PandiVere omastav kääne

• 1 omastav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 omastavaline nimetav
    • 1.1.2 arvsõnad ^[2][3]
    • 1.1.3 t̆tu(ma) liide ^[2]
    • 1.1.4 (e)Da liide ^[5]
    • 1.1.5 ne: (t)s liide ^[6]
    • 1.1.6 ks tüved ^[7]
    • 1.1.7 rs astmevaheldus ^[8]
    • 1.1.8 l, n, r lõpuline kaashäälikuühend ^[9]
    • 1.1.9 tugev aste
  • 1.2 mitmus ^[10][1]
    • 1.2.1 De
      • 1.2.1.1 ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[11]
      • 1.2.1.2 kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]
      • 1.2.1.3 kahesilbilised pika esisilbiga tüved ^[12]
        • 1.2.1.3.1 a tüved ^[12]
        • 1.2.1.3.2 ä tüved ^[12]
        • 1.2.1.3.3 e tüved ^[13]
        • 1.2.1.3.4 i tüved ^[13]
        • 1.2.1.3.5 u, o tüved ^[13]
        • 1.2.1.3.6 ü tüved ^[13]
      • 1.2.1.4 (n)ik tüved ^[13]
      • 1.2.1.5 pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]
      • 1.2.1.6 lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]
      • 1.2.1.7 mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[15]
      • 1.2.1.8 mitmesilbilised sisekaoga la, na, ra laentüved ^[15]
      • 1.2.1.9 lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]
    • 1.2.2 te
      • 1.2.2.1 koondelised s(:*h) tüved ^[16]
      • 1.2.2.2 (ne:)s, (ne:)ts, (s:)ks tüved ^[16]
      • 1.2.2.3 pikavältelised s (sa, tsa, ksa, ssi, ksi) tüved ^[17]
    • 1.2.3 t̆te
      • 1.2.3.1 pikavältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]
      • 1.2.3.2 lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]
      • 1.2.3.3 pikavältelised kahesilbiliseks koondunud tüved ^[16]
      • 1.2.3.4 kolmesilbilised tüved ^[18]
      • 1.2.3.5 m(e) tüved ^[18]
      • 1.2.3.6 pikavältelised t (lt, nt, rt) tüved ^[14]
      • 1.2.3.7 pikavältelised l, n, r tüved ^[14]
      • 1.2.3.8 pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]
      • 1.2.3.9 lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]
• 2 viited ja märkused

omastav kääne ^[1]

ainsus

ainsuse omastava käände lõppu on nüüdseks jäänud ainult täishäälik. seetõttu jääb mulje, et suurem osa teisi käändelõppe lihtsalt liidetakse omastava otsa.

• kunagine n käändelõpp on 16. sajandil kadunud ja tänini püsinud ainult mõnes liitsõnas:

mânDiè, ne̮n̆nà (*noin taβoin), Simuna: jalantäìZ 'jalaga kokku võetud sirbiga lõigatud peotäis'

• astmevaheldus: ainsuse omastava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

jal̀G:jalà, kaŋ̆Gàs:kaŋ̀Ga

omastavaline nimetav

teatud tüvede ainsuse omastavat on hakatud Viru maamurrakutes ja mujalgi tarvitama ainsuse nimetava (sõnuti veel osastava ) käände asemel:

• se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber')

arvsõnad ^[2][3]

üheksa ja kaheksa kunagine lõpp ma (*-n: -ma-) on püsinud keskmurde ääremurrakutes:

• Simuna: üle,üheksama 'üheksavägine' ^[4]

ma on liitunud järgarvu tunnuse nDe järele kaa:

• Väike-Maarja: kūwenDel [nädàlal], neĭlanDe [kor̆rà], vījenDel, seit̀smenDemal, Viru-Jaagupi: kol̆manDet̆te: kol̆manDemas̆se, vījenDa(ma), Simuna: kol̆manDamal: kol̆manDel̆le, neĭlanDamal, kūwenDemal̆e

t̆tu(ma) liide ^[2]

(t̆tu)ma (*-t̆toin: -ttoima-) on püsinud keskmurdes kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes) nigu teistes läänemeresoome keeltes (peale Eesti kirjakeele, idamurde ja lõunaeesti keele):

• Väike-Maarja: man̆net̆tumaD, rüvet̆tumaD 'määrdunud', ve̮ĭmet̆tuma, Viru-Jaagupi: sûttumast 'sootuks', Simuna: rahut̆tumaD [inimeZeD]

(e)Da liide ^[5]

(e)Da on püsinud lühikeses vältes sõnades kaashääliku ees (ja ainsuse omastavas käändes):

• kaDèDa (omastav), kaDèDus, torèDast(i)

mujal on Da kadunud.

• kaùGel (*kauke̮δalla)

ne: (t)s liide ^[6]

ts on püsinud täishääliku ees (Lõuna-Eestis, läänemurdes ja) Põhja-Viljandimaal. mujal keskmurdes võib seda kuulda ainult mõnes sõnas:

• kar̆jane: kar̆jatse, näĭlane: näĭlatse ('näljane'), sar̆nane: sar̆natse ('niisugune, haiglane ehk põdur'), varatselt̀, vīmatse, Rapla ke̮r̆vane: ke̮r̆vatse ('pruutüdruk')

ts on püsinud veel regilaulus (aga mitte ülipika ehk kolmandas vältes esisilbiga sõnades ega kolmanda silbi järel: ~ raùDaZe, aGànaZe):

• Viru-Jaagupi: härjad härmatsed eessa, sahad sauetsed sülessa

mujal on ts-ist saanud Z.

• e̮BèDaZe

ks tüved ^[7]

ks on püsinud täishääliku ees Jüri, Ida-Juuru, Kose, Järva-Madise, Järva-Jaani, Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi joonest põhja pool (välja arvatud kolmesilbilised ja ülipika esisilbiga sõnad ~ küsimus, märkus).

• ne̮ès:ne̮ek̀se (*noɣe̮kse̮), käik̀se (*käδükse ), veik̀se (*veδükse ), jūk̀se (*hiβukse̮), jalakse, se̮r̆mukse, met̆́sikse, uk̆seGün̆̀nikse, tulukse 'tuleraua', suomukse, ūDikse, ter̆vikse, kat̆tukse, kär̆Bikse, An̆Drekse, Te̮nikse, terakse,
• emikse, kaĕlukse, küt̆̀tikse, [läks] os̆tuksel̆le 'poodi', [on] pahukses, [on] um̆mukses, [jä̂B, lähä̀B] kauk̀ses̆se 'kaotsi', lin̆nakse, lojukse (*lōδukse̮ ), varekse, il̆vekse, kuDrukse 'klaaspärli', te̮r̆vakse, kuĕrukse,
• kälikseD, omakseD, ven̆nakseD, e̮ek̀seD, Kuusalu maamurrak:jät̆́tikse, [jä̂B / surèB] läm̆mukses̆se 'õhupuudusse', Ambla: var̆rukseD, Koeru: [ȯăGìD ja] vas̆tukseD, Järva-Jaani: [loom on] pḙàBaĭnukses 'pea jala külge seotud'

mujal on ks-ist saanud s.

• kuĕrùs 'isakanep, koeras', keDrus, Jüri: kiĕDùs, sūrùs

Alutaguse pool on kohati ks-ist saanud täishääliku ees s̆s ja muidu s̀.

• Viru-Jaagupi Vaeküla:il̆ves̆se, Simuna: käisse, veisse
• Viru-Jaagupi: lojus̀, Simuna: käis̀, veis̀, Simuna Venevere: jänes̀, oras̀, vares̀, ven̆nas̀

kohati on ks (> s̆s, s̀) pugenud ne ja s sõnadessegi.

• Väike-Maarja: reBakse, Viru-Jaagupi:aBlakse, aBrakse, Simunas: te̮ŭràs: te̮ùra ning te̮Bràs: te̮BrakseiD 'tõbras, loom', Harju-Jaani: maDrukse ( alamsaksa Matroos)
• nimetavas: Simuna Venevere: aBras̀, al̆Gas̀ 'halgas', juŏmas̀: juòma 'pikk kitsas madal lohk maastikus'

rs astmevaheldus ^[8]

rZ tugev aste on Harjus, Järvas, Viru maamurrakutes ja mujalgi rss .

• pe̮r̆Zàs: pe̮rssa, varssa (osastav): var̆ZàD

l, n, r lõpuline kaashäälikuühend ^[9]

el, er lõpulised hilised saksa laenud jm käänduvad Viru, Jõelähtme ja Kuusalu maamurrakutes ning Põhja-Tartumaal (peale Lääne-Laiuse) i tüve ja sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles.

• as̀pli, nās̀kli, keìsri, meis̀tri, sah̀vri

(lääne pool käänduvad nad e tüveliste omasõnade kan̆nèl: kaǹDle, tüt̆tàr: tüt̀re sarnaselt: kop̀pel: kop̀les .)

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• muDà: muDà

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; Johann Hornungil (48-51) veel 1693. a: nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus ^[10][1]

mitmuse omastava käände lõpus on alati ainult mitmuse tunnus:

De

• tüvi: liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru maamurrakutes
• Väike-Maarja: siĕmenDes

ühesilbilised pika esisilbiga tüved ^[11]

Viru maamurrakutes ja mulgi murdega piirnevas keskmurdes ( Kolga-Jaani, Kõpu, Viljandi) hääldub ühesilbiliste pika esisilbiga tüvede De tunnusega mitmuse omastav ülipikas ehk 3. vältes, mis on Eesti kirjakeeles kaa lubatud :

• muàDe suòDe tüö̀De püìDe pûDe lûDe pîDe

Viru maamurrakutes, Põhja-Tartumaal ja mulgi murdega piirnevas keskmurdes tarvitatakse ühesilbiliste pika esisilbiga tüvedel veel poolpikas ehk 2. vältes ie tunnusega mitmuse omastavat nigu kirderanniku murrakutes ja Põhja-Eesti idamurdes :

• luĭjè (*luiδe̮n), maĭjè, muĭjè, puĭjè,( Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Viljandi) päĭjè, Põltsamaa soĭjè

Simuna, Põhja-Tartumaa jt murrakutes tarvitatakse nDe tunnusega mitmuse omastavat sõnas :

• mun̆Dè ( Viru-Jaagupis pigem - muĭjè, Väike-Maarjas - mûDe)

kahesilbilised lühikese esisilbiga tüved ^[1]

kahesilbiliste lühikese esisilbiga tüvede De tunnusega mitmuse omastav on omane kogu keskmurdele:

• Viru-Jaagupi: ivàDe, käBìDe

kahesilbilised pika esisilbiga tüved ^[12]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust

a tüved ^[12]

• Viru-Jaagupi: laìjaDe jal̀GaDe (harva jal̀Ge)

ä tüved ^[12]

• sil̀maDe käp̀paDe mär̀GaDe

e tüved ^[13]

• Viru-Jaagupi: leh̀teDe (aga Simunas jm: ke̮ĭGì)

i tüved ^[13]

• Viru-Jaagupi: kä̂riDe

u, o tüved ^[13]

• liǹDuDe pièrGuDe

ü tüved ^[13]

• mäǹDiDe

(n)ik tüved ^[13]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust:

• aZunik̀kuDe elanik̀kuDe kir̆janik̀kuDe oZanik̀kude Väike-Maarja: raìZmik̀kuDe

pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]

kohati tarvitatakse kogu keskmurdes veel tavalist De tunnust nigu Eesti kirjakeeles :

• ku̮èraDe naèlaDe kaùnaDe

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) aga enamasti lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles :

• paelt̆tè eint̆tè koert̆tè naelt̆tè vīnt̆tè

lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]

Viru (edela)murrakutes kuuleb lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu saarte, lääne, ida ja kirderanniku murdes:

• rint̆tè (*rintaδe̮n) Simuna, Viru-Jaagupi: jalt̆tè seĺt̆te (*selkäδen) e̮lt̆te ( < *e̮lkte - e̮l̀GaDe - olkaδe̮n) Väike-Maarja: ärt̆te (är̀GaDe)

tarvitatakse kogu keskmurdes tavalist De tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles :

• Viru-Jaagupi: e̮l̀aDe jal̀GaDe (harva jal̀Ge)

mitmesilbilised sisekaoga l, n, r tüved ^[15]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes nõrgas astmes:

• tüt̆tarDe kan̆nelDe Väike-Maarja: siĕmenDe

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse pikavältelisi kahesilbiliseks koondunud tüvesid matkivat t̆te tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Väike-Maarja: sièmnet̆te tüt̀rit̆te

mitmesilbilised sisekaoga la, na, ra laentüved ^[15]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse mitmesilbilisi sisekaoga l, n, r tüvesid matkivat De tunnust nigu Eesti kirjakeeles:

• kors̆tenDe (ÕS 1999) ak̆kenDe küĭnalDe piĕnarDe kup̆parDe

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse pikavältelisi kahesilbiliseks koondunud tüvesid matkivat t̆te tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles:

• Viru-Jaagupi: pas̀tlit̆te

lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse algupäraselt kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust:

• vahèDe perèDe (*perehten ~ aga Keila, Hageri, Harju-Jaani: peret̆te )

te

• tüvi: liitub "s" häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• astmevaheldus: aste on alati nõrk
• Väike-Maarja: orastel

koondelised s(:*h) tüved ^[16]

• kal̆́liste kaŭniste var̆vaste ker̆veste

(ne:)s, (ne:)ts, (s:)ks tüved ^[16]

• jûs̀te mat̆tuste omaste nais̆tè inimeste reBaste suGùlaste ük̀sluis̆te vaes̀te (*vaivaisten)

pikavältelised s (sa, tsa, ksa, ssi, ksi) tüved ^[17]

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) tarvitatakse s, ts, ks tüvesid matkivat te tunnust sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles :

• Simuna: as̆́tè Viru-Jaagupi: ais̀te Ambla: met̀ste Järva-Jaani: pük̀ste

kohati tarvitatakse kogu keskmurdes veel tavalist De tunnust nigu Eesti kirjakeeles :

• Väike-Maarja, Rakvere: poissiDe Kadrina: ot̀saDe

t̆te

• tüvi: liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele
• astmevaheldus: aste on vastupidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
• Põhja-Eesti keskmurde : kät̆te (* kätten), kas̆tet̆te (* kaste̮kte̮n), u̮ŏnet̆tes (* hōne̮hte̮ssa)

pikavältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]

• me̮t̆tet̆te (*me̮t̆te̮kte̮n)

lühivältelised koondelised e(*h), e(*k), t tüved ^[16]

kogu Põhja-Eesti keskmurdes tarvitatakse algupäraselt kahesilbilisi lühikese esisilbiga tüvesid matkivat De tunnust:

• vahèDe perèDe (*perehten ~ aga Keila, Hageri, Harju-Jaani: peret̆te )

pikavältelised kahesilbiliseks koondunud tüved ^[16]

• val̀Get̆te (*valke̮δaδe̮n) tal̆Gut̆te Viru-Jaagupi: vuàDit̆te Kadrina: e̮h̀tat̆te Koeru: me̮ĭZat̆te Hageri: veś̀kit̆te (*veZikiviDe) Järva-Madise: aìGet̆te

kolmesilbilised tüved ^[18]

• paremat̆te maZìnat̆te saDàmat̆te vik̆kat̆tit̆te tiènijat̆te

m(e) tüved ^[18]

• laDèmet̆te lîk̀met̆te

pikavältelised t (lt, nt, rt) tüved ^[14]

• ūt̆tè köit̆tè kǖnt̆tè täit̆tè Rakvere: (pâs:)pāt̆tè Haljala: te̮rt̆tè

pikavältelised l, n, r tüved ^[14]

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) tarvitatakse lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust nigu Eesti kirjakeeles :

• jūrt̆tè kuart̆tè

pikavältelised la, na, ra tüved ^[14]

Järvas, Viru maamurrakutes ja Harjumaa põhiosas (peale edelamurrakute) tarvitatakse lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu Eesti kirjakeeles :

• paelt̆tè eint̆tè koert̆tè naelt̆tè vīnt̆tè

kohati tarvitatakse veel tavalist De tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles :

• ku̮èraDe naèlaDe kaùnaDe

lga, rga, nta, lgä, rgä, ntä tüved ^[13]

Viru (edela)murrakutes kuuleb lt, nt, rt tüvesid matkivat t̆te tunnust sisekaoga nigu saarte, lääne, ida ja kirderanniku murdes:

• rint̆tè (*rintaδe̮n) Simuna, Viru-Jaagupi: jalt̆tè seĺt̆te (*selkäδen) e̮lt̆te ( < *e̮lkte - e̮l̀GaDe - olkaδe̮n) Väike-Maarja: ärt̆te (är̀GaDe)

tarvitatakse kogu keskmurdes tavalist De tunnust kaa nigu Eesti kirjakeeles :

• Viru-Jaagupi: e̮l̀aDe jal̀GaDe (harva jal̀Ge)

viited ja märkused

1. ^{1.0 1.1 1.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 196
2. ^{2.0 2.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 71
3. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 166
4. ↑ Mari Must, "Keskmurde tekstid" lk. 288
5. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 43
6. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 58
7. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 55, 94
8. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 65
9. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 169
10. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 189
11. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 197
12. ^{12.0 12.1 12.2} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 203
13. ^{13.0 13.1 13.2 13.3 13.4 13.5 13.6} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 204
14. ^{14.0 14.1 14.2 14.3} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 198
15. ^{15.0 15.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 202
16. ^{16.0 16.1 16.2 16.3 16.4 16.5} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 200
17. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 199
18. ^{18.0 18.1} Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 201

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.