PandiVere seesütlev kääne

• 1 seesütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
    • 1.1.3 tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[5]
  • 1.2 mitmus ^[3]
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 viited ja märkused

seesütlev kääne ^[1]

ainsus

ainsuse seesütleva käände lõpus olnud liittunnusest ssa (< *sna) on tänaseks saanud Z ehk s

tüvi

seesütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seesütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale ^[2][3]

• Simuna: me̮ĭZàs seĭlàs ve̮Zastik̆kus pē̮Zastik̆kus un̆́nik̆kus; Viru-Jaagupi: nuărès pe̮l̆vès; ul̆Gàs tar̆vìs raìZmik̆kus; Väike-Maarja: tar̀́vìs in̆nàs lānès puèZ ve̮Zastik̆kus

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme ^[4]

• Simuna: liDùs; [püs̀́ti] äDàs; Viru-Jaagupi: puGùs ~ puòZ;

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

läänepäraseid tugevaastmelisi määrsõnu võib leida (ilmselt Eesti kirjakeele mõjul) pea kogu keskmurdest. mõnel juhul võib olla tegu vana i-mitmuse sisseütlevaga

• kogu keskmurdes (Viru maamurdes kaa): kül̆́lès ~ küĺ̀Ges; näl̆́làs ~ näĺ̀Gas; Viru-Jaagupi: rāGus pûD; kik̀kis ke̮r̆vàD; puń̀nis sil̆màD; Simuna: mul̀D on paŋkkas; pe̮l̀D on vir̀nas ('umbrohus'); luòm oli kir̀Ges ('janus'); naD on ninaviŋ̀Gus; lońttis ke̮r̀vaDeGa; ah̀vis plik̆kà; sar̀jas pià; taŋ̀Gus siGà; sil̆màD aukkus; jûk̀seD salkkus; ^[2]

tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[5]

selline lühenemine võib tõesti pärineda kiirkõnest, aga olen ise kuulnud mõnda Paasvere meest järjekindlalt nõnda rääkima

• met̆sàs(t) ~ met̀s(t); Simuna: ot̆sàs(t) ~ ot̀s(t); Väike-Maarja: [vik̆kat̀ piD́ì ias̀t] ot̀s [olema]

mitmus ^[3]

Z ehk s tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

• Viru-Jaagupi: lûDes met̀saDes laDemet̆tes Väike-Maarja: mâDes ~ muăDès; aDràDes maDalamat̆tes; sièmnet̆tes ~ siĕmenDes Simuna: peZàDes me̮ĭZaDes vanemat̆tes

i-mitmus

vanem i-mitmuse seesütlev esineb enamasti määrsõnana

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seesütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale ^[2][3]

• Simuna: mis̄ sīn jäl̀le jalùs on̄; kumìn ke̮r̆vùs; pis̀teD rin̆nùs; [hobune on] raùZ ('rautatud'); Viru-Jaagupi: [tuleDuk̆kiD] am̀Bus; Jõelähtme maamurde: [siga on] le̮ùZ; Põltsamaa: pûD on lehìs; Kolga-Jaani: [käìB] ke̮ĕGis paĕGùs; pal̆́lis suk̆kìs; Järva-Jaani: minù pǟvìs ('minu eluajal'); [eGà temà ei ole kā ker̀GeD elù näiǹD] inìmeZe päĭvìs ('täiskasvanuna'); Jüri: [käìb] lam̀Bus ('lambakarjas'); Kadrina: lap̀s ei seĭZà puìZ eGa maìZ; oleme pahùs ('tülis')

tugeva-astmelist mitmuse seesütlevat kohtab rohkem keskmurde läänemurrakutes (ja vadja murretes) kui Viru maamurrakutes

• puŋ̀Gis [sil̆màD] (~ puŋ̀G - Viru-Jaagupi: puń̀nis sil̆màD); Väike-Maarja, Simuna: aèGus

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 238
2. ^{2.0 2.1 2.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 240
3. ^{3.0 3.1 3.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 241
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 239
5. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 180

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.