1 Osmani-Türgi "Makam" heli-laadid ^[1]^[2]^[3]^[4]^[5]^[6]
2 algu-pära

Osmani-Türgi "Makam" heli-laadid ^[1]^[2]^[3]^[4]^[5]^[6]

näide

Uşşâk Makamı

Bayâti astmik:

pikendus

astmiku alumises otsas on 4 Uşşâk Çeşni nooti
astmiku ülemises otsas on 5 Bûselik Çeşni nooti
- mõlema Çeşni ria ühine osa on tugi-aste Nevâ (D)
lõpu-aste on A (Dügâh)
juht-toon on G (Rast)
alumine pikendus on D (Yegâh) astmelt algav viie noodiga Rast Çeşni
1/9 madalduse-märk on Segâh astmel
Makami omad astmed on: Yegâh, Hüseyni Aşiran, Irak, Rast, Dügâh, Segâh, Çargah, Neva, Hüseyni, Acem, Gerdaniye, Muhayyer

Bûselik Çeşni viisi saab mängida
1. Nevâ astmelt (5 nooti)
Kürdî Çeşni viisi saab mängida
1. Hüseyni astmelt (4 nooti)
Nigâr Çeşni viisi saab mängida
1. Çargah astmelt (5 nooti)
2. Acem astmelt (3 nooti)
Segâh Çeşni viisi saab mängida
1. Segâh astmelt (3 nooti)
2. Irak astmelt (4 nooti)
Ferâhnâk Çeşni viisi saab mängida
1. Segâh astmelt (4 nooti)
Rast Çeşni viisi saab mängida
1. Rast astmelt (5 nooti)
2. Yegâh astmelt (5 nooti)
3. Neva astmelt (5 nooti), aga üles tuleb siis menna kõrgema Eviç astme kaudu ja alla tuleb tulla madalama Acem astme kaudu
Hüseyni Çeşni viisi saab mängida
1. Dügâh astmelt (5 nooti)
2. Hüseyni Aşiran astmelt (5 nooti)
Uşşâk Çeşni viisi saab mängida
1. Dügâh astmelt (4 nooti)
2. Hüseyni Aşiran astmelt (4 nooti)
3. Hüseyni astmelt (4 nooti), aga üles tuleb siis menna kõrgema Eviç astme kaudu ja alla tuleb tulla madalama Acem astme kaudu

meeles tuleb pidada, et samalt astmelt saab mängida mõlemba: nii Uşşâk Çeşni 4 nooti kui kaa Hüseyni Çeşni 5 nooti, aga Uşşâk Çeşni teine aste on 1,5/9 kuni 2/9 tooni madalamb kui Hüseyni puhul.

pala hakkab pihta tõusuga (Dügâh astmelt) Uşşâk Çeşni nejlal noodil
- selle ette võib mängida tugi-astme Nevâ
Bûselik Çeşni nootide Asma Karar peatub Nevâ tugi-astmel
Rast ja Segâh viisikeisi mängitasse mõõdukalt
pala lõppeb alanemisega (Dügâh astmelle) Uşşâk Çeşni nejlal noodil

Uşşak Makamı viisil kutsutasse sagedast lõunaselle Öğle palvelle.

mõiste

Arabia keelne "Makam مقام" tähendama kõige muu hulgas maa-kohta. Osmani muusika-õpetuse "Makam" on esite kaa ehk märkind mõnele paik-konnale ise-loomulikku kõla, nii sama ku Mineur Harmonique kõlab EuRooplaste meelest "ida-maiselt" ja Πεντατονική "Hiina-päraselt".

nimed

pajlud "Makam"id ongi nimetetud mõne paik-konna järele:

Kürdî, Uşak, Hicâz, Sabâ, Hisâr, Isfahân, Nihâvend, Irak, Harran, Horasan, Rast, Zemzem.

nii kui Hellenite:

Ἰωνία, Δωρία, Φρυγία, Λυδία, Αἰολία.

hijlemb leiutetud "Makam"idel on muidugi teist-sugu nimed:

(Selīm-i Sālis kuninga loodud) Suz-i Dilâra jt

tunnuksed

iga "Makam" laadi ise-loomustab

suund (Seyir)

luo algus võib olla

alanev (İnici)
alanev-tõusev (İnici-çıkıcı)
aga enamast on tõusev (Çıkıcı)

see otsustab Makam'i ise-loomu.

Tâhir Makamı ja Nevâ Makamı astmed on kõik samad
- Tâhir'i luod hakkavad alanedes
- aga Nevâ luod hakkavad alguses alanedes ja see-pääle tõustes

astmik (Dizi)

iga "Makam" laadi astmiku määrab

lõpu-aste (Durak ehk piatus)

Durak on põhi-helide hulgas kõikse alumine. see on iga Türgi teukse lõpetus nigu Euroopas praigane Tonique või vana-muusika Finalis.

keskne tugi-aste (Güçlü)

tugi-astmelle tullasse ühte-lugu tagasi. nii hoitasse Μελωδία pinget. ku Euroopa praigane Dominante on lõpu-astmest 5 astme jägu kõrgemal ja vana-muusika Tenor, Confinalis oli eri laadides lõpu-astmest eri kaugusel, siis Güçlü võib olla lõpu-astmest kas 4 või 5 astet kõrgemal.

see otsustab Makam'i ise-loomu.

Tâhir Makamı ja Muhayyer Makamı astmed on kõik samad,
- aga Tâhir'i tugi-aste on 4. (Nevâ)
- ja Muhayyer'i tugi-aste on 5. (Hüseyni)

ülemine "piatus" (Tiz-Durak)

Tiz-Durak on Durak'ist Octava võrra kõrgemal.

Tiz-Durak võib täita ka teise Güçlü osa, kui Makam on alaneva suunaga.

alumine juht-aste (Yeden)

juht-aste võib tekitata

kas nõrgema Tam Sesli "täis-toonise" pinge, kui ta on Durak lõpu-astmest terve tooni võrra madalamb
või tugevama Yarım Sesli "pool-toonise" pinge, kui ta on lõpp-helist madalamb 4/9 tooni võrra (Rast Çeşni puhul) või 5/9 tooni võrra (Mâhûr Çeşni puhul)

Çeşni heli-riad

Makami astmiku moodustavad heli-riad hakkavad või lõppevad nimetetud kolmel põhi-astmel (Durak, Güçlü, Tiz-Durak).
igas Çeşni rias on 4 või 5 päris astet ja alumine juht-aste:

-1 Yeden juht-aste

Durak lõpp-lahendus
Durak Üstü "piatukse päälne"
Orta Perde "keskmine aste"
aste on 4 astmelise heli-ria puhul Güçlü, aga 5 astmelise heli-ria puhul Güçlü Altı "tugi-astme alune"
aste on 5 astmelise heli-ria puhul Güçlü, aga 4 astmelise heli-ria puhul Güçlü Üstü "tugi-astme päälne"
Altıncı Derece ehk Dizi astmiku "6. aste" on aga joo astmiku ülemise Çeşni ria osa ehk siis ülemise Çeşni ria teine või kolmas aste
Yeden ehk astmiku "7. aste" on ülemise Çeşni ria kolmas aste, kui Güçlü oli 5., või nejlas aste, kui Güçlü oli 4.
Tiz-Durak ehk astmiku "8. aste" on ülemise Çeşni ria nejlas või viies aste

ise-äraliku Nişâbûr Çeşni puhul piatutasse alt tulles kolmandemal astmel.

Dizi astmiku panevad kokku

kas ühe Çeşni ria (Πεντάχορδον ~ Beşli) 5 astet ja selle viimaselt astmelt hakkavad teise Çeşni ria (Τετράχορδον ~ Dörtlü) 4 astet
või ühe Çeşni ria (Τετράχορδον ~ Dörtlü) 4 astet ja selle viimaselt astmelt algavad teise Çeşni ria (Πεντάχορδον ~ Beşli) 5 astet

Dizi astmikku kuuluvad Çeşni rida nimetetasse tema põhi-astme järele: Nevâ'da Rast, Dügâh'ta Rast, Yegâh'ta Rast vm.

kui Çeşni rida on selles astmikus oma tava-pärasel põhi-astmel, siis üeldasse teda "oma kohal" (Yerinde) olema:

Rast'ta Rast on Yerinde Rast nigu Rast Makamis
Rast'ta Pençgâh on Yerinde Pençgâh nigu Pençgâh Makamis
Dügâh'ta Kürdî on Yerinde Kürdî nigu Kürdî Makamis
Dügâh'ta Bûselik on Yerinde Bûselik nigu Bûselik Makamis
Dügâh'ta Uşşâk on Yerinde Uşşâk nigu Uşşâk Makamis
Dügâh'ta Sabâ on Yerinde Sabâ nigu Sabâ Makamis
Dügâh'ta Hicâz on Yerinde Hicâz nigu Hicâz Makamis
...

heli-ridade nimed

enamus Çeşni ridu on saand nime mõnelt Makam laadilt, milles nad silma-kõrva torkavad osa mängivad:

Kürdî, Bûselik, Nigâr, Pençgâh, Rast, Hüseyni, Uşşâk, Sabâ, Nişabur(ek), Müsteâr, Segâh, Hüzzâm , Nikrîz, Hicâz, Çârgâh, Ferâhnâk.

on ka tuletetud Çeşni ridu: Eksik Segâh, Eksik Ferâhnâk.

heli-astmete nimed

kahe Octava piiridesse mahub 24 klaveri klahvi. täna-päeva Türgi nootisi mahub senna ligi kahe korra enamb.

astet tähistav Perde tähendab ka keel-pilli kaelal nihutetavad krihvi ja kogu see Lähi-Ida täpne astmelisus ongi väega pajlu siutud krihv-pillidega nigu Euroopas klaveriga. osavad lauljad katsuvad pigemine astmete piiri venitamisega pinget lisada ku astmeid sirgelle ajada.

suuremb osa astmeid on (sama moodi kui Çeşni'd) saand nime mõnelt Makam laadilt, milles nad silma-kõrva torkavad osa mängivad: Kürdî, Bûselik, Rast, Hüseyni, Segâh, Hicâz, Çârgâh, Nevâ, Irak, Hisâr, Acem, Eviç, Gerdaniye, Mâhûr, Şehnâz, Sabâ (praigane ? Nim Hicâz), Nikrîz (praigane ? Nim Hicâz),

Aşîrân (praigane Hüseyni Aşîrân), Rehâvî (praigane Dik Geveşt), Nihâvend (praigane Dik Kürdî), Bayâti (praigane Nim Hisâr).

astmete nimed ja võnke-sageduse-suhted on ol'd igal ajal ja igas paigas vähekese erinevad:

Zengüle on praiga Zirgüle
Şûrî on praiga Nim Zirgüle
Uzzâl on praiga Dik Hicâz

täna-päeva Türgis tarvitetasse pajlu tuletetud astme-nimesi:

mõni aste on "Nim" esi-sõna abil saand nime 1/9 tooni kõrgemalt astmelt: "madal Zirgüle" ehk Nim Zirgüle, Nim Hicâz, Nim Hisâr, Nim Şehnâz
pajlud astmed on saand nime 3/9 tooni madalamalt astmelt "Dik" esi-sõna abil: "kõrge Geveşt" ehk Dik Geveşt, Dik Zirgüle, Dik Bûselik, Dik Hicâz, Dik Hisâr, Dik Mâhûr, Dik Şehnâz
- mõni aste on ommeti "Dik" esi-sõna abil saand nime hoopis 1/9 tooni madalamalt astmelt: Dik Kürdî, Dik Acem, Dik Sünbüle
Dik Sünbüle'st kõrgemate astmete nimed tuletetasse Octava võrra madalamatest astmetest "Tiz" esi-sõna abil: "ülemine Segâh" ehk Tiz Segâh, Tiz Bûselik ...
kolme Irak'ist madalama astme nimi tuleteti Octava võrra kõrgematest astmetest "Aşîrân" taga-sõna abil: Dik Acem Aşîrân, "alumine Acem" Acem Aşîrân, Hüseyni Aşîrân
veel madalamate astmete nimed tuletetasse Octava võrra kõrgematest astmetest "Kaba" esi-sõna abil: Kaba Dik Hisâr, Kaba Hisâr, Kaba Nim Hisâr ...
vanemal ajal oli kõikse alumine aste Yegâh

noodi-kiri

noodi-nimedega lehest-laulmisel ei lueta ommeti Türgi-pärasi nimesi vaid Do-Re-Mi noota.

1930ndematest aastatest pääle kijrutetasse Osmani-Türgi muusikad Euroopa viiuli-võtmega viiele noodi-joonele, aga kvardi jägu kõrgemalle nii, et 440 Hz'ne (Nevâ) noot kijrutetasse Euroopas tavalise A (La) noodi asemel 2 joont kõrgemalle D (Re) noodi kohale.

nõnna kijrutamisel jääb kõikse tähtsamb aste (Dügâh) joonestiku keskelle ega pia tarvitama liiga pajlu abi-jooni.

ette mängitud Nevâ astme kõla järele ühtlustavad muusikud oma pillide häälestuse.

häälestus ja võnke-sagedus

niisukeist häälestust, mille Rast aste on G joonel nimetetasse kõikse tavalisemba Ney vile mõõdu järele Bolahenk. Bolahenk Ney piaks mängima Nevâ nooti, kui kõik augud sõrmedega kinni panna, aga iga puu teeb vähekese oma moodi häält.

häälestust saab poole astme kaupa madalamalle lasta.

Ney vile mõõdu nimi	Nevâ noodi asu-koht	nihe	(tavaline) vile pikkus
Bolâhenk	D	0	52 cm
Bolâhenk-Sipürde Mâbeyni	D♭	0,5 astet madalamb	55 cm
Süpürde	C	1 aste madalamb	58 cm
Müstahsen	B	1,5 astet madalamb	62 cm
Yıldız Ney	B♭	2 astet madalamb	66.5 cm
Kız Neyi	A	2,5 astet madalamb	71 cm
Kız-Mansur Mâbeyni	A♭	3 astet madalamb	74.5 cm
Mansur Ney	G	3,5 astet madalamb	78 cm
Mansur-Şah Mâbeyni	G♭	4 astet madalamb	82 cm
Şah Ney	F	4,5 astet madalamb	86 cm
Dâvud Ney	E	5 astet madalamb	91 cm
Dâvud-Bolâhenk Mâbeyni	E♭	5,5 astet madalamb	97 cm

vile-puhujatel on enamast mitu erineva pikkusega vilet. nooti ei hakata see-pärast madalamast kijrutama.

Bolâhenk ja Süpürde häälestus sobib kõrgelle mees-häälele.

madalamalle naise häälele on mugavamb Mansur või Kız Neyi ("tüdruku vile").

heli-astmete vahe (Aralık, Intervallum)

täna-päeva Türgis tarvitetavate Osmani muusika astmete vahel võib olla

1/9 tooni (Fazla)
4/9 tooni (Bakiyye)
5/9 tooni (Mücenneb-i Sagîr)
8/9 tooni (Mücenneb-i Kebîr)
9/9 tooni (Tanînî) ehk täis-toon
12/9 tooni (Artmış İkili)
13/9 tooni (Artmış İkili)

Fazla'd ei kuule õiete ühegi Çeşni ria mängimisel. Fazla'd on vaja ainult erinevate Çeşni ridade astmete eristamise jäust.

näitusest

Hüseyni Çeşni (täna päeval 1/9 tooni alandetud Si noodina kijrutetava) Segâh astme
ja Bûselik Çeşni (täna päeval Si Bécarrega kijrutetava) Bûselik astme vahel

või

Kürdî Çeşni (täna päeval 5/9 tooni alandetud Si Bemollega kijrutetava) Kürdî astme
ja Hicâz Çeşni (täna päeval 4/9 tooni alandetud Si noodina kijrutetava) Dik Kürdî astme vahel

Mücenneb-i Sagîr ega Mücenneb-i Kebîr p-õle väga täpse ulatusega, vaid nenne vahelist astet tavatsetasse toreduse pärast senna-tänna nihutata.

Lähi-Ida muusika-teadus on sama moodi ku Euroopas saand alguse joo ammusest ajast tuntud pajlude palade liigitamisest, et neid oleks kergemb teistele õpetata.

nenne palade tegelik kõla on kindlast aigade jooksul muutund. mis sest, et kõik-sugu üksik-ajsu on sial mail pandud kirja joo ligi tuhat aastad. Osmani riigi eri paikades kõlas sama lugu nii erinevalt, et kaugemalt kokku tul'd pilli-mehed pidasivad pillisi ühes koos iga kord uut moodi häälestama ja oma mängu kokku hajrutama.

tänase Türgi hariduses tarvitetasse 1930.ndematel aastatel Euroopa võrd-temperdetud 1/2 toonidel põhineva häälestuse esi-kujul ühtlustetud 1/9 toonil põhinevad Rauf Yekta, Hüseyin Sadettin Arel ja Subhi Ezgi "24 noodi õpetust".

ommeti mahub ühte Octavasse rohkemb kui 24 Osmani-Türgi nooti (Murat Aydemir "Turkish music Makam guide" 2010, lk 17).

võrdlus Euroopa nootidega

Rinascimento aig moodi tul'd (Gioseffo Zarlino) Intonazione Naturale "puhas häälestus" tarvitab samuti päris mitme sugusi "täis-toonisi" ja "pool-toonisi". ^[7]

näitusest ⁵/₄ suhtega Terza Maggiore koostis:

noodi nimi	C		DES		D		ES		E
noodi sagedus	264		281,6		297		316,8		330
noodi kõrgus (ümmardetud) Cent'ides	0		112		204		316		386
nootide vaheline pool-toon (ümmardetud) Cent'ides		112		92		112		71

noodi nimi	C		CIS		D		DIS		E
noodi sagedus	264		278,4		297		309,3		330
noodi kõrgus (ümmardetud) Cent'ides)	0		92		204		275		386
nootide vaheline pool-toon (ümmardetud) Cent'ides		92		112		71		112

viiuli sõrmistus Peter Prelleur'i raamatus "The Art of Playing on the Violin" (1730)

A-cappella laulude rusika-reegli sõnastas Weißenburg'i Kantor Maternus Beringer ^[8]:

sama kõrgelle (noodi-joonele) kijrutetud (C - Ces) nootide vahel tuleb laulda Semitonus Chromaticus ehk veikemba pool-tooni, aga eri kõrguselle kijrutetud (C - Des) nootide vahel tuleb laulda Semitonus Diatonicus ehk suuremba pool-tooni.

Semitonus Diatonicus'e sageduse-suhe on $\frac{16}{15} \widehat{\approx}\ \text {112 Cent'i}$

nõnna kui on kahe-sugusi Intonazione Naturale "täis-toonisi" (204 Cent'i ja 182 Cent'i), nõnna ka veikembi Semitonus Chromaticus "pool-toonisi" on kahe-sugusi

$\frac{135}{128} \widehat{\approx}\ \text {92 Cent'i}$
$\frac{25}{24} \widehat{\approx}\ \text {71 Cent'i}$ .

võib näha, et alumise noodi kõrgendus CIS, DIS ... kõlab madalamb kui ülemise noodi madaldus DES, ES ...

see pingestab tunglemist, kuna Euroopa muusika-õpetuse Cis noot tungleb D noodi poole, Dis tungleb E, Es tungleb D poole ja nõnna edasi.

näide: Passus Duriusculus. W.A. Mozart "Misericordias Domini" d-Moll (KV 205 a).

alumised noodid otsivad puhast koos-kõla

c → h: 112 Cent'i

h → b 92 Cent'i

b → a 112 Cent'i

a → as 71 Cent'i

as → g 112 Cent'i

kuula

Türgi vasted oleksivad ^[9]

22,(66...) Cent'i = 1/9 tooni (204 Cent'i /9 ~ Holdrian Comma ~ Türgi Fazla)
71 Cent'i = 3/9 tooni (Semitonus Chromaticus Minor)
92 Cent'i = 4/9 tooni (Semitonus Chromaticus Major ~ Bakiyye)
112 Cent'i = 5/9 tooni (Semitonus Diatonicus Minor ~ Mücenneb-i Sagîr)
182 Cent'i = 8/9 tooni (Tonus Minor ~ Mücenneb-i Kebîr)
204 Cent'i = 9/9 tooni (Tonus Major ~ Tanînî)

see sarnasus on ommeti juhus, mis sest et mõlemad: nii Türgi kui Euroopa muusikud tarvitavad neid tunglemise jäust.

Euroopa "looduslik häälestus" püüab päämiselt võimendata koos-kõla ülem-helisi
aga Lähi-Idas on need korrastetud oma-pärase kõlaga Çeşni heli-ridadesse, mille vaheldumine loob põnevaid viisi-tükka

pikendavad heli-riad

Dizi astmiku ulatust saab (üle Octava) pikendata lõpu-astmest madalama või "ülemisest piatuksest" kõrgema Çeşni ria ehk (Genişleme) pikenduse aviga.

kordav pikendus (Simetrik Genişleme)

ulatust saab pikendata Güçlü tugihelist kõrgema otsa kordamisega lõpu-astmest madalamal (alumises Octavas) või Güçlü tugihelist madalama otsa kordamisega ülemisest "piatuksest" kõrgemamal (ülemises Octavas) nigu Euroopa helistikel.

nõnna siis:

Hüseyni Makamı põhilises astmikus on Dügâh astmelt hakkava ja Hüseyni nimelisel (Güçlü) tugiastmel lõppeva Hüseyni Çeşni 5 astet ja nende otsa pandud - samalt Hüseyni astmelt hakkava Uşşâk Çeşni 4 astet
Hüseyni Aşîrân Makamı põhilises astmikus on need samad Hüseyni Makamı astmed
- aga lugu võib vahe-pääl liikuda ka lõpu-astmest madalamalle pandud veel ühe Hüseyni Aşîrân astmelt algava Uşşâk Çeşni 4 astme piires.
Muhayyer Makamı põhilises astmikus on need samad Hüseyni Makamı astmed
- aga lugu võib vahe-pääl liikuda ka ülemisest "piatuksest" kõrgemalle pandud veel ühe (Tiz-Durak) Muhayyer astmelt algava Hüseyni Çeşni 5 astme piires.

lainav pikendus (Ödünç Alma)

lainav pikendamine tähendab enamast astmiku Güçlü tugihelist kõrgema otsa kasutamist mõne tuntud astmiku alumise otsana. ülemine ots on siis tollelt teiselt astmikult lainetud ega kordu Octava võrra madalamal ega kõrgemal.

ehk siis:

Muhayyer Makamı'l on veel teine pikendus - Muhayyer astmelt algava Bûselik Çeşni 5 astet, mis ei korda põhi-astmiku alumist otsa, vaid loob põhi-astmiku ülemisse otsa (Güçlü) tugiastmel algava Uşşâk Makamı põhilise astmiku.

uus astmik (Yeni Dizi)

ulatust saab pikendata ka mõne päris uue Çeşni ria lisamisega astmiku alumisse või ülemisse otsa

rööpsed heli-riad

ühes Makamis saab üles-alla liikuda ka erinevaid astmeid pidi. päämiste astmete (Durak, Güçlü, Tiz-Durak) vahel võib samas Makamis olla mitu Çeşni rida.

pajludes Makam'ides tarvitetava Bayâti Dizisi astmiku ülemises otsas on

Nevâ'da Bûselik Çeşni ehk Güçlü tugi-astmelle tuetuva Bûselik Çeşni 5 astet
1. Nevâ
2. Hüseyni
3. Acem
4. Gerdaniye
5. Muhayyer
aga pääle nenne võib mängida ka Güçlü tugi-astmelle tuetuva lainetud pikendusega Hicâz Araban Dizisi astmiku alumist otsa
1. Nevâ
2. Hisâr
3. Eviç
4. Gerdaniye
5. Muhayyer

Bayâti Dizisi astmiku alumises otsas on

Yerinde Uşşâk Çeşni ehk lõpp-astmelle tuetuva Uşşâk Çeşni 4 astet
1. Dügâh
2. Segâh
3. Çârgâh
4. Nevâ
aga pääle nenne võib Isfahân Makamıs mängida ka lõpp-astmelle tuetuva Rast Çeşni 4 astet
1. Dügâh
2. Bûselik
3. Nim Hicâz
4. Nevâ

heli-ridade koostis

mõni kord aitab kahest-kolmest noodistgi, et kuulda misukeist Çeşni rida mängiti.

tuntumaid Çeşni ridu on mõni kümmend.

çeşni	yeden	ar.	durak	ar.	2. perde	ar.	3. perde	ar.	4. perde	aralık	5. perde
Kürdî	Rast	9	Dügâh	4	Kürdî	9	Çârgâh	9	Nevâ	9	Hüseynî
Bûselik	Nim Zirgüle	4	Dügâh	9	Bûselik	4	Çârgâh	9	Nevâ		Hüseynî
Nigâr	Bûselik	4	Çârgâh		Nevâ	9	Hüseynî	4	Acem		Gerdâniye
Pençgâh	Irak	5	Rast		Dügâh	9	Bûselik	8	Nim Hicâz	5	Nevâ
Rast	Irak	5	Rast		Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ
Hüseynî	Rast	9	Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ	9	Hüseynî
Uşşâk				7	Segâh	6		9	Nevâ
Sabâ				8	Segâh	5		5	Hicâz	12	Dik Hisâr
Nişâbûr	Dügâh		Bûselik	8	Nim Hicâz		Nevâ	9	Hüseynî	4	Acem
Müsteâr	Kürdî	4	Segâh	9	Nim Hicâz			8	Dik Hisâri	5	Acem
Segâh				5	Çârgâh	9		8	Dik Hisâri	9	Eviç
Hüzzâm								5	Hisâr	12
Ferâhnâk	Dügâh	8						9	Hüseynî	8
Nikrîz	Irak	5	Rast	9	Dügâh	4	Kürdî	13	Nim Hicâz	5	Nevâ
Hicâz	Rast	9	Dügâh	5	Dik Kürdî	12	Nim Hicâz	5	Nevâ	9	Hüseynî
Çârgâh	Segâh	5	Çârgâh	5	Hicâz	12	Dik Hisâr	5	Acem	9	Gerdâniye

tuletetud Eksik Segâh ja Eksik Ferâhnâk Çeşni viimane aste on Eviç asemel Acem.

çeşni	yeden	ar.	durak	ar.	2. perde	ar.	3. perde	ar.	4. perde	aralık	5. perde
Eksik Segâh	Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ	8	Dik Hisâr	5	Acem
Eksik Ferâhnâk	Dügâh	8	Segâh	5	Çârgâh	9	Nevâ	9	Hüseynî	4	Acem

heli-ridade tarvitamine

Türgi keelne Çeşni tähendab "mõnu, maitset, vürtsi". Osmani heli-teus on nigu meister-koka küpsetetud pidu-roog, mille oskuslikul söömisel tasapisi tuleb juurde aina uusi maitseid, mis hoiavad isu üleval kuni näjla kustutava lõpu-palani.

Makami astmik otsustab, misukesel kõrgusel saab mingid Çeşni rida mängida.

muusika-pala arenebgi Çeşni ridade kaupa tõustes või alanedes. Dizi astmiku päämiste Çeşni ridade üle-meneku-aladel saab mängida üle meneku heli-ridu.

Nigâr ahil
1. Bûselik Çeşni all on enamast Nigâr Çeşni
2. Bûselik Çeşni pääl on enamast Kürdî Çeşni
3. Kürdî Çeşni pääl on enamast Nigâr Çeşni
Rast ahil
1. Uşşâk Çeşni all on enamast Rast Çeşni
2. Uşşâk Çeşni pääl on enamast Segâh (või Ferâhnâk) Çeşni
Hicâz ahil
1. Hicâz Çeşni all on enamast Nikrîz Çeşni

see juures võib mõni aste muutuda

Hicâz Çeşni noodid on (selle ria tavalisel asukohal Dügâh astmel)
1. Dügâh (millel iga Hicâz Çeşni viisi-jupp lõppeb)
2. Dik Kürdî
3. Nim Hicâz
4. Nevâ
5. ja alumine juht-heli Rast (Dügâh astmest ühe võrra madalamal)
kui järgmine viisi-jupp lõppeb madalamal Rast astmel, siis tuleb mängida Nikrîz Çeşni noote
1. Rast
2. Dügâh
3. p-õle enamb Hicâz Çeşni noot Dik Kürdî vaid sellest 1/9 tooni madalamb Nikrîz Çeşni noot Kürdî
4. Nim Hicâz
5. Nevâ
6. ja alumine juht-heli Irak (Rast astmest ühe võrra madalamal)

muutuda võib ka sama astme kõrgus

Hüseyni Çeşni noodid on (selle ria tavalisel asukohal Dügâh astmel)
1. Dügâh (millel Hüseyni Çeşni viisi-jupp lõppeb)
2. Segâh
3. Çârgâh
4. Nevâ
5. Hüseyni
6. ja alumine juht-heli Rast (Dügâh astmest ühe võrra madalamal)
kui järgmine viisi-jupp lõppeb samal Dügâh astmel, aga 5.ndemad (Hüseyni) astet ei tarviteta , siis tuleb mängida samu astmeid aga Uşşâk Çeşni kõlaga
1. Dügâh (millel Uşşâk Çeşni viisi-jupp lõppeb)
2. Segâh astet mängitasse Uşşâk Çeşni viisides 1/9 kuni 1,5/9 tooni madalamalt kui Hüseyni Çeşni viisides
3. Çârgâh
4. Nevâ
5. Hüseyni
6. ja alumine juht-heli Rast (Dügâh astmest ühe võrra madalamal)

muusika-pala lõpu-noodile eelneva astme kõrgust võidasse pinge suurendamise jäust enne lõpp-lahendust nihutata.

mõni aste võib muutuda ka sama Çeşni ria mängimisel

kui Rast-ahila heli-sageduse-suhetega Çeşni ridu (Pençgâh, Rast, Uşşâk ~ Nevâ, Hüseyni) ei mängita nenne tavalisel asukohal Dügâh astme ümber vaid Acem astme ümber astmiku kõrgemas otsas

siis alanev viisi-jupp tarvitab Acem astet
aga tõusev viisi-jupp tarvitab tema asemel 4/9 tooni kõrgemba Eviç astet

üles liikumisel kiputassegi nootisi kergitama ja alla tulles alandama.

mõnda astet ei tohi mängida püsival võnke-sagedusel, vaid seda tuleb teha "libistades".

kõrgenduse ja madalduse märgid (Dananım)

vanemas suulises pärimuses noodi märkisi ei tarvitetud, aga pidi teadma, kas selles Makam laadis piab mängima

tavalist (täna päeval 1/9 tooni võrra alandetud Si noodina kijrutetavad) Segâh astet
kergitetud (täna päeval Si Bécarrega kijrutetavad) Bûselik astet
rohkemb alandetud (täna päeval 5/9 tooni alandetud Si Bemollega kijrutetavad) Kürdî astet
või vähemb alandetud (täna päeval 4/9 tooni alandetud Si noodina kijrutetavad) Dik Kürdî astet

piatuksed ja lahendused (Kalışlar)

Tam Karar lõpp-lahendus

iga muusika-pala (või selle osa) lõppeb Makami lõpu-astmel tema päämise astmiku alumise otsa nootidega. mõjuvama lahenduse saab, kui eelmise noodi kaugust lõpu astmest vähekene nihutata. eel-viimasest noodist sobib hääst alumine (Yeden) juht-aste.

pääle selle piab õppima selgest ka Makam laadi ootus-pärased pinget hoidvad vahe-piatuksed.

Yarım Karar poolik-lahendus

piatub Güçlü astmel Makami päämise astmiku ülemise otsa nootide järel ega jäta kindlust, et lugu on lõppend.

poolik lahendus võib jääda ka Tiz-Durak astmelle, kui astmiku ülemine pikendus kordab astmiku alumist Çeşni rida.

Asma Karar ootav-lahendus (Cadenza Sospesa)

lõppeb 2., 3. või 6.demal astmel ega jäta luo lõppemise tunnet vaid rikastab muusika-pala kõla-värvi. Asma Karar'i saab lõpetada ka Güçlü astmel, kui ei mängita Makami päämise astmiku nootisi.

Asma Karar'i saab jätta ka Tiz-Durak astmelle, kui astmiku ülemine pikendus ei korda astmiku alumist Çeşni rida.

näitusest Isfahân Makamı viisa alutetasse astmiku ülemises otsas Güçlü tugi-astme (Nevâ) ümber - enamast Dügâh'ta Rast Çeşni nootidega,

mis lubab mängida Isfahân Makamı'le kõige ise-loomulikuma kõlaga Nişâbûr Çeşni'd (piatusega kolmandel ehk Nevâ astmel).

Isfahân Makamı põhiline astmik on ommeti Bayâti ja see-pärast mängitasse vaheldumisi kord Rast Çeşni'd kord Uşşâk Çeşni'd ja nõnna on kogu aig vaheldumisi kuulda 1/9 tooni võrra erinevad Bûselik ja Segâh astet.

üllatamise esi-märgil tohib mängida Rast Çeşni'd isegi Nevâ astmelt, mis sest et tema Isfahân Makamı astmikku ei kuulu, aga sel puhul tuleb kohe tagasi tulla astmikku kuuluva Nevâ astmelt algava Bûselik Çeşni nootidelle.

leiutamine

liht-laadid (Basit Makamlar)

liht-laadi astmikus on ühe Çeşni ria 5 astet ja selle viimaselt astmelt algavad teise Çeşni ria 4 astet või vasta-pidi. alumise Çeşni ria kõige kõrgemb ja ülemise ria kõige madalamb aste on Makami tugi-heli (Güçlü).

niisukeisi on 16:

liit-laadid (Bileşik Makamlar)

liit-laadid on pandud kokku teistest Makam laadidest.

näitusest Ahmet Avni Konuk olema pan'd Ferahfezâ Makamı kokku Dilkeşide ja Hüseyni Makamıst.

nihutetud laadid (Şedd Makamlar)

kui nihuteta Makami astmik üles või alla mõnele uuele põhi-astmelle, võib saada päris uue kõlaga Makami

lõpu-viitega laadid

vahetata või lisada võib ka lõpp-lahenduse Çeşni rida.

Acem-Kürdî on Kürdî Çeşni'ga lõpetetud Acem Makamı
Muhayyer-Kürdî on Kürdî Çeşni'ga lõpetetud Muhayyer Makamı
Şehnâz-Bûselik on Bûselik Çeşni'ga lõpetetud Şehnâz Makamı
Hisâr-Bûselik on Bûselik Çeşni'ga lõpetetud Hisâr Makamı

mõju tujule ja terviselle

ennemuinased õpetlased olema tea'nd iga Makamı toimet inimiselle.

Çârgâh Makamı võib olla masendav
Nihâvend Makamı teeb korda südame ja vere-ringe
Rast Makamı rõõmustab ja rahustab

Makamı'de tarvitamine loomingus ja nenne esitamine

igal Osmani heli-teuksel on algusest lõpuni sama Usul takti-mõõt ja Makam heli-laad. teukse eel-viimane osa nihkub enamast mõne küllalt erineva kõlaga Makamı astmetelle, aga selle (Geçki) järel tuleb viimases osas tagasi senna heli-laadi, kust lugu algas.

Fasıl esitustel mängitasse ühe sama Makami palu. need võivad olla mitmelt heli-loojalt, aga on kindlasti erinevas vormis ja Usul takti-mõõdus, vahe-pääl aina kiiremine ja siis jälle aiglasemalt mängitud.

luetelu

aja-luost on teada 590 Makam'i. täna-pä tarvitetasse neist ligi 150. tuntumaid on 40 kandis.

algu-pära

↑ Suat Güney "Makam Teorisi Ders Notları" I. YARIYIL.
↑ Murat Aydemir "Turkish music Makam guide" 2010.
↑ Gözde Çolakoğlu Sarı "Makam Teorisi" 2013.
↑ Nilgün Doğrusöz "Müzik Paleografyası" 2013.
↑ Süleyman Şenel "Türk Halk Müziğinde Beste, Makam ve Ayak Terimleri Hakkında" 1997.
↑ Wikimedia Commons'i pildid. Makam, Maqâm, Maqôm, Muqâm, Dastgâh, Mugham
↑ Kleiner und großer Halbton der harmonisch-reinen Stimmung
↑ Maternus Beringer: Musicae, das ist der freyen lieblichen Singkunst
↑ List of pitch intervals

sõnastik

Followers

Blog Archive

About Me

Wednesday, January 9, 2013