Wednesday, January 2, 2013

Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te kä̂nD ̮se̮nàDe pe̮hì ̮vor̆mìD

käändsõna põhivormid

missugune (ainsuse nimetav)

Eesti sõnaraamatutest leiab käändsõna ainsuse nimetava käände, mis on häälikumuutuste tõttu väga moondunud.

  • mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -D tunnus.
  1. sõnatüvi: mitmuse -D tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
  2. astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale: jal̀ɢ:jalàD, kaŋ̆ɢàs:kaŋ̀ɢaD

Eesti õigekeelest erinev

(~ kante > kanti > kansi > kaas >) kân ~ kuàn, küìn; Väike-Maarja jägi: jäe: jäge: jägede: jägesi(d) [jää: jää: jääd: jääde: jääsid]; Simuna, Viru-Jaagupi: eĺ̀m: el̆mè (Soome: helmi: helmen 'helmes'); pär̆lè: pär̀le (keskalamsaksa: perle), Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi: räĭmè: räìme, Simuna: taĭmè: taìme; me̮ĭZì (*moisio - moisia 'mõis'), e̮h̀ta (*ehtaɣo); Simunas (nagu Alutaguse ja Põhja-Eesti idamurdes): te̮ŭràs: te̮ùra 'tõbras, loom'; Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆kas (Soome: harakka); Simuna, Viru-Jaagupi: palit̀ ('palitu' Vene : pal'to ); Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: alàś(s) ('alàZi' <*alasin : alasim(e) ); iɢè (<*iγem), süDà (<*süδäm)

omastavaline nimetav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama ainsuse nimetava (sõnuti osastavagi) käände asemel:

  • om̆miku, süɢise, tuleva kevade, meneva jāniʙä; se̮ʙrà (Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber'), naʙrà, aDrà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), luʙjà, kaʙjà, riDvà, le̮Dvà, ne̮Drà, naʙrà, aʙrà(s):aʙràD, loD́jà, liʙlè, puDrù, teDrè; e̮là : e̮laD, turù : turùD, palè:palèD ('pal̀ɢeD'); Viru-Jaagupi (Jõelähtme maamurraku, Kuusalu maamurraku, Keila, Hageri, Kolga-Jaani) üĺ̀ɢe : üĺ̀ɢe; jak̆kì (keskalamsaksa: jacke 'jakk'), kap̆pì (keskalamsaksa: shap 'kapp'), koh̆vì (saksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, ke̮h̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: rūt̆tù, Väike-Maarja: rut̆tù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kīɢè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè;


missugust (ainsuse osastav)

ainsuse osastava käände lõpus olnud +ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järelt kadunud. pea- ja kaasrõhu ning kaashääliku järele peaks olema jäänud +D (helitu hääliku järele +t).

  • astmevaheldus: ainsuse osastava aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale: jal̀ɢa:jalà, kaŋ̆ɢàst:kaŋ̀ɢa

D">omastavaline osastav

järgmiste sõnade ainsuse omastav, osastav ja nimetav kääne on täiesti ühesugused:

  • loD́jà, aDrà, ne̮Drà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), le̮Dvà, riDvà, kaʙjà, naʙrà, se̮ʙrà, liʙlè (suurel osal keskmurret ometi: tut̀ra, lat̀va, kop̀ru ('vahtu'), nap̀ra)

lõputa

  1. keskvõrde omadussõnad: je̮ukkamʙa [mies̀t], rik̀kamʙa, maDalamʙa, tumeDamʙa, vanemʙa, tohut̆tumʙa ,iluZamʙa;
  2. kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved: Väike-Maarja jägi ~ jäge [jää ~ jääd];
  3. kahesilbilised ülipika esisilbiga tüved: tal̀ve, temppu, kur̀ɢe, varssa;
    1. murrakuti ja sõnuti tarvitatakse i: e tüvede t tunnusega osastavat:Väike-Maarjas (Järvas, Põhja-Tartumaal jm, aga harva Virumaal): (pil̆vè:) pil̆vet̀;

D.28.C3.A0.29">D(à)

  • keDà, miDà, seDà, teDà, me̮ǹDa (*montaδa), luǹD, tul̀D, uǹD, mer̀D, ver̀D;
  1. lühikese (& poolpika) esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) tüved: Rakvere: JürìDa, TīnaDa; Kadrina: sinùDa; Laiuse: minùDa, peZàDa, täDìDa, temàDa, Te̮nùDa; Simuna: emàDa, iZàDa; (~ iZà, kiZà, külà, onù, talù, tuʙà, kivì, tädì, mäɢè, vaɢù, vanà, e̮Dè);
  2. ühesilbilised (täishäälik) tüved (mitmuse nimetava sarnane): koìD, muàD, sûD, tieD
  3. mitmesilbilised ülipika esisilbiga tüved (mitmuse nimetava sarnane): leìɢeD [vet̄], e̮h̀taD
  4. mitmesilbilised poolpika esisilbiga tüved (mitmuse nimetava sarnane): Simuna: ap̆pùD Ambla: (kap̆pì:) kap̆pìD; lah̆jàD [leh̀ma]; mit̆tùD; plik̆kàD, aʙrà(s):aʙrà:aʙràD
  5. kolme ja enamasilbilised tüved (mitmuse nimetava sarnane): se̮rèDaD, [tańZit̆ti] virù maɢèDaD
  6. kolmesilbilised (kk)a+s tuletised:
    1. Viru maamurdes (ja mujal keskmurde idaosas) leiab mitmuse nimetava sarnast algupärast D tunnust: malak̆kaD, Viru-Jaagupi:luZik̆kaD, lut̆́tik̆kaD, uhak̆kaD, Palamuse: je̮ukkaD, Kolga-Jaani: kuniŋɢaD, kurik̆kaD
    2. aga t tunnus on keskmurde põhjarühmale omasem kui D: Viru-Jaagupi: kop̆pik̆kast, Simuna: mul̆́lik̆kast;
  7. mitmesilbilised sisekaoga la, li, na, ra, ri, ru (laen) tüved
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: vah̀traD; läh̀kriD; Ambla: küh̀vliD
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem kui D: piĕnart̀, suk̀kurt̀, kors̆tent̀ (ÕS 1999); Rakvere: pas̆selt̀
  8. (*i)s:(*i)sa liide
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: ar̀msaD, kûlZaD, re̮èmZaD, täh̀tsaD, ilùZaD, maɢùZaD,
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem kui D: Viru-Jaagupi: re̮èmust

t

  1. pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved: sûrt̀ (*sūrta); kielt̀; (*kēltä); lient̀; siart̀;
  2. s[i]: t (lt, nt, rt) tüved : kät̄ , part̀, vart̀, kânt̀ (*kantta)
  3. mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved: kan̆nelt̀
  4. (e)*m >*n tüved: aʙet̀; aZet̀; siĕmet̀; ve̮t̆́tit̀; süDant̀; Laiuse: poăZet̀ (muinasvene: pasmo 'pasmas')
  5. koondelised e(*h), e(*k), t tüved
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Kose, Väike-Maarja: perèD
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui D: kas̆tet̀; muret̀; peret; Järva-Madise: imet̀ (*imehtä); Risti, Kolga-Jaani: er̆net̀
  6. järgarvud
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Viru-Jaagupi: seit̀smenDaD [kor̀Da]
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui D: kol̆mat̀ [kor̀Da], kūwet̀, vījet̀; Harju-Jaani: ühiksa nel̆́lat̆te ('kolmkümmend üheksa'); Stahl 1637 [6]: kadixa kolmat ('kakskümmend kaheksa')
  7. ne:(*it)s liide: nais̀t, punast, vaes̀t, inimest, uos̀t ('hobust'), luis̀t
    1. liite alguse i on murrakuti püsinud: Simuna: vana ̮ aĕɢist; Viru-Jaagupi: kaŋ̀ɢekaĕlist, kahekor̆rist, toĭmist; Väike-Maarja: toìmist;
  8. koondelised s(:*h) tüved
    1. võib olla mitmuse nimetava sarnane: Viru-Jaagupi, Väike-Maarja: ruk̀kiD;
    2. aga t tunnus on keskmurdele omasem ja algupärasem kui D: kin̆nast, Simuna, Iisaku Oonurme: ruk̆kist;
  9. s: ks tüved: jänest, kat̆tust, mat̆tust, orast, ne̮es̀t ('nõgest');
  10. (u/i)s: *t tüved:
    1. jäljendavad s: ks tüvesid: uh̀kust, ulak̆kust, e̮ìɢust, jul̀ɢust, kaŋ̀ɢust, kuèrust, pahanDust, ter̆vist; Viru-Jaagupi: ter̀vist;
    2. väga harva kuuleb kunagist t tunnusega osastavat: Väike-Maarja, Kadrina: ter̆vit̀


missugusse (ainsuse sisseütlev)

ainsuse sisseütleva käände lõpus olnud liittunnus hen (< *s+n) peaks tänaseks olema rõhuta täishääliku järelt kadunud. pearõhulise täishääliku järele peaks olema jäänud he (ha, hu ...). sageli tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvesid jäljendavat De tunnust.

tüvi:

  1. hen (< *s+n) lõpp liitus täishäälikule
  2. s̆se lõpp liitub täishäälikule
  3. De lõpp liitub kaasshäälikule

astmevaheldus:

  1. lõputa sisseütleva aste on alati tugev
  2. De sisseütleva aste on alati tugev
  3. s̆se sisseütleva aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

kui s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti, siis käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena: Pilistvere: nuɢà kukkus mahà; Viljandi: tûl âs peZu mahà ~ lü̮̂ kep̄ mâsse Türi: le̮ik̆kaZin nuàɢa kä̂sse ~ pańìn kiǹDaD kät̀te; Simuna: le̮ŋ̀g läk̀s saś̀i ~ [poiss] läk̀s saZis̆se = saZi sis̀se ('põhku, pahna sisse') Suure-Jaani: naèl torkkas jalas̆se ~ te̮m̀ma sāʙàs jal̀ɢa

  • Kesk-Eesti regilaulus on õige tavaline (i)je lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje):

Väike-Maarja: puud pikad lähvad pinuje, halud riitaje asuvad (ER I 45); Viru-Jaagupi: läksin vööni vedeje, kaelani kala kuduje, elmeni Ema jõgeje (ER II 1472); Simuna: tehke tuli toomingaie, lööge leeri lepikuie, kandke Kaie kaasikuie, Anne harva haavikuie (ER II 2320)

regilaul võib tarvitada je tunnust lõputa sisseütleva asemel (soovitavalt 8 silbilise) värsi silbiarvu kohendamiseks: halud riitaje asuvad. eriti sageli liitub je tunnus lühikese esisilbiga kahesilbilistele tüvedele [vedeje], harvem kaasrõhule (kolmesilbilisele [toomingaie] või ülipika esisilbiga [riitaje]) ja koonde eelsele tüvekujule [rahva'aie].

je lõpp võib liituda teiste sisseütleva vormide otsa: Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje; Koeru: saardeje

kirderannikumurde ja idamurde Kodavere murraku kõnekeeleski esinenud (i)je lõpulist sisseütlevat on leitud veel Kuusalu keskmurdelisest Kolgakülast: kuhùje; Kadrina Palmse murrakust: maɢùje; kuòje ('koju') Väike-Maarja Avispeal on kasutusel (tuntud) vanasõna: eɢa ilù paDàje sün̆́nì paǹna

lõputa

  1. ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved (tugevaastmeline mitmuse osastava sarnane): Väike-Maarja, Simuna: teìZi [koh̀ta, peres̆se]
  2. s[i]: t (lt, nt, rt) tüved: ūDe (*ūtehen); Väike-Maarja: kānDe ~ kuànde; köìDe; Simuna: täìDe [pur̀je]; Viru-Jaagupi: köìDe; ûDe [kohta]; Juuru: [kaŋ̆ɢast] nîDe [panema]; Järva-Jaani: küìnDe; Kõpu: pe̮ìDe; Paide: reìDe; Türi: var̀De ~ var̆res̆se
  3. pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved (tugevaastmeline ainsuse osastava sarnane): met̀sa, leh̀te, se̮r̀me, üh̀te, kot̀́ti, kimppu; Väike-Maarja: roh̀tu; Viru-Jaagupi: koh̀ta, kûs̀ke; Simuna: [teìZi] rîs̀ta; säŋ̀́ɢi; Ambla: sül̀Da; Kose: ne̮m̀me
    1. kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust rõhutamaks sisseütlevat tähendust: riǹDa ~ rin̆nas̆se;
  4. (n)ik liide:
    1. k peaks olema kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel ülipikk: ve̮Zastik̀ku; Väike-Maarja: raìZmik̀ku;
    2. rõhutu silbi järel poolpikk: kirik̆ku; Viru-Jaagupi: lep̆pik̆ku urt̆sik̆kusse ~ urt̆sik̆ku; Simuna: paDrik̆ku; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: lüp̆sik̆ku;
  5. lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved
    1. lühikeste täishäälikute vaheline kaashäälik (eriti ɢ, ʙ, D) on kaksistunud, kui järgnevate silpide vahelt on kadunud h: Simuna jm: [panè ahì] küt̀te (*kütehen); je̮k̀ke, lak̀ke, lik̀ku, mäk̀ke, tup̀pa, se̮t̀ta, vet̀te, sül̀le, kok̀ku, sek̀ka, ap̀pi, et̀te, kät̀te, sas̀́si, sis̀se
    2. kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust, aga harva (ülal)loetletud sõnadel: vausse, lat̀tu, kot̀ta ~ ko ̨ eas̆se, rap̀pa, Väike-Maarja jm: se̮jas̆se, rek̀ke, vak̀ku, kôsse, ravas̆se ; Viru-Jaagupi jm: [suk̆kaD lähävaD] loDus̆se, ('lonti, ripakile'), muDas̆se, uDus̆se, pat̀ta ~ pa ̨ eas̆se, riDas̆se, äDas̆se, kuʙus̆se, raʙas̆se ; Simuna: näk̀ku, pa ̨ eas̆se, ravas̆se; Kolga-Jaani: [paneme] lit̀tu; Kadrina: liDus̆se
    3. s̆se tunnus on valdav tüvedel, mille sisekaashäälik pole ɢ, ʙ, D (Lõuna-Eestis kaksistuvad igasugused kaashäälikud): majas̆se, külas̆se, talus̆se, ninas̆se, peZas̆se, ve̮Zas̆se, kivis̆se; [läk̆siD] tülis̆se, Juuru: [kah̀te] arus̆se; Viru-Jaagupi: tül̀́li;

s̆se

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse sõnuti (k)s tüvesid (küZimusse < *küsümüksehen) jäljendavat s̆se tunnust nagu Eesti õigekeel lubab iga sõna puhul. (~*sisehen > sis̀se, iɢaves̆se, ris̆tilis̆se, lühike: lühikes̆se, *taivahase̮he̮n > taèvas̆se, -l, -lt, -lle > -s, -st, -s̆se)

  1. e(*h), e(*k), t, s(:*h) jt koondelised tüved: peres̆se (Põhja-Viljandimaal per̀re), Simuna: ales̆se [tegema]; Viru-Jaagupi, Simuna: taèvas̆se; Viru-Jaagupi: rat̀tas̆se;
    1. Viru maamurdes leiab veel lõputa sisseütlevat: mȇìZa, taèva; Väike-Maarja: [läk̀s] pais̀te; rukki; Viru-Jaagupi: [seab] kom̀ʙe; mäh̀ke; mät̀ta; Simuna: koht̀u; Anna: [pani] rak̀ke; Koe: [te̮m̀ʙas] re̮ŋ̀ɢa; Äksi: [pane] rîDe; Põltsamaa: [pane] ah̀te; Kursi: [pane] pal̀ɢe; Pilistvere: am̀ʙa; Kolga-Jaani: kol̀De; Suure-Jaani: kiǹDa
  2. kolmesilbilised või (ainsuse omastavas käändes) ülipika esisilbiga (e)*m >*n jt tüved: Viru-Jaagupi: lahiŋɢus̆se, aʙèmes̆se; Väike-Maarja: orakses̆se, sièmnes̆se; Äksi: korttelis̆se ('korterisse')
    1. kohati leiab veel lõputa sisseütlevat: mȇìZa, pe̮r̀ɢu; Viru maamurdes: kam̀(ʙ)ri; Väike-Maarja jm: kam̀ʙris̆se, läh̀kris̆se, vaŋk̀ris̆se, tas̀ku; Viru-Jaagupi: kuànDla, kuàrma, lüh̀tri, vaŋk̀ri ~ vaŋk̀ris̆se; mäh̀ke; Simuna: kuòrma, vaŋk̀ri, vuàDi, koht̀u; Pilistvere: ak̀na, kat̀la, küìnDla; Kadrina: kaènDla; Laiuse: punt̀ra; Rakvere: kop̀lis̆se; Kõpu: kop̀le; Ambla: läh̀kri;
  3. poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved: aut̆tus̆se

De">De

Viru maamurdes ja idapoolses Järvas esineb helilise hääliku järel (ainsuse osastava või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvede ehk ke̮r̀De tüüpi sõnade järgi tuletatud) De tunnus, mis kinnistus neile sõnadele Eesti õigekeeles 1930. aastail hõlbustamaks kirjutistes eristada ülipikka sisseütlevat käänet poolpikast omastavast, sest välteid ju kirjas ei tähistata.

  1. pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved: kièlDe; mièlDe ~ mièle; jûrDe ~ jûre; Viru-Jaagupi: il̆makuàre; Juuru: pô̭le; Kursi: pô̭lDe [reìDe]
  2. lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved
    1. keskmurdes tavaliselt: mer̀De; Viru maamurdes: tul̀De; Väike-Maarja, Simuna jm: luǹDe; Peetri: uǹDe; Peetri jm: ver̀De (~ veres̆se); Järva-Madise me̮ǹDa (me̮nes̆se)
    2. kohati leiab lõputa sisseütlevat (nagu Lõuna-Eestis, Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal: tul̀le < *tulehen ). s̆se tunnus on valdav Harjus: Viru-Jaagupi jm: lum̀me Väike-Maarja jm: uǹne


h(e)

  1. ühesilbilised tüved (h-le järgnenud e on asendunud tüvelõpu täishäälikuga): kuhù, mahà, pähä̀, suhù; Pilistvere: töhè, öhè; (~ saarte murde Kihelkonna: jähè)
    1. regilaulus võib sellisele sisseütlevale liituda veel je-lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje): Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje
    2. kohati ja sõnuti tarvitatakse s̆se tunnust: Väike-Maarja: piasse; Viru-Jaagupi jm: pûsse; Kadrina: lûsse; Pilistvere jm: jä̂sse; Anna jm: tiêsse; Ambla jm: suosse, tüösse; Järva-Jaani: ü̮össe;
  • s̆se oleks mõistetav pika ī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel: täisse, koisse, püisse, pîsse;


missuguse (ainsuse omastav)

ainsuse omastava käände lõppu on nüüdseks jäänud ainult täishäälik. seetõttu jääb mulje, et suurem osa teisi käändelõppe lihtsalt liidetakse omastava otsa. kunagine n-lõpp on 16. sajandil kadunud ja tänini püsinud ainult mõnes liitsõnas:

  • mânDiè, ne̮n̆nà (*noin taβoin), Simuna: jalantäìZ 'jalaga kokku võetud sirbiga lõigatud peotäis'

astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

  • jal̀ɢ:jalà, kaŋ̆ɢàs:kaŋ̀ɢa

omastavaline nimetav ja osastav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama nimetava (sõnuti D">osastava) käände asemel: se̮ʙrà (Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber')

  • astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale: jal̀ɢ:jalà, kaŋ̆ɢàs:kaŋ̀ɢa

arvsõnad

  1. üheksa ja kaheksa kunagine lõpp ma (*-n: -ma-) on püsinud keskmurde ääremurrakutes: Simuna: üle  ̮ üheksama 'üheksavägine'
  2. ma on liitunud järgarvu tunnuse nDe järele: Väike-Maarja: kūwenDel [nädàlal], neĭlanDe [kor̆rà], vījenDel, seit̀smenDemal, Viru-Jaagupi: kol̆manDet̆te: kol̆manDemas̆se, vījenDa(ma), Simuna: kol̆manDamal: kol̆manDel̆le, neĭlanDamal, kūwenDemale

tuletusliited

  1. t̆tu(ma) liide (*-t̆toin: -ttoima-) on püsinud kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes): Väike-Maarja: man̆net̆tumaD, rüvet̆tumaD 'määrdunud', ve̮ĭmet̆tuma, Viru-Jaagupi: sûttumast 'sootuks', Simuna: rahut̆tumaD [inimeZeD]
  2. (e)Da liide on püsinud lühikeses vältes sõnades kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes): kaDèDa (omastav), kaDèDus, torèDast(i)
    1. mujal on Da kadunud: kaùɢel (*kauke̮δalla)

tse

  1. ne: (t)s liide
    1. ts on püsinud täishääliku ees (Lõuna-Eestis, läänemurdes ja) Põhja-Viljandimaal. mujal keskmurdes võib seda kuulda ainult mõnes sõnas: kar̆jane: kar̆jatse, näĭlane: näĭlatse ('näljane'), sar̆nane: sar̆natse ('niisugune, haiglane ehk põdur'), varatselt̀, vīmatse, Rapla ke̮r̆vane: ke̮r̆vatse ('pruutüdruk')
    2. ts on püsinud veel regilaulus (aga mitte ülipika ehk kolmandas vältes esisilbiga sõnades ega kolmanda silbi järel: ~ raùDaZe, aɢànaZe): Viru-Jaagupi: härjad härmatsed eessa, sahad sauetsed sülessa
    3. mujal on ts-ist saanud Z: e̮ʙèDaZe

kse

  1. ks tüved
    1. ks on püsinud täishääliku ees (välja arvatud kolmesilbilised ja ülipika esisilbiga sõnad ~ küsimus, märkus): (~ kuĕrùs 'isakanep, koeras', keDrus, Jüri: kiĕDùs, sūrùs); Viru-Jaagupi: jänekseD; ne̮ès:ne̮ek̀se (*noɣe̮kse̮), käik̀se (*käδükse ), veik̀se (*veδükse ), jūk̀se (*hiβukse̮), jalakse, se̮r̆mukse, met̆́sikse, uk̆seɢün̆̀nikse, tulukse 'tuleraua', suomukse, ūDikse, ter̆vikse, kat̆tukse, kär̆ʙikse, An̆Drekse, Te̮nikse, terakse, emikse, kaĕlukse, küt̆̀tikse, [läks] os̆tuksel̆le 'poodi', [on] pahukses, [on] um̆mukses, [jä̂ʙ, lähä̀ʙ] kauk̀ses̆se 'kaotsi', lin̆nakse, lojukse (*lōδukse̮ ), varekse, il̆vekse, kuDrukse 'klaaspärli', te̮r̆vakse, kuĕrukse, kälikseD, omakseD, ven̆nakseD, e̮ek̀seD, Kuusalu maamurrak:jät̆́tikse, [jä̂ʙ / surèʙ] läm̆mukses̆se 'õhupuudusse', Ambla: var̆rukseD, Koeru: [ȯăɢìD ja] vas̆tukseD, Järva-Jaani: [loom on] pḙàʙaĭnukses 'pea jala külge seotud';
    2. Alutaguse pool on ks-ist saanud täishääliku ees s̆s ja muidu s̀.
      1. Viru-Jaagupi Vaeküla:il̆ves̆se, Simuna: käisse, veisse
      2. Viru-Jaagupi: lojus̀, Simuna: käis̀, veis̀, Simuna Venevere: jänes̀, oras̀, vares̀, ven̆nas̀
      3. kohati on ks (> s̆s, s̀) pugenud ne ja s sõnadessegi.
        1. Väike-Maarja: reʙakse, Viru-Jaagupi:aʙlakse, aʙrakse, Simunas: te̮ŭràs: te̮ùra ning te̮ʙràs: te̮ʙrakseiD 'tõbras, loom', Harju-Jaani: maDrukse (alamsaksa Matroos)
        2. nimetavas: Simuna Venevere: aʙras̀, al̆ɢas̀ 'halgas', juŏmas̀: juòma 'pikk kitsas madal lohk maastikus'

l, n, r -ühendid

  1. rZ tugev aste on rss: pe̮r̆Zàs ~ pe̮rssa, varssa (osastav) ~ var̆ZàD
  2. l, n, r lõpuline kaashäälikuühend
    1. el, er lõpulised hilised saksa laenud jm käänduvad Viru maamurrakutes i tüve ja sisekaoga nagu Eesti õigekeeles: as̀pli, nās̀kli, keìsri, meis̀tri, sah̀vri
    2. lääne pool käänduvad nad e tüveliste omasõnade (kan̆nèl: kaǹDle, tüt̆tàr: tüt̀re) sarnaselt: kop̀pel: kop̀les .

astmevaheldumatus

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naɢì, piɢì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käʙì, naʙà, riʙà, vaʙà) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme: muDà (nimetav = osastav = omastav)

  • erinedes sageli Eesti õigekeelest (D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel): Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮ɢèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naɢà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaɢà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viʙùD, puɢùs ~ puòZ, kiʙùD, kuʙùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe


missugusi (D">mitmuse osastav)

D">mitmuse osastava käände lõpus olnud i+ta peaks tänaseks olema rõhuta silbi järel sulanud täiesti ühte tüvelõpu täishäälikuga. pea- ja kaasrõhu järele peaks olema jäänud iD.

a

  1. kahesilbilised i tüved: kivà Viru-Jaagupi: paǹ́na, sal̀́ma, sirppa; Väike-Maarja: pük̀sa, tońtta; Simuna: kauśsa, suàńa; Anna: kâĺa ('kaalikaid'); Juuru: ros̀́sa ('paberosse');
    1. kirderannikumurde naabruses leiab algupärast ainsuse osastava sarnast mitmuse osastavat: oZì (~ *hosja); Viru-Jaagupi: kivì; Iisaku Oonurme: väh̀ki;
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel: Viru-Jaagupi: kärppiZi; Väike-Maarja: kivìZi, käʙìZi (Palamuse jm: käʙà), täDìZi, kor̀viZi, märssiZi, tük̀kiZi; Simuna: klâZiZi, końttiZi, nüeppiZi
  2. kahesilbilised u tüved ja (kaasrõhuline) (n)ik:Viru-Jaagupi: liǹDa, raìZmik̀ka
    1. kirderannikumurde naabruses leiab algupärast ainsuse osastava sarnast mitmuse osastavat: Viru-Jaagupi: [paĭlu] liǹDu; Ambla: ei sâ äìD lūwa rāɢu
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel: Väike-Maarja: talùZi, jut̀tuZi; Simuna: kul̀muZi

e

  1. kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik on o või u (harva e̮): munè (*mune̮iδa < *munaita), nuɢè, uʙè; Viru-Jaagupi: koh̀te, ot̀se; Viru-Jaagupi, Simuna: mok̀ke, ok̀se; Väike-Maarja, Simuna: mus̀te; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: pul̀me; Simuna: poh̀le; Kadrina: koǹne; Haljala maamurde: luòme; Rakvere: nurkke; Viru maamurde: oDrè, suk̀ke; Viru-Jaagupi: e̮ùne; Rakvere: ke̮vè
    1. ülipika esisilbiga tüve lõppu võib tulla ka i (eriti sõnades, mille esisilbis on ue või ui [*oe, *oi] ): kuèri puèɢi kuìvi; Viru-Jaagupi: luàmi; Väike-Maarja: ok̀si
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel (alati, kui esisilbis on o) : oDàZi ("oDì" asemel peaks häälikuseaduslik olema "oZì") oZàZi (~ 'osi') Väike-Maarja: nuɢàZi tuʙàZi pu̮èɢaZi pul̀maZi; Simuna: kor̀DaZi

u

  1. kahesilbilised a tüved, mille esimene täishäälik pole o ega u: kalù, kanù, vanù, jal̀ɢu, kar̀vu, mar̀ju, ar̀ɢu, naèlu, aèɢu, siɢù, tîbu, se̮nù, aùDu, e̮ùnu; Viru-Jaagupi: aìZu ('ais'); Anna jm: aś̀su, ('asi'); Rapla jm: vil̀́lu, ('vili')
    1. tugev aste näikse valdama lääne ja edela pool: Pilistvere jm: pat̀́ju; Anna jm: paDjù;
    2. kohati tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust: Väike-Maarja: ma ̨ėàZi, raDàZi, rahàZi, se̮DàZi, jal̀ɢaZi, naèlaZi, varssaZi; Simuna: laùDaZi, saùnaZi; Pilistvere jm: at̀raZi; Ambla jm: aDraZi; Koeru jm: paDjaZi; Peetri jm: se̮ʙraZi;
    3. moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: kanàZiD,

i

  1. keskvõrde omadussõnad: Väike-Maarja: paremʙi, le̮ʙuZamʙi [pühì], tumeDamʙi
  2. kahesilbilised ä tüved (esimene täishäälik pole a, e̮, o ega u): sil̀́mi; Viru-Jaagupi: ivì (*jüvä), leìʙi, seìni; Väike-Maarja: pik̀ki; Simuna: met̀́si; Rakvere: niŹì
    1. mõnes keskmurde murrakus jäljendatakse a tüvesid: eìnu, käìju, leìʙu, seìnu; Anna: tümè ('tümasid')
    2. kohati tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust: külàZi, pär̀naZi, Väike-Maarja: teràZi, är̀ɢaZi;
    3. moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: peZàZiD;
  3. kahesilbilised e tüved ja kaashäälikulised tüved: Viru-Jaagupi: nîni; Väike-Maarja: varssi ('varred'); Simuna: kûʙi, îri; Rakvere: täh̀ti, kâŹi;
    1. kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust, pigem pika esisilbiga sõnadel: Väike-Maarja, Simuna: jäl̀́ɢa, sul̀́ɢa, täh̀ta, kuàŹa, vaŕssa, käŹà; Väike-Maarja: leh̀ta, kièĺa, sêńa, köìZa; Simuna: se̮r̀ma, e̮l̀́ɢa, puàŹa
    2. kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust tarvitatakse pigem lühikese esisilbiga sõnadel, sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse nimetavaga (käZì lüZì süZì; Jõelähtme maamurde ja Anna: anì): anèZi, je̮ɢèZi, nimèZi, reɢèZi, tulèZi; Väike-Maarja: suòleZi, se̮r̀meZi, kivìZi, süZìZi; Kadrina: lü̮èZiD; Koeru: lüèZi; Ambla jm: lüZìZi, eZìZi ('ette võetud tööriba [põllul]');
    3. moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige keskmurde äärtel: Simuna: teDreZiD;
  4. ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved: naìZi, teìZi;
    1. seevastu Tallinn - Tartu joonest edela pool valdab kahesilbilisi i tüvesid jäljendav a lõpp: naìZa teìZa
  5. ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s tüved: Väike-Maarja: suɢulaìZi, Viru-Jaagupi: lühük̆keiZi, Simuna: vaènlaiZi; Väike-Maarja jm: inìmeZi; Viru-Jaagupi: iɢàveZi meZìlaZi; Harju-Jaani jm: veik̆keZi
    1. kohati asendab s-i ees olnud täishäälikut pikk ī: Väike-Maarja: kruăZilīZi, ris̆tilīZi
    2. kohati tarvitatakse kahesilbilisi i tüvesid jäljendavat a tunnust: Väike-Maarja, Simuna: inimeìZa
  6. ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u)s: (*k)s tüved: siàDuZi Väike-Maarja jm: küZìmuZi
    1. kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik: Väike-Maarja: nimet̆tuìZi
  7. ülipika esisilbiga või rohkem kui kolmesilbilised (u/i)s: t tüved: Kose jm: aìɢuZi, Keila: ülèmuZi
    1. kohati on s-i ees olnud täishäälikust saanud lane, kene liiteid jäljendav kaksiktäishäälik: Äksi: ras̀kuìZi

Zi

  1. poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved: Viru-Jaagupi: pīɢaZi, Harju-Madise: ap̆pùZi, Anna: aut̆tuZi, Peetri: paĭlùZi
  2. lühikese esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved: Juuru: perèZi

moodsat ZiD tunnust tarvitatakse eelkõige Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal. keskmurdes valdav mitmuse osastava lõpp on kesi, misi liiteid jäljendav Zi tunnus

  • ilmekas Zi tunnus oli muidugi otstarbekas juhul, kui oli tarvis lause mõtet täpsustada: "kas seal kivì oli?" ~ "neid kivì oli paĭlu" ~ "tuo kivì kua".

laulus võib sida tunnus liituda juba mitmuse i tõttu muutunud tüvetäishäälikule: Väike-Maarja: "oh neid häida jalgusida, siledaida searisida"

D">ZiD

moodsat ZiD tunnust tarvitatakse pigem Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal.

  1. kohati on tunnuse i kadunud: Kadrina: [eij ̮ ol̀D] väŕ̀vist;

17. s kirjakeeles si osastav peaaegu puudub ja sid osastavat leiab harva. 19. s teisel poolel levitasivad sid osastavat E. Ahrens ja K. A. Hermann, kuni keeleuuenduslased selle pidurdasid. J. Aaviku vaeva viljana asendati siiski a-tunnus e- ja sid-lõpuga. Hermanni soovitus "Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõneleda" võib ollagi ZiD osastava jms kohusetundliku ületaotluse ajendiks Alutagusel, kirderannikumurdes, selle naabruses ning mujalgi.

D">iD

kaashääliku järel

häälikuseaduslik kaashäälikule liitunud iD tunnus pole omane keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale) vaid lõunaosale (Põhja-Tartumaale ja Põhja-Viljandimaale): Äksi: sūremiD (*sūre̮mpita); Kõpu: soèmiD (*sōje̮mpita);

  1. kolmesilbilise ainsuse omastavaga i tüved: Viru-Jaagupi: [teɢiD] viɢùriD; Väike-Maarja: [neid] kuràDiD;
    1. tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga: Kose, Kõpu: kuràDiZi;
  2. (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga i tüved: Väike-Maarja: veś̀kiD; Simuna: kam̀ʙriD;
    1. tarvitatakse kesi, misi liiteid jäljendavat Zi tunnust sest häälikuseaduslik kuju ühtib ainsuse osastava ja mitmuse nimetavaga: Väike-Maarja: veś̀kiZi

täishääliku järel

  1. e(*Da) liide: aìɢeiD (*haike̮δita), ke̮r̀ɢeiD
  2. pika esisilbiga koondelised e(*h), e(*k), t tüved: er̀neiD (Kadrina, Harju-Jaani jm: er̀niD), uòneiD (*hōne̮ita), paìZeiD (*paìZe̮ɣita), rîDeiD, me̮t̀teiD;
  3. kolmesilbilised ja (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga u tüved: Väike-Maarja jm: rāmat̆tuiD (Hageri jm: roamat̆tuiD); Juuru: kaŋ̀ɢruiD
  4. koondelised o, u tüved: juònuiD, e̮h̀tuiD, sur̀nuiD (*surnuδita);
  5. koondelised s(:*h) tüved: pe̮rssaiD, suappaiD, kiǹDaiD, lam̀ʙaiD, am̀ʙaiD (*hampahita), ker̀veiD, Viru-Jaagupi: kjer̀veiD, Simuna: tur̀ʙaiD;
  6. s(:*ks) tüved: orakseid, jûk̀seiD; Kadrina: jûk̀siD
  7. ülipika esisilbiga või rohkem kui kahesilbilised ne: (*it)s tüved: luìZeiD, puìZeiD, tah̆maZeiD; Juuru: kar̆jatseiD
  8. (ainsuse omastavas) ülipika esisilbiga tüved: Harju-Madise: ah̀traiD; Rapla: pênDraiD; Juuru: me̮ìZaiD; Kose: kuôrmaiD, re̮èmZaiD; Ambla: ak̀naiD; Anna: kat̀laiD; Kadrina: sü̮èjaiD; Rakvere: âs̀taiD
  9. kolme ja enamasilbilised tüved (tunnus liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule): jut̆tuk̆kaiD, laʙìDaiD, maDàlaiD (*matalita), saDàmaiD, e̮n̆net̆tumaiD, lut̆́tik̆kaiD, maɢùZaiD, liʙèDaiD, piĕnemaiD, e̮p̆pet̆tajaiD; Järva-Madise: kol̆manDaiD; Ambla: vek̆kemaiD ('väiksemaid')
  10. (re, le, ne, m)e tüved (tunnus liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule): aZèmeiD, aʙèmeiD, sièmneiD, Harju-Madise: sam̀leiD, Kose, Peetri: tüt̀reiD;
    1. leiab veel häälikuseaduslikku kaashäälikule liitunud iD tunnust: Kadrina: sièmniD, süDàmiD;
  11. ühesilbilised ülipika esisilbiga tüved: Türi, Koeru, Simuna: jäìD;
    1. kohati tarvitatakse moodsat ZiD tunnust: Simuna: piàZiD, tüö̀ZiD, vüö̀ZiD, Viru-Jaagupi: lûZiD, muàZiD, tièZiD;
    2. kohati tarvitatakse kene, mine liiteid jäljendavat Zi tunnust(, kuigi pearõhu järel võiks D olla püsinud): Väike-Maarja: tüö̀Zi, vüö̀Zi, Viru-Jaagupi: lûZi;
    3. s tüvesid jäljendav Zi / ZiD tunnus on valdav pika ī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel, kus häälikuseaduslik mitmuse osastav muidu ühtiks ainsuse osastavaga (täìD - *täi+ta ~ *täi+i+ta) nagu on ainuõigena leida veel 1693. a Hornungi keeleõpetuses.
      1. täìZi ~ täìja (~ Kursi, Kolga-Jaani, Viljandi: täìju); koìZi ~ koìZiD; Simuna: püìZiD, Paide, Pilistvere, Harju-Madise: pîZi;

mitmuse osastava murdelist kirevust näitab A. Saareste 1955. a Uppsalas avaldatud väikese murdeatlase 90. kaart, kust paistab, et

  • Simuna kihelkonna Vägeva poolses nurgas Emumäe ümbruses tarvitatud Zi lõppu pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja veel a lõpulist kiva.
  • Simuna kihelkonna muus osas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades Zi lõppu ja võrka, poissa, teisa tüüpi sõnades veel a lõppu.
  • Viru-Jaagupi kihelkonna Oonurme poolses nurgas Roela ümbruses tarvitatud Zi lõppu ainult võrk, haud, rist tüüpi sõnades ja ZiD lõppu ainult pada, hani tüüpi sõnades.
  • Viru-Jaagupi kihelkonna muus osas ja Väike-Maarja kihelkonnas tarvitatud pada, hani + võrk, haud, rist tüüpi sõnades nii Zi kui ZiD lõppu ja veel a lõpulisi võrka, poissa, teisa, kiva,

aga need 1915-54. a kodumaal ja pagulastelt kogutud keelendid võivad algupäraste murdeerinevuste lisaks kajastada juba koolihariduse ja linnakeele mõju.

missugustesse (D">mitmuse sisseütlev)

D">mitmuse sisseütleva käände saad liites (k)s tüvesid jäljendava s̆se tunnuse mitmuse omastavale: mäɢèDes̆se; Väike-Maarja: māDes̆se ~ muăDes̆se, raìZmik̀kuDes̆se;

  • mõned murdekogujad on sõnuti märkinud mitmuse sisseütlevas pikenenud s-i, aga seda võib esineda tugeva kaasrõhu järel ainsuseski: Väike-Maarja: kuh̀jaDes̀se; Järva-Jaani: kuʙèmes̀se

vanem mitmuse osastava sarnane i mitmuse sisseütlev

kui (k)s sisseütleva jäljendavat s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti, siis käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena: Põltsamaa: [läk̀s] reʙaZe raùDaDes̆se ~ [mees] paǹ́Di raùDu; Simuna: ä̂ jä̂ jal̀ɢu (< *jalkohe̮n < *jalkoihe̮n ); Viru-Jaagupi: [läk̀s] lam̀ʙu ('lambakarja'); Anna: är̀ɢi ('härjakarja'); Kose: jä̂nD vêl sep̆paɢa ve̮l̀ɢu; Juuru: sê laZèʙ aʙème nî pik̆kaks kas̀vaDa, et lähä̀ʙ pe̮l̀́vi juʙa; Keila: le̮ì riǹDu valù; Paide: eìn kas̀vas kohè riǹDu; Kursi: ve̮t̆tavaD omà küìZi; Kõpu: vah̀tis mul̆lè ot̆sè sil̀́mi; Kolga-Jaani: koś̀tis ke̮r̀vu; [kuì vezì] pe̮l̀́vi tulèʙ; ärä en̆nast mu sil̀́mi an̆nà;

missuguste (mitmuse omastav)

mitmuse omastava käände tunnused:

te

  • sõnatüvi: liitub s häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele: Väike-Maarja: orastel
  • astmevaheldus: aste on alati nõrk
  1. koondelised s(:*h) tüved: kal̆́liste, kaŭniste, var̆vaste, ker̆veste
  2. (ne:)s, (ne:)ts, (s:)ks tüved: jûs̀te, mat̆tuste, omaste, nais̆tè, inimeste, reʙaste, suɢùlaste, ük̀sluis̆te, vaes̀te (*vaivaisten)
  3. pikavältelised s (sa, tsa, ksa, ssi, ksi) tüved
    1. matkivad s, ts, ks tüvede te tunnust sisekaoga nagu Eesti õigekeeles: Simuna: as̆́tè; Viru-Jaagupi: ais̀te; Ambla: met̀ste; Järva-Jaani: pük̀ste;
    2. kohati võivad saada De-tunnuse nagu Eesti õigekeeleski: Väike-Maarja, Rakvere: poissiDe; Kadrina: ot̀saDe;

t̆te

  • sõnatüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele: kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
  1. pikavältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved: me̮t̆tet̆te (*me̮t̆te̮kte̮n)
  2. pikavältelised kahesilbiliseks koondunud tüved: val̀ɢet̆te (*valke̮δaδe̮n), tal̆ɢut̆te, Viru-Jaagupi: vuàDit̆te, Kadrina: e̮h̀tat̆te, Koeru: me̮ĭZat̆te, Hageri: veś̀kit̆te (*veZikiviDe), Järva-Madise: aìɢet̆te;
  3. kolmesilbilised tüved: paremat̆te, maZìnat̆te, saDàmat̆te, vik̆kat̆tit̆te, tiènijat̆te;
  4. m(e) tüved: laDèmet̆te, lîk̀met̆te;
  5. pikavältelised t (lt, nt, rt) tüved: ūt̆tè, köit̆tè, kǖnt̆tè, täit̆tè, Rakvere: (pâs:)pāt̆tè, Haljala: te̮rt̆tè;
  6. pikavältelised l, n, r tüved: jūrt̆tè, kuart̆tè

De_2">De

  • sõnatüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele: Väike-Maarja: siĕmenDes
  • astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale

täishääliku järel

  1. lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved: vahèDe, perèDe (*perehten ~ aga Keila, Hageri, Harju-Jaani: peret̆te)
  2. ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    1. Viru maamurrakutes ja mulgi murde naabruses (ülipikas ehk 3. vältes): muàDe, suòDe, tüö̀De, püìDe, pûDe, lûDe, pîDe;
    2. Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja mulgi murde naabruses tarvitatakse veel poolpikas ehk 2. vältes ie tunnusega omastavat nagu kirderanniku- ja Põhja-Eesti idamurdes : luĭjè (*luiδe̮n), maĭjè, muĭjè, puĭjè,(Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Viljandi) päĭjè, Põltsamaa soĭjè
    3. Simuna, Põhja-Tartumaa jt murrakutes tarvitatakse nDe tunnusega mitmuse omastavat sõnas : mun̆Dè (Viru-Jaagupis pigem - muĭjè, Väike-Maarjas - mûDe)
  3. kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved: Viru-Jaagupi: ivàDe, käʙìDe
  4. kahesilbilised pika esisilbiga tüved matkivad lühikese esisilbiga tüvesid:
    1. a tüved: Viru-Jaagupi: laìjaDe, jal̀ɢaDe, (harva jal̀ɢe)
    2. ä tüved: sil̀maDe, käp̀paDe, mär̀ɢaDe
    3. e tüved: Viru-Jaagupi: leh̀teDe (aga Simunas jm: ke̮ĭɢì)
    4. i tüved: Viru-Jaagupi: kä̂riDe
    5. u, o tüved: liǹDuDe, pièrɢuDe
    6. ü tüved: mäǹDiDe
  5. (n)ik tüved: aZunik̀kuDe, elanik̀kuDe, kir̆janik̀kuDe, oZanik̀kude, Väike-Maarja: raìZmik̀kuDe

sisekaoga

  1. mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved (nõrgas astmes): tüt̆tarDe, kan̆nelDe; Väike-Maarja: siĕmenDe
    1. võivad matkida m(e) tüvede t̆te tunnust nagu Eesti õigekeeles: Väike-Maarja: sièmnet̆te, tüt̀rit̆te;
  2. mitmesilbilised sisekaoga la, na, ra laentüved: kors̆tenDe (ÕS 1999), ak̆kenDe, küĭnalDe, piĕnarDe, kup̆parDe
    1. võivad matkida m(e) tüvede t̆te tunnust nagu Eesti õigekeeles: Viru-Jaagupi: pas̀tlit̆te
  3. pikavältelised la, na, ra tüved võivad saada De tunnuse nagu Eesti õigekeeles: ku̮èraDe, naèlaDe, kaùnaDe
    1. Viru maamurrakutes jm matkivad lt, nt, rt tüvede t̆te tunnust sisekaoga nagu Eesti õigekeeleski: paelt̆tè, eint̆tè, koert̆tè, naelt̆tè, vīnt̆tè
  4. lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved võivad käänduda nagu Eesti õigekeeles: Viru-Jaagupi: jal̀ɢaDe (harva jal̀ɢe), e̮l̀aDe;
    1. Viru (edela)murrakutes matkivad lt, nt, rt tüvede t̆te tunnust sisekaoga nagu saarte, lääne, ida ja kirderanniku murdes: rint̆tè (*rintaδe̮n); Simuna, Viru-Jaagupi: jalt̆tè, seĺt̆te (*selkäδen), e̮lt̆te (< *e̮lkte - e̮l̀ɢaDe - olkaδe̮n); Väike-Maarja: ärt̆te (är̀ɢaDe)
Viru maamurrakute käändsõnade põhivormid
Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te kä̂nD ̮se̮nàDe pe̮hì ̮vor̆mìD
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 3:29 AM
Labels: , ,

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)