Tuesday, May 11, 2010

PandiVere sisseütlev kääne

sisseütlev kääne [1]

ainsus

ainsuse sisseütleva käände lõpus olnud liittunnus hen (< *s+n) peaks tänaseks olema rõhuta täishääliku järelt kadunud. pearõhulise täishääliku järele peaks olema jäänud he (ha, hu ...). sageli tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvesid jäljendavat De tunnust

  1. tüvi:
    1. hen (< *s+n) lõpp liitus täishäälikule
    2. s̆se lõpp liitub täishäälikule
    3. De lõpp liitub kaasshäälikule
  2. astmevaheldus:
    1. lõputa sisseütleva aste on alati tugev
    2. De sisseütleva aste on alati tugev
    3. s̆se sisseütleva aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

(k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti kaa. sel juhul käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena [2]

  • Pilistvere: nuGà kukkus mahà; Viljandi: tûl âs peZu mahà ~ lü̮̂ kep̄ mâsse
  • Türi: le̮ik̆kaZin nuàGa kä̂sse ~ pańìn kiǹDaD kät̀te; Simuna: le̮ŋ̀g läk̀s saś̀i ~ [poiss] läk̀s saZis̆se = saZi sis̀se ('põhku, pahna sisse')
  • Suure-Jaani: naèl torkkas jalas̆se ~ te̮m̀ma sāBàs jal̀Ga

Kesk-Eesti regilaulus on õige tavaline kirderannikumurdes ja idamurde Kodavere murrakus esinenud (i)je lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje) [3]

  • Väike-Maarja: puud pikad lähvad pinuje, halud riitaje asuvad (ER I 45); Viru-Jaagupi: läksin vööni vedeje, kaelani kala kuduje, elmeni Ema jõgeje (ER II 1472); Simuna: tehke tuli toomingaie, lööge leeri lepikuie, kandke Kaie kaasikuie, Anne harva haavikuie (ER II 2320)

regilaul võib tarvitada je tunnust lõputa sisseütleva asemel (soovitavalt 8 silbilise) värsi silbiarvu kohendamiseks: halud riitaje asuvad. eriti sageli liitub je tunnus lühikese esisilbiga kahesilbilistele tüvedele [vedeje], harvem kaasrõhule (kolmesilbilisele [toomingaie] või ülipika esisilbiga [riitaje]) ja koonde eelsele tüvekujule [rahva'aie] [4] .

je lõpp võib liituda teiste sisseütleva vormide otsa [5]

(i)je lõpulist sisseütlevat on leitud veel Kuusalu keskmurdelisest Kolgakülast: kuhùje; Kadrina Palmse murrakust: maGùje; kuòje ('koju')


lõpu kaotanud sisseütlev [2]

ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved [6]

häälikuseaduslikult tuletatavat kuju (*teisehen > teisse) kohtab kohati Lõuna-Eestis

Põhja-Eesti keskmurdes valitseb idamurdega sarnane

s[i]: t (lt, nt, rt) tüved [7]

kogu keskmurdes on ainsuse sisseütleva käände lõpus olnud liittunnus hen (< *s+n) rõhuta täishääliku järelt kadunud.

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved [8]

kogu keskmurdes valitseb tugevaastmeline ainsuse osastava sarnane lõputa sisseütlev

kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust rõhutamaks sisseütlevat tähendust

  • riǹDa ~ rin̆nas̆se
(n)ik liide [9]

k peaks olema kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel ülipikk ja rõhutu silbi järel poolpikk

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved [2]

kogu keskmurdes (nigu lääne ja idamurdes ) on lühikeste täishäälikute vaheline kaashäälik (eriti G, B, D) kaksistunud, kui järgnevate silpide vahelt on kadunud h

  • Simuna jm: [panè ahì] küt̀te (*kütehen); je̮k̀ke lak̀ke lik̀ku mäk̀ke tup̀pa se̮t̀ta vet̀te sül̀le kok̀ku sek̀ka ap̀pi et̀te kät̀te sas̀́si sis̀se

kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust, aga harva ülalloetletud sõnadel

  • keskmurdes tavaliselt: vausse lat̀tu kot̀ta ~ ko ̨ eas̆se rap̀pa Väike-Maarja jm: se̮jas̆se rek̀ke vak̀ku kôsse ravas̆se ; Viru-Jaagupi jm: [suk̆kaD lähävaD] loDus̆se ('lonti, ripakile') muDas̆se uDus̆se pat̀ta ~ pa ̨ eas̆se riDas̆se äDas̆se kuBus̆se raBas̆se ; Simuna: näk̀ku pa ̨ eas̆se ravas̆se; Kolga-Jaani: [paneme] lit̀tu; Kadrina: liDus̆se

(k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus on põhjarühmas (Harjus, Järvas ja Viru maamurdes) valdav tüvedel, mille sisekaashäälik pole G, B, D (Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab nendel kaa lõputa sisseütlevat nigu Lõuna-Eestis, kus kaksistuvad igasugused kaashäälikud)

  • keskmurdes tavaliselt: majas̆se külas̆se talus̆se ninas̆se peZas̆se ve̮Zas̆se kivis̆se; [läk̆siD] tülis̆se Juuru: [kah̀te] arus̆se; Viru-Jaagupi: tül̀́li


s̆se lõpuline [10]

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse sõnuti (k)s tüvesid (küZimusse < *küsümüksehen) jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeel lubab iga sõna puhul [9] .

keskmurdest tungis see idamurdesse ja levis kirderannikumurde läänerühmas.

Ze, s̀ ja s lõpulise sisseütleva kõrval leiab teda ka Põhja-Eesti läänemurdes, tüübiti ja paiguti saarte ning mulgi murdes ja lausa Soome-edelamurretes.

selle tunnuse tekkeks ehk levikuks võis anda tuge veel

  • järgneva hen (< *s+n) liite alguse h kadumise järel kaksistunud s
    • *sisehen > sis̀se
  • kaasrõhulised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s liited
    • iGaves̆se ris̆tilis̆se ja eriti lühike: lühikes̆se , kus nimetava käändega võrreldes jääbki mulje, et s̆se on sisseütleva käände lõpp
  • oletatav koondeliste tüvede kahekordne tunnus
    • *taivahase̮he̮n > taèvas̆se
  • väliskohakäänete eeskuju
    • -l, -lt, -lle > -s, -st, -s̆se
e(*h), e(*k), t, s(:*h) jt koondelised tüved [10]

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeeles

Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, vähem Lõuna-Järvamaal ja Põhja-Viljandimaal) leiab veel lõputa sisseütlevat (nigu on tavaline kirderanniku ja idamurdes)

kolmesilbilised või (ainsuse omastavas käändes) ülipika esisilbiga (e)*m >*n jt tüved [11]

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeeles

kohati leiab veel lõputa sisseütlevat

poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved [12]

kogu keskmurdes tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeeles, kuigi mul pole võtta murdenäiteid

  • aut̆tus̆se


De lõpuline [13]

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved [7]

Viru maamurdes ja idapoolses Järvas esineb helilise hääliku järel (ainsuse osastava või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvede ehk ke̮r̀De tüüpi sõnade järgi tuletatud) De tunnus (nigu Lõuna-Eestis). De lõpp kinnistus neile sõnadele Eesti kirjakeeles 1930. aastail. see hõlbustab kirjutistes eristada ülipikka sisseütlevat käänet poolpikast omastavast, sest välteid ju kirjas ei tähistata.

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved [13]

Viru maamurdes (ja Järvas) leiab (vist Eesti kirjakeele mõjul) kohati lõputa sisseütlevat (nigu Lõuna-Eestis, Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal: tul̀le < *tulehen )

Viru maamurdes, idapoolses Järvas ja mõnes Harju murrakus tarvitatakse (ainsuse osastava või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvede ehk ke̮r̀De tüüpi sõnade järgi tuletatud) De tunnust. (k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus on valdav Harjus

ainsuse osastava sarnast Järva-Madise me̮ǹDa (me̮nes̆se) tarvitab veel Eesti kirjakeel


h(e) lõpuline [1]

ühesilbilised tüved [1]

kogu keskmurdes liitub lühenenud täishäälikule h, millele järgnenud e on asendunud tüvelõpu täishäälikuga :

regilaulus võib sellisele sisseütlevale liituda veel je lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje) [5]

kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust:

(k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus peaks olema valdav pika ī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel, kuigi mul pole võtta murdenäiteid

  • täisse koisse püisse pîsse


mitmus [3]

(k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

  • mäGèDes̆se Väike-Maarja: māDes̆se ~ muăDes̆se raìZmik̀kuDes̆se

mõned murdekogujad on sõnuti märkinud mitmuse sisseütlevas pikenenud s-i, aga seda võib esineda tugeva kaasrõhu järel ainsuses kaa

vanem mitmuse osastava sarnane mitmuse sisseütlev esineb enamasti määrsõnana

  • Simuna: ä̂ jä̂ jal̀Gu (< *jalkohe̮n < *jalkoihe̮n ); Viru-Jaagupi: [läk̀s] lam̀Bu ('lambakarja'); Anna: är̀Gi ('härjakarja'); Kose: jä̂nD vêl sep̆paGa ve̮l̀Gu; Juuru: sê laZèB aBème nî pik̆kaks kas̀vaDa, et lähä̀B pe̮l̀́vi juBa; Keila: le̮ì riǹDu valù; Paide: eìn kas̀vas kohè riǹDu; Kursi: ve̮t̆tavaD omà küìZi; Kõpu: vah̀tis mul̆lè ot̆sè sil̀́mi; Kolga-Jaani: koś̀tis ke̮r̀vu; [kuì vezì] pe̮l̀́vi tulèB; ärä en̆nast mu sil̀́mi an̆nà;

(k)s sisseütleva jäljendavat s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti. sel juhul käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena [2]

  • Põltsamaa: [läk̀s] reBaZe raùDaDes̆se ~ [mees] paǹ́Di raùDu

viited ja märkused

  1. 1.0 1.1 1.2 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 229
  2. 2.0 2.1 2.2 2.3 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 230
  3. 3.0 3.1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 237
  4. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 72
  5. 5.0 5.1 Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 74
  6. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 217
  7. 7.0 7.1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 232
  8. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 233
  9. 9.0 9.1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 236
  10. 10.0 10.1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 234
  11. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 235
  12. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 218
  13. 13.0 13.1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 231
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 3:19 AM
Labels: , ,

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)