Thursday, January 10, 2013

Türgi pärus-muusika

Suryā-maa muusikud 18. s keskel Osmani võimu aluses Ḥalab-linnas

Türgi pärus-muusika[1]

Osmani muusika kujunes suur-linnades, üliku-kodades, pühamutes ning Sufi-vennaskondades Istanbulist, Skopje, Kairo, Tabrize ja Marokoni.[2]

muusika-õpetus

Osmani heli-looming tugineb muu-hulgas Makam-viisi-õpetusele ja Usül-rütmi-õpetusele.

teda on peetud ühe-häälisest, aga vaheldus-rikas koos-mäng ühes viisi-kaunistustega loob pigemb vahelduv-häälise kõla.

on teada rohkemb kui 600 Makam'i. vähemalt 119 nendest on selgesti määratletud. täna-päev ei osata neist ometi enamb ku 20-mend.

Osmani muusikat õpeteta üli-koolides ja huvi-ringides. kõikse lugu-peetumb on Istanbuli Üsküdar Musiki Cemiyeti.

muusika-ravi

Osmani arbitsejad käskivad mõnda Makam'i laulda ehk mängida isegi inimeste tuju ja tõve parandamise jaoks, kuna Sufi-õpetus sidus iga Makam'i mõne vaimise seisundiga.

noodi-kiri

Osmanid on tund mitme-sugusi noodi-kirju. kuni EuRoopaliku noodi-kirja sobitamiseni kirjuteti peamisest Hamparsum Limonciyan'i märkidega.

pillid

  1. näpitav kannel Kanun
  2. vanemb näppe-pill Lavta
  3. pika kaelaga näppe-pill Tanbur
  4. lühikeise kaelaga krihvideta näppe-pill Oud
  5. poogna-pill Kemençe
  6. viiul Keman
  7. otse-vile Ney
  8. Mevlevi püha-meeste Kudüm trumm

vormid

kõikse tavalisemb on laulmine mõne pilli saatel.

hetke hinge-seisundist sünnivad Gazel, Kaside, Durak.

Fasıl

ilmalikus Fasıl-etenduses vahelduvad üht-sama Makam'i järgivad 3 laulu ja 4 pilli-lugu:

  1. meele-olu loov Taksim[3]
  2. ava-mäng Peşrev
  3. lihtne laul Şarkı võib pärineda kogunisti 14. (aga eriti Haci Arif Bey 19.)-dema aasta-saja loomingust
  4. Beste
  5. Kâr
  6. lõpp-mäng Saz Semaisi jt

etenduse lõpetab tavaliselt Oyun Havası-tantsu-viis.[4]

heli-loojad ja esitajad

aja-loolised ees-kujud on Dede Efendi, vürst Cantemir, Baba Hamparsum, Kemani Tatyos Efendi, Sultan Selim III ja Sultan Sultān Suleimān-i evvel "seaduse-andja".

kõikse kuulsamb Türgi pärus-laulja on praiga Münir Nurettin Selçuk. järgnevad Bekir Sıdkı Sezgin, Alaeddin Yavaşça, Müzeyyen Senar ja Zekai Tunca.


teised tuntud heli-loojad on:

  1. Sultan Abdülazîz (1830–1876)
  2. Kara Ismail Ağa (1674–1724)
  3. Nikoğos Ağa (1836–1885)
  4. Sadik Ağa (1757–1815)
  5. Sadullah Ağa (1730–1807)
  6. Tanbûrî Numan Ağa (1750–1834)
  7. Zeki Mehmet Ağa (1776–1846)
  8. Refik Talat Alpman (1894–1947)
  9. Hüseyin Sadettin Arel (1880–1955)
  10. Giriftzen Asim (1852–1929)
  11. Lemi Atli (1869–1945)
  12. Reşat Aysu (1910–1999)
  13. Aleko Bacanos (1888–1950)
  14. Yorgo Bacanos (1900–1977)
  15. Hacı Arif Bey (1831–1885)
  16. Ismail Hakki Bey (1865–1927)
  17. Kaptanzade Ali Riza Bey (1883–1934)
  18. Neyzen Salim Bey (1829–1884)
  19. Rahmi Bey (1864–1924)
  20. Rifat Bey (1820–1888)
  21. Şevki Bey (1860–1891)
  22. Tanbûrî Cemil Bey (1871–1916)
  23. Tanbûrî Osman Bey (1816–1885)
  24. Ûdi Nevres Bey (1873–1937)
  25. Cevdet Çağla (1900–1988)
  26. Tanbûrî Mustafa Çavuş (1700–1770)
  27. Nayi Osman Dede (1652–1730)
  28. Neyzen Aziz Dede (1840–1905)
  29. Neyzen Emin Dede (1883–1945)
  30. Zekaî Dede (1816–1885)
  31. İsmail Dede Efendi (1778–1846)
  32. Kanuni Artaki Candan Efendi (1885–1948)
  33. Kemani Riza Efendi (1780–1852)
  34. Kemani Tatyos Efendi (1855–1913)
  35. Misirli Udi Ibrahim Efendi (1872–1933)
  36. Neyzen Dede Salih Efendi (1818–1888)
  37. Tab-i Mustafa Efendi (1705–1770)
  38. Rakim Elkutlu (1869–1948)
  39. Subhi Ezgi (1869–1962)
  40. Refik Fersan (1893–1965)
  41. Gazi Giray Han (1554–1607)
  42. Şerif Içli (1899–1956)
  43. Tanbûrî Isak (1745–1814)
  44. Buhurizade Itrî (1640–1711)
  45. Dilhayat Kalfa (1710–1780)
  46. Dimitri Kantemir (1673–1723)
  47. Sadettin Kaynak (1895–1961)
  48. Fahri Kopuz (1882–1968)
  49. Seyfettin Osmanoğlu (1874–1926)
  50. Suphi Ziya Özbekkan (1887–1966)
  51. Yusuf Paşa (1840–1895)
  52. Selahattin Pinar (1902–1960)
  53. Nuri Halil Poyraz (1885–1950)
  54. Hâfız Post (1630–1694)
  55. Sultan Selim III (1761–1808)
  56. Kemal Niyazi Seyhun (1885–1960)
  57. Fethi Karamahmutoğlu (1942–1999)
  58. Bekir Sıdkı Sezgin (1936–1996)
  59. Bimen Şen (1873–1943)
  60. Cinuçen Tanrıkorur (1938–2000)
  61. Rauf Yekta (1871–1935)

viited ja märkused

  1. ^ Inglise Wikipedia "Ottoman classical music"
  2. ^ Feldman, Walter. Music of the Ottoman Court. 1996. ISBN 3-86135-641-4
  3. ^ "The Ottoman Music". Tanrıkorur, Cinuçen (tõlkinud Dr. Savaş Ş. Barkçin) 26.06.2000. http://www.turkmusikisi.com/osmanli_musikisi/the_ottoman_music.htm.
  4. ^ "The Fasil". Ottoman Souvenir. http://www.ottomansouvenir.com/Music/Ottoman_and_Anatolian_Folk_Songs.htm. 15.04.2004.
Osmani riigi juttu
aja-lugu
valitsemine
ja-vägi
  • e-osad
  • üksused
majandus
ajastud
ühis-kond
pärand
siinset juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.

No comments:

Post a Comment