.

id

kaashääliku järel

häälikuseaduslik kaashäälikule liitunud id tunnus pole omane keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale) vaid lõunaosale (Põhja-Tartumaale ja Põhja-Viljandimaale): Äksi: suūremid (*suūrõmpita); Kõpu: soèmid (*soōjõmpita);

  1. kolmesilbilise ainsuse omastavaga i tüved: Viru-Jaagupi: [tegid] vigùrid; Väike-Maarja: [neid] kuràdid;
    1. tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga: Kose, Kõpu: kuràdisi;
  2. (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga i tüved: Väike-Maarja: veś̀kid; Simuna: kam̀brid;
    1. tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat si tunnust sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga: Väike-Maarja: veś̀kisi

täishääliku järel

  1. e(*da) liide: aìgeid (*haikõδita), kõr̀geid
  2. pika esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved: er̀neid (Kadrina, Harju-Jaani jm: er̀nid), uòneid (*hoōnõita), paìseid (*paìsõɣita), riîdeid, mõt̀teid;
  3. kolmesilbilised ja (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga u tüved: Väike-Maarja jm: raāmat̆uid (Hageri jm: roamat̆uid); Juuru: kaŋ̀gruid
  4. koondelised o, u tüved: juònuid, õh̀tuid, sur̀nuid (*surnuδita);
  5. koondelised s(:*h) tüved: põrssaid, suappaid, kiǹdaid, lam̀baid, am̀baid (*hampahita), ker̀veid, Viru-Jaagupi: kjer̀veid, Simuna: tur̀baid;
  6. s(:*ks) tüved: orakseid, juûk̀seid; Kadrina: juûk̀sid
  7. ülipika esisilbiga või rohkem kui kahesilbilised ne: (*it)s tüved: luìseid, puìseid, tah̆maseid; Juuru: kar̆jatseid
  8. (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga tüved: Harju-Madise: ah̀traid; Rapla: peêndraid; Juuru: mõìsaid; Kose: kuoôrmaid, rõèmsaid; Ambla: ak̀naid; Anna: kat̀laid; Kadrina: sü̮èjaid; Rakvere: aâs̀taid
  9. kolme ja enamasilbilised tüved (tunnus liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule): jut̆uk̆aid, labìdaid, madàlaid (*matalita), sadàmaid, õn̆net̆umaid, lut̆́tik̆aid, magùsaid, libèdaid, piĕnemaid, õp̆et̆ajaid; Järva-Madise: kol̆mandaid; Ambla: vek̆emaid ('väiksemaid')
  10. (re, le, ne, m)e tüved (tunnus liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule): asèmeid, abèmeid, sièmneid, Harju-Madise: sam̀leid, Kose, Peetri: tüt̀reid;
    1. leiab veel häälikuseaduslikku kaashäälikule liitunud id tunnust: Kadrina: sièmnid, südàmid;
  11. ühesilbilised ülipika esisilbiga tüved: Türi, Koeru, Simuna: jäìd;
    1. kohati tarvitatakse moodsat sid tunnust: Simuna: piàsid, tüö̀sid, vüö̀sid, Viru-Jaagupi: luûsid, muàsid, tièsid;
    2. kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat si tunnust(, kuigi pearõhu järel võiks d olla püsinud): Väike-Maarja: tüö̀si, vüö̀si, Viru-Jaagupi: luûsi;
    3. s tüvesid jäljendav si / sid tunnus on valdav pika iī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel, kus häälikuseaduslik mitmuse osastav muidu ühtiks ainsuse osastavaga (täìd - *täi+ta ~ *täi+i+ta) nagu on ainuõigena leida veel 1693. a Hornungi keeleõpetuses.
      1. täìsi ~ täìja (~ Kursi, Kolga-Jaani, Viljandi: täìju); koìsi ~ koìsid; Simuna: püìsid, Paide, Pilistvere, Harju-Madise: piîsi;

mitmuse osastava murdelist kirevust näitab A. Saareste 1955. a Uppsalas avaldatud väikese murdeatlase 90. kaart, kust paistab, et

  • Simuna kihelkonna Vägeva poolses nurgas Emumäe ümbruses tarvitatud si lõppu pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja veel a lõpulist kiva.
  • Simuna kihelkonna muus osas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades si lõppu ja võrka, poissa, teisa tüüpi sõnades veel a lõppu.
  • Viru-Jaagupi kihelkonna Oonurme poolses nurgas Roela ümbruses tarvitatud si lõppu ainult võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja sid lõppu ainult pada, hani tüüpi sõnades.
  • Viru-Jaagupi kihelkonna muus osas ja Väike-Maarja kihelkonnas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades nii si kui sid lõppu ja veel a lõpulisi võrka, poissa, teisa, kiva,

aga need 1915-54. a kodumaal ja pagulastelt kogutud keelendid võivad algupäraste murdeerinevuste lisaks kajastada juba koolihariduse ja linnakeele mõju.

missugustesse (mitmuse sisseütlev)

mitmuse sisseütleva käände saad liites (k)s tüvesid jäljendava s̆se tunnuse mitmuse omastavale: mägèdes̆se; Väike-Maarja: maādes̆se ~ muădes̆se, raìsmik̀kudes̆se;

  • mõned murdekogujad on sõnuti märkinud mitmuse sisseütlevas pikenenud s-i, aga seda võib esineda tugeva kaasrõhu järel ainsuseski: Väike-Maarja: kuh̀jades̀se; Järva-Jaani: kubèmes̀se

vanem mitmuse osastava sarnane i mitmuse sisseütlev

kui (k)s sisseütleva jäljendavat s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti, siis käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena: Põltsamaa: [läk̀s] rebase raùdades̆se ~ [mees] paǹ́di raùdu; Simuna: äâ jäâ jal̀gu (< *jalkohõn < *jalkoihõn ); Viru-Jaagupi: [läk̀s] lam̀bu ('lambakarja'); Anna: är̀gi ('härjakarja'); Kose: jäând veêl sep̆aga võl̀gu; Juuru: seê lasèb abème niî pik̆aks kas̀vada, et lähä̀b põl̀́vi juba; Keila: lõì riǹdu valù; Paide: eìn kas̀vas kohè riǹdu; Kursi: võt̆avad omà küìsi; Kõpu: vah̀tis mul̆lè ot̆sè sil̀́mi; Kolga-Jaani: koś̀tis kõr̀vu; [kuì vezì] põl̀́vi tulèb; ärä en̆nast mu sil̀́mi an̆nà;

missuguste (mitmuse omastav)

mitmuse omastava käände tunnused:

te

  • sõnatüvi: liitub s häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele: Väike-Maarja: orastel
  • astmevaheldus: aste on alati nõrk
  1. koondelised s(:*h) tüved: kal̆́liste, kaŭniste, var̆vaste, ker̆veste
  2. (ne:)s, (ne:)ts, (s:)ks tüved: juûs̀te, mat̆uste, omaste, nais̆tè, inimeste, rebaste, sugùlaste, ük̀sluis̆te, vaes̀te (*vaivaisten)
  3. pikavältelised s (sa, tsa, ksa, ssi, ksi) tüved
    1. matkivad s, ts, ks tüvede te tunnust sisekaoga nagu Eesti õigekeeles: Simuna: as̆́tè; Viru-Jaagupi: ais̀te; Ambla: met̀ste; Järva-Jaani: pük̀ste;
    2. kohati võivad saada de-tunnuse nagu Eesti õigekeeleski: Väike-Maarja, Rakvere: poisside; Kadrina: ot̀sade;

t̆e

  • sõnatüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele: kät̆e (* kätten), kas̆tet̆e (* kastõktõn), u̮ŏnet̆es (* hoōnõhtõssa)
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
  1. pikavältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved: mõt̆et̆e (*mõt̆õktõn)
  2. pikavältelised kahesilbiliseks koondunud tüved: val̀get̆e (*valkõδaδõn), tal̆gut̆e, Viru-Jaagupi: vuàdit̆e, Kadrina: õh̀tat̆e, Koeru: mõĭsat̆e, Hageri: veś̀kit̆e (*vesikivide), Järva-Madise: aìget̆e;
  3. kolmesilbilised tüved: paremat̆e, masìnat̆e, sadàmat̆e, vik̆at̆it̆e, tiènijat̆e;
  4. m(e) tüved: ladèmet̆e, liîk̀met̆e;
  5. pikavältelised t (lt, nt, rt) tüved: uūt̆è, köit̆è, kǖnt̆è, täit̆è, Rakvere: (paâs:)paāt̆è, Haljala: tõrt̆è;
  6. pikavältelised l, n, r tüved: juūrt̆è, kuart̆è

de

  • sõnatüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele: Väike-Maarja: siĕmendes
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale

täishääliku järel

  1. lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved: vahède, perède (*perehten ~ aga Keila, Hageri, Harju-Jaani: peret̆e)
  2. ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    1. Viru maamurrakutes ja mulgi murde naabruses (ülipikas ehk 3. vältes): muàde, suòde, tüö̀de, püìde, puûde, luûde, piîde;
    2. Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja mulgi murde naabruses tarvitatakse veel poolpikas ehk 2. vältes ie tunnusega omastavat nagu kirderanniku- ja Põhja-Eesti idamurdes : luĭjè (*luiδõn), maĭjè, muĭjè, puĭjè,(Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Viljandi) päĭjè, Põltsamaa soĭjè
    3. Simuna, Põhja-Tartumaa jt murrakutes tarvitatakse nde tunnusega mitmuse omastavat sõnas : mun̆dè (Viru-Jaagupis pigem - muĭjè, Väike-Maarjas - muûde)
  3. kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved: Viru-Jaagupi: ivàde, käbìde
  4. kahesilbilised pika esisilbiga tüved matkivad lühikese esisilbiga tüvesid:
    1. a tüved: Viru-Jaagupi: laìjade, jal̀gade, (harva jal̀ge)
    2. ä tüved: sil̀made, käp̀pade, mär̀gade
    3. e tüved: Viru-Jaagupi: leh̀tede (aga Simunas jm: kõĭgì)
    4. i tüved: Viru-Jaagupi: käâride
    5. u, o tüved: liǹdude, pièrgude
    6. ü tüved: mäǹdide
  5. (n)ik tüved: asunik̀kude, elanik̀kude, kir̆janik̀kude, osanik̀kude, Väike-Maarja: raìsmik̀kude

sisekaoga

  1. mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved (nõrgas astmes): tüt̆arde, kan̆nelde; Väike-Maarja: siĕmende
    1. võivad matkida m(e) tüvede t̆e tunnust nagu Eesti õigekeeles: Väike-Maarja: sièmnet̆e, tüt̀rit̆e;
  2. mitmesilbilised sisekaoga la, na, ra laentüved: kors̆tende (ÕS 1999), ak̆ende, küĭnalde, piĕnarde, kup̆arde
    1. võivad matkida m(e) tüvede t̆e tunnust nagu Eesti õigekeeles: Viru-Jaagupi: pas̀tlit̆e
  3. pikavältelised la, na, ra tüved võivad saada de tunnuse nagu Eesti õigekeeles: ku̮èrade, naèlade, kaùnade
    1. Viru maamurrakutes jm matkivad lt, nt, rt tüvede t̆e tunnust sisekaoga nagu Eesti õigekeeleski: paelt̆è, eint̆è, koert̆è, naelt̆è, viīnt̆è
  4. lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved võivad käänduda nagu Eesti õigekeeles: Viru-Jaagupi: jal̀gade (harva jal̀ge), õl̀ade;
    1. Viru (edela)murrakutes matkivad lt, nt, rt tüvede t̆e tunnust sisekaoga nagu saarte, lääne, ida ja kirderanniku murdes: rint̆è (*rintaδõn); Simuna, Viru-Jaagupi: jalt̆è, seĺt̆e (*selkäδen), õlt̆e (< *õlkte - õl̀gade - olkaδõn); Väike-Maarja: ärt̆e (är̀gade)
Viru maamurrakute käändsõnade põhivormid
Virù maâ ̮mur̆ràk̆ut̆e käânD ̮sõnàDe põhì ̮vor̆mìD
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 4:44 AM
Labels: , ,

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)