Türgi maa ajaLugu kaartidel

• 1 Türgi-maa aja-loo kaardid (Türkiye Tarihi Haritaları)^[1]
  • 1.1 (Türkiye Cumhuriyeti) Türgi Vaba-riik
  • 1.2 (Devlet-i Âliyye-i Osmâniyye) Osmani riik 1299 > 1922
    • 1.2.1 Ḳusṭanṭīniyye ehk Konstantinoúpoli aeg (1453 > 1922)
      • 1.2.1.1 lagunemine (1908 > 1922)
      • 1.2.1.2 uuendused (1828 > 1908)
      • 1.2.1.3 seisak (1683 > 1827)
      • 1.2.1.4 kasv (1453 > 1683)
    • 1.2.2 tõus (1299 > 1453)
      • 1.2.2.1 Edirne aeg (1365 > 1453)
      • 1.2.2.2 Bursa aeg (1326 > 1365)
      • 1.2.2.3 Söğüt-pea-linn (1302 > 1326)
  • 1.3 (Basileia Rhōmaiōn) Ida-Rooma 1170 > 1400
  • 1.4 Mongoli vägede vallutused 1206 > 1294
  • 1.5 (Armeni) Kilikia 1199 > 1375
  • 1.6 Risti-sõjad 1081 > 1140
  • 1.7 Anadolu Beylik-riigid 985 > 1307
  • 1.8 (Saljūqiyān-e Rūm) Rooma Sultani-riik 1077 > 1307
  • 1.9 Selçuklu-riik 985 > 1307
  • 1.10 Ida-Rooma 717 > 1025
  • 1.11 Arabi Ḫilāfat 661–750
  • 1.12 Ērān-maa (Sāsānīyān suguvõsa) vägede vallutused 226 > 650
  • 1.13 Iustinianus'e Ida-Rooma 527 > 565
  • 1.14 Rooma jagamine 476
  • 1.15 (Imperium Romanum) Rooma vägede vallutused -264 > 500
  • 1.16 Partθava (Ashkâniân suguvõsa) vägede vallutused -250 > 226
  • 1.17 Helleni vägede vallutused -334 > -200
  • 1.18 Parsā-maa (Haxāmanišiya suguvõsa) vägede vallutused -648 > -330
  • 1.19 Mādai-liit -678 > –549
  • 1.20 Aššur-kuning-riik -934 > –609
  • 1.21 varatsed maad ja rahvad
• 2 viited ja märkused

Türgi-maa aja-loo kaardid (Türkiye Tarihi Haritaları)^[1]

(Türkiye Cumhuriyeti) Türgi Vaba-riik

Türgi ja Europa-Liit

Vahe-mere kandi maa-värina-ohtlikud (65 000 000 kuni 1 800 000 a taguse) Alpi kurrutus-vööndi alad.

Türgi pinna-mood

Türgi piir-konnad

Alevîlik-usuliste osa-kaal maa-konna kaupa

(Devlet-i Âliyye-i Osmâniyye) Osmani riik 1299 > 1922

Osmani riigi kasv

Ḳusṭanṭīniyye ehk Konstantinoúpoli aeg (1453 > 1922)

1914.a (Armeni) Hayastan

Osmani riik 1830 > 1923

lagunemine (1908 > 1922)

Sèvres jagamine

uuendused (1828 > 1908)

Balkan 1856

seisak (1683 > 1827)

Osmani riik 1801

Osmani riik 1700

kasv (1453 > 1683)

Osmani riik 1683

Osmani vägede vallutused 1481-1683

tõus (1299 > 1453)

Osmani vägede vallutused Europas

Edirne aeg (1365 > 1453)

Vahe-mere ida-osa 1450

Bursa aeg (1326 > 1365)

Kagu-Europa 1340

Söğüt-pea-linn (1302 > 1326)

Vahe-mere ida-osa 1263: roheline on Osmani riik (1300), Osmani vallutused enne 1326.ndemad aastad on katkend-joone sees; sinakas-hallid on Risti-sõdijate riigid

(Basileia Rhōmaiōn) Ida-Rooma 1170 > 1400

Ida-Rooma 1400

Ida-Rooma 1355

Ida-Rooma 1265

Ida-Rooma 1265 [2]

Ida-Rooma lagunemine 1204.a Neljand'ema Risti-sõja järel kolme ossa: Νίκαια-riigist, Trapezounta-riigist ja Ápeiros'e-riigist

1. Manouēl Komnēnos'e Ida-Rooma 1180

Mongoli vägede vallutused 1206 > 1294

Tšingis-kuninga võimule saamisest 1206 Xubilaĭ-kuningani (1260–1294)    Ikh mongol uls 1294.a jagunes nejlla ossa:    Tatari Altın Urda-riik    Kesk-Asia Tsagadai-riik    Pärsi Ilkhanan-riik    Hiina Dai Ön-riik

(Armeni) Kilikia 1199 > 1375

Kilikio Hayots Tagavorutyun 1199 > 1375

Kilikio Hayots Tagavorutyun 1204 > 1266

Risti-sõjad 1081 > 1140

Veke-Asia 1140

Risti-sõdijate riigid

Ida-Rooma 1. Alexios Komnēnos'e võimule tuleku ajal 1081

Anadolu Beylik-riigid 985 > 1307

Beyliği-riigid Köse Dağ lahingu järel (26.06.1243)

(Saljūqiyān-e Rūm) Rooma Sultani-riik 1077 > 1307

Saljūqiyān-e Rūm Ilkhanan-riigi võimu all 1300

Anadolu riigid 1200

Saljūqiyān-e Rūm vägede vallutused 1100 > 1243

Selçuklu-riik 985 > 1307

Selçuk'i-riik 1000

Ida-Rooma 717 > 1025

Ida-Rooma Teise Basileios'e ajal 1025

Ida-Rooma (1.) Basíleios hō Makedṓn'i võimule tuleku ajal 867

Ida-Rooma 3. (Isauria) Leōn'i võimule tuleku ajal 717

Arabi Ḫilāfat 661–750

ilma-maad 750.a ʾUmawiyya-riigi lagunemise eel

Hilâfet 750

Ḫalīfah-valitsejate vallutused    Abū al-Qāsim Muḥammad "ṣallā Allāhu ʿalay-hi wa-sallam", 622 > 632    Rāshidīyah, 632 > 661    ʾUmawiyya, 661 > 750

Ḫilāfat Arabi vägede vallutused: I: Abū al-Qāsim Muḥammad (ibn ʿAbd Allāh ibn ʿAbd al-Muṭṭalib ibn Hāshim "ṣallā Allāhu ʿalay-hi wa-sallam"); II: Abū Bakr (as-Șiddīq); III: `Umar (ibn Al-Ḫattāb); IV: ʻUthmān (ibn ʻAffān)

Ērān-maa (Sāsānīyān suguvõsa) vägede vallutused 226 > 650

Sāsānīyān suguvõsa valdused 602 > 629

Ērān-maa (Sāsānīyān suguvõsa aeg)

Iustinianus'e Ida-Rooma 527 > 565

Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus'e aeg

Rooma jagamine 476

Ida-Rooma ja Lääne-Rooma 476

Rooma jagamine 406

Rooma jagamine Theodosius I surma järel 395: Gallia, Italia, Illyricum'i ja Ida-Valduste piirid on enamb-vähämb samad ku Diocletianus'e nelja kaas-valitseja aeg

1715.a Guillaume De L’Isle avaldetud 330.a 1. Constantinus'e aegase Ida-Rooma kaart

(Imperium Romanum) Rooma vägede vallutused -264 > 500

400 > 800 (Germani) rahvaste-ränd ja Rooma vägede vallutused 100-500

Imperium Romanum 116

Rooma Legio-vägede peatus-kohad 80.mmendemal aastal

ku (Imperium Romanum) Rooma riik oli kõikse suuremb Traianus'e ajal 117    Imperium Romanum'i maad Augustus'e surma järel -14.a    Res publica romana -44.a    Res publica romana -133.a

Rooma vägede vallutused 264 > 192

Anadolu -264 > 180

Väike-Asia vallutamine

Partθava (Ashkâniân suguvõsa) vägede vallutused -250 > 226

Parthava -250 > 226

Parthava 100

Helleni vägede vallutused -334 > -200

Helleni-maad -200

väe-pealikute riigid:    kuningas Ptolemaĩos    kuningas Kassandros    kuningas Lysimachos    kuningas Seleukos    Ápeiros naabrid:    Qart-ḥadašt    Rooma    Helleni asu-maad

3. Aléxandros'e vägede vallutused -334 > -323

Parsā-maa (Haxāmanišiya suguvõsa) vägede vallutused -648 > -330

Haxāmanišiya (Parsā) riik oli kõikse suuremb -648 > –330

Parsā-maa -490

Mādai-liit -678 > –549

-6.s Mādai'laste valdused

Mādai'laste valdused -600

Aššur-kuning-riik -934 > –609

Aššur-kuningad -9 > -7. s

varatsed maad ja rahvad

Ivan Duridanov'i Vana-Balkan'i keelte jäänuksed -5.s > -1.s

Frigya

Śfard (Lüüdia)

Anadolu -500

Uus-Bābili riik -626 > –539

(-860 > –590) (Urartu) Biainili riik oli kõikse suuremb 2. Sarduri aeg -743

Luwiya riigid -800

Akhetaten (‘Amārnah) aegane Lähis-Ida -14.s: roheline on (Egipti) Kemet riik, kollane (Heti) Nešili riik, sinakas (-1531 > -1155) Kurigalzu-kuningate Bābili, hall Aššur, punane Maitani, ruske Akhaioí / Mykānai

Maitani riik oli kõikse suuremb -1400

(Hurri) Ḫurw-rahvas -2300 > -1000

(Heti) Nešili riik oli kõikse suuremb 1. Šuppiluliuma(-1350 > –1322) ja 2. Muršili aeg (-1321 > –1295)

(Egipti) Kemet riik oli kõikse suuremb 3. (Ḏḥwtj msjw) Djehutimes'e aeg -15.s

Anadolu rahvaste-ränd -2000 > -1900

viited ja märkused

1. ↑ English Wikimedia Commons "Atlas of Turkey" jj
2. ↑ William R. Shepherd, "Historical Atlas", 1911

Türgi Vikipedi "Türgi aja-loo aasta-sajad"

• العربية
• Azərbaycanca
• Български
• Català
• Česky
• Cymraeg
• Dansk
• Deutsch
• English
• Esperanto
• Español
• Euskara
• Suomi
• Français
• Galego
• עברית
• हिन्दी
• Hrvatski
• Magyar
• Ido
• Italiano
• 日本語
• 한국어
• Lietuvių
• Latviešu
• Македонски
• മലയാളം
• Nederlands
• Norsk (bokmål)‎
• Polski
• Português
• Română
• Русский
• Српски / srpski
• Svenska
• Татарча/tatarça
• Українська
• 中文

siinset juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.