Türgi vähemus-keeled

• 1 Türkiye'de konuşulan diller^[1]
  • 1.1 osa-kaal
  • 1.2 loend
• 2 viited ja märkused

Türkiye'de konuşulan diller^[1]

Türgi jägamine 1920.a Le Traité de Sèvres ehk Sèvrekse rahu-leppega

Türgi põhi-seaduse 42. leigus öelda, et Türgi kodanikule võib ema-keelena õpetada ainust Türgi keelt^[2]. se on Türgi riigi ainsam ammeti-keel. "võõr-keelte" õpetamist ohjeldab seadus. sie-juures arvestetasse rahvus-vahelisi leppeid:

Türkçeden başka hiçbir dil, eğitim ve öğretim kurumlarında Türk vatandaşlarına ana dilleri olarak okutulamaz ve öğretilemez. Eğitim ve öğretim kurumlarında okutulacak yabancı diller ile yabancı dille eğitim ve öğretim yapan okulların tâbi olacağı esaslar kanunla düzenlenir. Milletlerarası antlaşma hükümleri saklıdır.^[3]

ainsamast tunnustetud vähemusest on saanuvad kohalik Hay (Armeni), (Ida-Rooma) Helleni ja Juudi rahvas. nenne õigusi kaitseb 1923.ndema aasta Traité de Lausanne ehk Lausanne rahu-lepe.^[4]

kõik teised keeled^[5][6][7] on jäetud hävinema. kadunud on jo 1894. a Vene võimu käest Türki põgenenud 50.000 hingelise (Ubõh) Tʷaχə-rahva keel^[8].

osa-kaal

keele järele võib jägada Türgi elanikku nõnda ^[9][10]:

• Türgi: % 85, 54
• Kurdî rühm: % 11, 97
• Zaza rühma: Dimli+So-Bê: % 1.01
• Arabi: % 1, 38
• Turgi keeled: % 0,28
• mõne-sugused Balkani keeled: 0,23
• Lazi: % 0,12
• Apswa-Adǝgă (Loode-Kaukasuse) rühm: % 0,11
• Hay (Armeni): % 0.07 (40.000)
• muud Kaukasuse keeled: % 0.07
• (Ida-Rooma) Helleni: % 0.06
• mõne-sugused Lääne-EuRoopa keeled: 0.03^[11]
• Juudi: % 0.01
• Remenkēmi (Kopti): % 0.01
• teised: % 0,12

loend

Türgi keele oma-nimetus jm kõnelejaid elu-kohad keele-rühm ISO tähis ja Ethnologue-ühingu SIL-viide Abazaca Абаза Бызшва 12.000 Sakarya, Düzce Apswa-Adǝgă (Loode-Kaukasuse) rühm ISO 639-3: abq (Inglis-keele) Abhazca Аҧсуа 43.000 (-) Sakarya, Düzce Apswa-Adǝgă (Loode-Kaukasuse) rühm ISO 639-3: abk (Inglis-keele) Adigece адыгабзэ, Tšerkesi, Sirkase 70.000 Sakarya, Düzce, Kahramanmaraş, Kayseri, Çorum, Tokat Apswa-Adǝgă (Loode-Kaukasuse) rühm ISO 639-3: ady (Inglis-keele) Kabardeyce къэбэрдеибзэ 130.000 Kayseri, Kahramanmaraş Apswa-Adǝgă (Loode-Kaukasuse) rühm ISO 639-3: kbd (Inglis-keele) Avarca МагIарул мацI 3, 200 Sivas, Tokat, Kahramanmaraş Noxçi-Udi (Kirde-Kaukasuse) keeled ISO 639-3: ava (Inglis-keele) Lazca Lazuri / ლაზური 250.000(osa-kaal %0,51)[9] - 250.000[12][13] Artvin, Rize, Sakarya, Düzce, Kocaeli, Yalova, Bursa Kʰɑrtʰveli-Lazi (Lõuna-Kaukasuse) keeled ISO 639-3: lzz (Inglis-keele) Gürcüce აჭარული, Kartveli, Gruusia, Georgia 70.000 - 100.000 Artvin, Bursa, Samsun, Ordu, Rize Kʰɑrtʰveli-Lazi (Lõuna-Kaukasuse) keeled ISO 639-3: kat (Inglis-keele) Arapça العربية, Arab 750.000-1, 500.000 Hatay, Adana, Mersin, Mardin, Siirt, Şırnak, Batman, Bitlis, Muş, Diyarbakır, Şanlıurfa, Gaziantep, Kilis, İstanbul, Ankara, İzmir Amarəñña-Arāmît (Sem) keelte ʿIvrit-Malti (Lõuna) rühm ISO 639-3: ayp (Inglis-keele) Süryanice ܣܘܪܝܝܐ / Turoyo, Suryoyo, Syryoyo, Turani 40.000 İstanbul, Mardin, Şırnak Amarəñña-Arāmît (Sem) keelte Kaldāyâ-Ṣurayt (Kesk-Ida-Arami) rühm ISO 639-3: tru (Inglis-keele) Hertevince ܣܘܪܬ Sôreth 4 Siirt Pervari Ekindüzü küla Amarəñña-Arāmît (Sem) keelte Mandāyì-Suryāyā (Ida-Arami) rühm Boşnakça Bosanski 100.000 (+) İstanbul, Adapazarı, İzmir, Manisa, Bursa Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keelte Slovák-Srpski (Slaavi) rühm ISO 639-3: bos (Inglis-keele) Pomakça Помацски, Bulgari 100.000-300.000 Çanakkale, Gönen-Erdek, Edirne, Kırklareli Biga pagulased Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keelte Slovák-Srpski (Slaavi) rühm ISO 639-3: bul (Inglis-keele) Arnavutça Shqip, Albania 65.000 (+) İstanbul, Bursa, Kırklareli, İzmir, Yozgat, Çanakkale, Biga Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keeled ISO 639-3: als (Inglis-keele) Yahudi İspanyolcası גודיאו-איספאנייול / Sefardi, Spanyol, Haquetiya, Juudi 8.000 İstanbul Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keelte Sabini-Română (Romani) rühm ISO 639-3: lad (Inglis-keele) Pontusça - Trabzon Rumcası Ποντιακά / Pομέικα, Kreeka, Helleni 5.000 (+) Trabzon Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keeled ISO 639-3: pnt (Inglis-keele) Yunanca Ελληνικά, Kreeka, Helleni 5.000 İstanbul, Çanakkale, Trabzon, Bursa, İzmir, Hatay Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keeled ISO 639-3: ell (Inglis-keele) Ermenice Հայերեն, Արեւմտահայերէն , Hay, Arevmdahayeren, Lääne-Armeni 40.000 İstanbul, Hatay, Sivas, Malatya, Diyarbakır, Batman, Kars Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keeled ISO 639-3: hye (Inglis-keele) Hemşince Հոմշեցի, Հոմշեցմա , Homşetsi, Hamshentsiner, Lääne-Armeni 13.000 Artvin, Rize Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keeled Çingene dili Romani ćhib, Mustlaskeel 50.000 Lääne-Türgi (Edirne, Tekirdağ, İstanbul, Biga) Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keelte Rromani-Oṛiā (India) rühm ISO 639-3: rmn (Inglis-keele) Osetçe Иронау 37.000 Tokat, Yozgat, Erzurum, Kars, Bitlis, Muğla, Antalya Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keelte Iron-Kurdî (Irani) rühm ISO 639-3: oss (Inglis-keele) Zazaca Zazaki / Dimli, Dımılki, Zaza 500.000-1.000.000 Erzincan, Tunceli, Elazığ, Malatya, Diyarbakır Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keelte Iron-Kurdî (Irani) rühm ISO 639-3: diq (Inglis-keele) Kürtçe Kurdî / Kurmanji, Kurmancî, Kirmancî, Kermancî, Kurdi 8.735.108 (osa-kaal %11, 97.a) Ida-Anadolu ve Kagu-Anadolu Oṛiā-Göta (Indo-Euroopa) keelte Iron-Kurdî (Irani) rühm ISO 639-3: kmr (Inglis-keele) Kazakça Қазақша, Qazaqşa 1, 500-5.000 (+) Manisa maa-konna Salihli, İstanbul ja Kayseri Türk-Čăvašla (Turgi) keelte Qazaq-Nogay (Lõuna-Kıpçak ehk Aral-Kaspia) rühm ISO 639-3: kaz (Inglis-keele) Kırgızca Кыргызчa 3850- (+) Van (Ulupamir küla) ja Malatya, İstanbul Türk-Čăvašla (Turgi) keelte Qazaq-Nogay (Lõuna-Kıpçak ehk Aral-Kaspia) rühm ISO 639-3: kir (Inglis-keele) Azerice Azərbaycanca 550.000 (-) Ağrı, Amasya, Ardahan, Bayburt, Erzurum, Iğdır, Kars, Muş, Sivas Türk-Čăvašla (Turgi) keelte Salchuq-Azəri (Aseri) rühm ISO 639-3: azj (Inglis-keele) Gagauz Ẃusig télé, Yörük, Gajol, Gerlovo Turks, Karamanli, Kyzylbash, Surguch, Tozluk Turks, Yuruk, Yoruk, Konyar 327.000< (1993) [14] Balkan Türk-Čăvašla (Turgi) keelte Gagauz-Türgi (päris-Türgi) rühm ISO 639-3: bgx (Inglis-keele) Türkçe (Türkiye Türkçesi) 46.278.000 (1987)[6] 61.693.065 (osa-kaal %85, 54.)[9] igal-pool Türk-Čăvašla (Turgi) keelte Gagauz-Türgi (päris-Türgi) rühm ISO 639-3: tur (Inglis-keele) Türkmence Türkmençe 1, 400 Tokat, Gaziantep Türk-Čăvašla (Turgi) keelte Salır-Türgi (Lõuna-Turgi) rühm ISO 639-3: tuk (Inglis-keele) Kırım Tatarcası Qırımtatarca / Kırım Türkçesi[15][16] Ankara (Polatlı vald Karakuyu küla), Bursa, Eskişehir Türk-Čăvašla (Turgi) keelte Salır-Türgi (Lõuna-Turgi) rühm ISO 639-3: crh (Inglis-keele) Özbekçe O`zbek tili 3.000 Hatay, Gaziantep, Şanlıurfa Türk-Čăvašla (Turgi) keelte O`zbek-Yogïr (Ida-Turgi) rühm ISO 639-3: uzs (Inglis-keele) Uygurca ئۇيغۇرچه 1.000 (-) Kayseri, Nevşehir Türk-Čăvašla (Turgi) keelte O`zbek-Yogïr (Ida-Turgi) rühm ISO 639-3: uig (Inglis-keele)

viited ja märkused

1. ^ Türgi Vikipedi "Türkiye'de konuşulan diller"
2. ^ Freedom of Expression and Language Rights in Turkey
3. ^ 1982. a põhi-seadus
4. ^ Freedom of Expression and Language Rights in Turkey, Human Rights Watch, 2002-04
5. ^ Turkey – People Groups
6. ^ ^{a b} Languages of Turkey (Asia)
7. ^ Languages of Turkey (Europe)
8. ^ Ethnologue: North Caucasian, West Caucasian, Ubyx
9. ^ ^{a b c} küsitlus-tulemused 2007.03.22
10. ^ Kayseri, Elazığ ja Malatya õppe-jõudude uurimus-aruanne julge-oleku-nõuk-kogule Türgi rahvus-vähemustest
11. ^ İngilizce % 17, Almanca % 4, Fransızca % 3 Europeans and Their Languages (PDF)
12. ^ Turkish Region: State, Market & Social Identity on the East Black Sea Coast
13. ^ Musician Tries to Preserve Heritage
14. ^ Balkan Gagauz Turkish
15. ^ Documentation for ISO 639 identifier: crh
16. ^ Crimean Turkish

• Türgi-maa keeled (Inglis-keele)
• Türgi-maa keeled (Türgi-keele)
• Türgi keel välis-maal (Türgi-keele)
• Kurdî ise-seisvuslased (Türgi-keele)

siinset juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.