Saturday, January 19, 2013

Türgi usu-rühmad

Türkiye'de din[1]

ilmaliku riigi toetajate 2007.a "Vaba-Riiklikud meele-avaldused"


2006.a Sabancı Üniversitesi küsitluse[2] põhjal:
  • 98.3% Türklasi on Islam'i usku.
    • 16% nendest ütsivad endid olema "pühendunud usklikud"
    • 39% olema "mõneti usklikud"
    • 32% ütlesivad, et nad "ei ole usklikud"
    • 3% ütsivad, et nad "ei järgi üldse usu õpetusi"
  • ainult 13% Türklasi peab lugu ka Kristlaistest
  • ja 10% Juutidest

Türgi riigi ilmalikkust kinnitetasse 1924.a Atatürkçülük "Kuue Noole" (vaba-riigi, rahva, ilmalikkuse, vabadus-võitluse, rahvusluse, riigi-võimu) vaimust kantud uuendustest saati kunni tänase põhi-seaduseni.[3]

ommeti õpeteta riigi-kooli usu-õpetuse tundides Sunnī-usu kombeid ning enamus inimesi muidugi mõista toetab iga-päeva-elus ennemine enese sarnatsi Türgi-keelisi Sunnī-usulisi kui võõr-keelisi või "väär"-usulisi.

(ühes Islami-vastasuse tõusuga) on viimatsel ajal muu-usuliste elu kallale kippunud vihale õhutatud noori ja isegi usu-vahetajate omi lähedaisi.[4][5][6]

usu-lahud ja nende osa-kaal

  • Islami-usku on üle 95.0% kogu elanik-konnast.
  1. nendest 80% järgivad Sunnī haara Imām Abū Ḥanīfah (Ḥanafī) seadus-andlust
  2. ainust 3% austavad Shīʿah-pea-voolu (Ithnā‘ashariyyah-uara) 12 Imām-õpetajad[8]
    1. 20% järgivad Shīʿah haara Alevîlik-lahu tabasi[9][10]
    2. 3 000 000 hinge on Azeri Câferîlik-kogu-konda
    3. 700 000-750 00 hinge on Arabi ʿAlawīyyah-kogu-konda
  • kõik muud kokku on 0.7% kogu elanik-konnast [11]
  1. Türgi-maa Risti-rahvas
    1. ida-kerikud
      1. 431.a (Ἔφεσος) Efes'e nõu-pidamise eelsed (Aššūrāyu) Assur'i kombe-talitused on kadumas (1985.a 23 546 hingest oli 2001.a järel 2 010)
        1. Ida-Suryāiṯā jumala-teenistus (17 000 hinge)
          1. Antakya keriku-peale alluv ( ܥܕܬܐ ܣܘܪܝܝܬܐ ܩܬܘܠܝܩܝܬܐ ʿīṯo suryaiṯo qaṯolīqaiṯo) Suryaiṯo lääne-õige-usu kerik
          2. iid-vana (יעקב, Ἰάκωβος ) Iákōbos'e jumala-teenistust hoidev (ܥܕܬܐ ܣܘܪܝܝܬܐ ܬܪܝܨܬ ܫܘܒܚܐ, ʿīto suryoyto trīṣaṯ šubḥo) Suryoyto ida-õige-usu kerik
        2. Lääne-Suryāiṯā jumala-teenistus
          1. 1552.a Lääne-Rooma keriku-pea alamast saand ((ܥܕܬܐ ܟܠܕܝܬܐ ܩܬܘܠܝܩܝܬܐ; ʿītha kaldetha qāthuliqetha)) Kaldetha lääne-õige-usu kerik (8 000 hinge)
          2. 1915.a tapa-talgute pärast põgenenud keriku-peaga (ܥܕܬܐ ܩܕܝܫܬܐ ܘܫܠܝܚܝܬܐ ܩܬܘܠܝܩܝ ܕܡܕܢܚܐ ܕܐܬܘܪܝܐ‎ ʻIttā Qaddishtā w-Shlikhāitā Qattoliqi d-Madnĕkhā d-Āturāyē) Āturāyē ida-õige-usu kerik
      2. 451.a (Καλχήδων) Kalhedon'i nõu-pidamise eelse tava vana-ida-kerikud
        1. 301.a tunnustetud (Հայաստանյայց Առաքելական Սուրբ Եկեղեցի, Hayastanyayc̕ Aṙak̕elakan Sowrb Ekeġec̕i) (Armeni) Hayastani kerik (45 000 hinge)
          1. 1058.a (Կաթողիկոսութիւն Հայոց Մեծի Տանն Կիլիկիոյ ) Kilikya keriku-pea
            1. 1461.a (Պատրիարքութիւն Հայոց Կոստանդնուպոլսոյ ) İstanbuli keriku-vanemb
          2. 1846.a (Հայաստանեայց Աւետարանական Եկեղեցի) Hayastani usu-puhastajad
      3. 1054.a usu-lõhe järgne ida-õige-usk
        1. ( Ἑλληνορθόδοξη Ἑκκλησία) Helleni kerik (3 000-4 000 hinge)
          1. 330.a ( Οἰκουμενικὸν Πατριαρχεῖον Κωνσταντινουπόλεως) ilma-ühendav Konstantinoúpoli keriku-pea
          2. 451.a tunnustuse saanud (Πατριαρχεῖον Ἀντιοχείας) Antakya kerik olema old kõikse vanemb kogudus ilma peal
        2. 1922.a Helleni kerikust lahku-lüend Karamanlı-türklaiste Türk Ortodoks Kilisesi
        3. ( საქართველოს სამოციქულო ავტოკეფალური მართლმადიდებელი ეკლესია, sak’art’velos samots’ik’ulo avt’okep’aluri mart’lmadidebeli eklesia) Gruusia ehk Sak’art’velo-õige-usu kerik
        4. (Българска православна църква, Balgarska pravoslavna tsarkva) Bulgari-õige-usu kerik
        5. (Русская православная церковь) Vene-õige-usu kerikust lahku-lüend
          1. 18.s (Молокане) Molokan-hingestajad[1]
    2. 35 000 hinge ehk 0.05% kogu elanik-konnast käivad mõnes Lääne-Rooma keriku-peale alluvas kohalikus koguduses
      1. 636.a Helleni kerikust lahku-aetud Arab'i-keeline (كنيسة الروم الملكيين الكاثوليك‎, Kanīsat ar-Rūm al-Malakiyyīn al-Kāṯūlīk) Malakiyyīn kerik
      2. 1749.a (Հայ Կաթողիկէ Եկեղեցի Hay Kat’oġikē Ekeġec’i) Armeni ehk Hay lääne-õige-usu kerik
      3. 1911.a (Ελληνόρρυθμη Καθολική Εκκλησία) Helleni lääne-õige-usu kerik
      4. eel-pool nimetetud (( ܥܕܬܐ ܣܘܪܝܝܬܐ ܩܬܘܠܝܩܝܬܐ ʿīṯo suryaiṯo qaṯolīqaiṯo) Suryaiṯo kerik
      5. eel-pool nimetetud ((ܥܕܬܐ ܟܠܕܝܬܐ ܩܬܘܠܝܩܝܬܐ; ʿītha kaldetha qāthuliqetha)) Kaldetha kerik
  2. Juudid (23 000 hinge)
    1. (кърымчах) Krõmtšah-Tatari-keelised Krimmi Juudid
    2. (къарай, קָרָאִים) Karaj-keelised (יהדות קראית,Yahadut Qara'it) Qara'it Juudid
    3. (Γεβανικά) Yevanika-keelised (Ρωμανιῶτες) Rōmaniōte Juudid (500 hinge)
    4. (אַשְׁכְּנַזִּים,ˌaʃkəˈnazi) Askenase Juudid
    5. (מזרחים,Mizraḥ) mitme-keelised Paabli Juudid
    6. איספאנייול Espanyol, גֿודֿייו Judió, גֿודֿזמו Judezmo, חאקיטיאה Jaquetía, גֿודֿיאו-איספאנייול Judeo-Espanyol, לאדינו Ladino ehk (איספאנייוליקו) Espanyoliko-keelised (סְפָרַדִּי) Sfaraddi Juudid
    7. Sabatay Sevi järel ammetlisest Islami pöördunud Dönme, Avdetî, Selânikli, המאמינים ha-Ma'aminim ehk sala-Juudid
  3. Bahá'í-usulised (10 - 20 000 hinge)
  4. Kurdi maa-usundid (Yazdān)
    1. (ئێزیدی) Kurdi Êzidî-usulisi (377 hinge 1985.a 22 632st) [12]
    2. (Gûranî, Kordî) Hewramî-keelised 14.s (یارسان) Yârsân-usulised
    3. 2004.a Alevi-usulisi lahku-ajav Işık Aleviliği uus-usund
  5. Türgi Tengricilik maa-usund
Shīʿah-Islami lahud
Risti-usu-lahud
(Süürja) "Mor Sharbel" nimega Suryoyto kerik Midyat-linnas
1001.a (Armeni) Hayastani "Jumala-ema" kerik Ani-linnas
386.a (Helleni) Sümela klooster Trabzon'i-maa-konnas
1100.a (Lääne-Rooma) risti-sõdijate Püha-Peetri koopa-kerik Antakya lähädal
Tao-Klarjeti-ala (Gruusja) Sak’art’velo-õige-usu 10.s Oški-kerik
1616.a Sultanahmet Camii Islami-pühamu, Istanbul'is
Etz Ahayim Juudi-pühamu, Istanbul'is
Ashkenazi-Juutide pühamu, Istanbul'is

viited ja märkused

  1. ^ a b English Wikipedia "Religion in Turkey" jj
  2. ^ Ankette Mezhep Soruları
  3. ^ Headscarf row goes to Turkey's roots. BBC News. 2003-10-29.
  4. ^ a b Turkey: International Religious Freedom Report 2007
  5. ^ 2008 Human Rights Report
  6. ^ Turkey: International Religious Freedom Report 2009
  7. ^ Pelit, Mikail. "Malatya'da yayınevine kanlı baskın: 3 ölü". Dogan News Agency (Milliyet (2007.04.18)).
  8. ^ Shīʿah
  9. ^ Alevîlik
  10. ^(munde uurijate meelest neid on 10-30%) David Shankland(2003) 20.lk. The Alevis in Turkey: The Emergence of a Secular Islamic Tradition.
  11. ^ "Turkey - A Brief Profile". United Nations Population Fund (2006.12.27).
  12. ^ Yezidilerin soyu tükeniyor 13.08.2005 (Êzidî rahvas on hävinemas)
siinset juttu võib tarvitada iga-üks, kes viitab selle algu-pärale ja jagab seda teadmist samadel tingimustel.
Posted by at 7:08 AM
Labels: , ,

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)