Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te teɢù ̮se̮nàDe pe̮hì ̮vor̆mìD

• 1 tegusõna põhivormid
  • 1.1 tegema
    • 1.1.1 Eesti õigekeele normidest vastaselt
      • 1.1.1.1 ülipikas vältes tüvest e kadunud
      • 1.1.1.2 ülipikas vältes tüvest i kadunud
      • 1.1.1.3 mõnest kahesilbilisest sisekaolisest va, vä tüvest kadunud "v"
  • 1.2 tehke
    • 1.2.1 tuletamine ma-tegevusnimest
  • 1.3 teha
    • 1.3.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.4 teha(sse)
    • 1.4.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.5 tehtud
    • 1.5.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.6 teinud
    • 1.6.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.7 tegite
    • 1.7.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.8 tee
    • 1.8.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest

tegusõna põhivormid

tegema

Eesti sõnaraamatutest leiab tegusõna ma-tegevusnime, millest võib tuletada

1. tegevusnime: tegemine
2. tegijanime: tegija jm

• Viru maamurde ühesilbilised tüved on ma-tegevusnime käänetes poolpikas (teises) vältes: Väike-Maarja: vīmàs Rakvere: süö̆màs, tuŏmàs Simuna: juŏmàs, süö̆màs; Ambla: ki̮ĕmast; Kadrina: [liĕris] käĭmat̆ta, Simuna: juŏmat̆ta

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud [astmevaheldus|tugeva astme] tüvele

• mur̀Duma, me̮t̀lema, nuh̀tlema, ke̮nèlema

olevikus nõrgeneva astmega (ülipikas vältes) tüve ja liite vahelt on kadunud a, ä, e

• püìDma (~ pǖĭjan), üìDma, siàDma, tiàDma, kart̀ma, lüp̀sma, mak̀sma, mat̀ma, nīt̀ma, seìZma, tap̀ma, ve̮t̀ma, aǹDma, kaǹDma, küǹDma, laùlma, naèrma, Rakvere: tiàDmat̆ta, Simuna: naèrmat̆ta, (Viru-Jaagupi: kièlmat̆ta)

käskiva kõneviisi mitmuses nõrgeneva astmega tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

• kièlama, leǹDama / len̆nak̆ke, kes̀tama / kes̆tak̆ke ('kestke'), kuìvama / kuĭvak̆ke, kièrama, Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

tüve ja ma-liite vahel on a, ä, e alles, ka astmevahelduse kaotanud (peamiselt 2. ja 3. vältes või kolmesilbilistel) sõnadel

• ~ jul̀ɢe+ma (jul̀ɢe+me, jul̀ɢe+ɢe), kas̀va+ma, kuìva+ma, (sel̀ɢi+ma, lah̀ku+ma), Ambla: ahenDa+mat̀ta, Viru-Jaagupi: tiŋ̆ɢi+mat̆ta

Eesti õigekeele normidest vastaselt

võib olla Viru maamurde

ülipikas vältes tüvest e kadunud

Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: le̮p̀ma, pä̂Zma, Simuna: pėàZma

• ~ juok̀sma, kûlma, las̀kma, tuǹDma, te̮ùZma

tüvetäishäälik võis 18/19. saj vahetusel taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (sel̀ɢima, lah̀kuma) või kirderannikumurde mõjul:

• le̮p̀pema, aìZema; Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàZema; Rakvere, Simuna: pä̂Zema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: e̮it̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

ülipikas vältes tüvest i kadunud

Simuna: uòlimat̆ta ~ uòĺmat̆ta;

• ~ ek̀sima, kerkkima, e̮p̀pima, as̀tuma, is̀tuma, kat̀suma, kis̀kuma, kuk̀kuma, laùZuma, līkkuma, se̮t̀kuma, e̮èruma

mõnest kahesilbilisest sisekaolisest va, vä tüvest kadunud "v"

kohati (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

• Kadrina: kuìma (~ kuìvama); Simuna: külìma (~ kül̀vama);

tehke

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel käskiva kõneviisi pööretel. ainult käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde (ehk oleviku-) tüve aste on vastupidine. Väike-Maarja: ak̆kak̆ke, ak̀kan, ak̀ka; e̮p̀piɢu, e̮p̆pìn, e̮p̆pì (<*e̮ppi+k)

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde

tuletamine ma-tegevusnimest

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paŋ̆ɢè, miŋ̆ɢè, ol̆ɢè, tul̆ɢè, sur̆ɢe, pes̀ke, kus̀ke, teh̀ke, näh̀ke

1. kui ma ees on helitu kaashäälik (ɢ, ʙ, D, k, p, t, s), siis
   1. ma asemele tuleb panna ke tunnus: (je̮ùDma ~) Rakvere: je̮ut̀ke, Simuna: oit̀ku, se̮ut̀ku, Simuna: ant̀ke; Kadrina: juos̀ke;
2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
   1. ma asemele tuleb panna ɢe tunnus: (naèrma ~) naèrɢe
3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis
   1. ma asemele võib enamasti panna ɢe tunnuse: Kadrina: kroh̀viɢe, riakkiɢe;
      1. , kuid ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: (sâ+ma ~) sā+ɢe,
   2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elɢe, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (rîDlema ~) rījelɢe,
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elɢe / üèlɢe asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: me̮t̆telɢe;
      2. lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna eleɢe: (ke̮nelema ~) ke̮neleɢe
   3. ama asemele võib (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul) panna enamasti ak̆ke
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆kak̆ke (<*hak̆kat+kaδe̮n). nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised: rüĭʙak̆ke, te̮m̆mak̆ke, e̮ĭZak̆ke, ar̆vak̆ke, ker̀jak̆ke, āvak̆ke, kur̆nak̆ke, tal̆lak̆ke, oZak̆ke, vihak̆ke, laĭnak̆ke, jät̆kak̆ke, üp̆pak̆ke, kär̆sak̆ke, sur̆mak̆ke
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: uoDak̆ke (~ *oδottakaδe̮n), aĭDak̆ke, näĭDak̆ke, vāDak̆ke, vuaDak̆ke, kaŏDak̆ke, kaŭDak̆ke, kāDak̆ke, vaŭDak̆ke ('vajutada'), süĭDak̆ke, sǖD́ak̆ke,
         3. paljud (pool)pikas ja ülipikas vältes a/ä-tüvelised: keDrak̆ke ( ~ Viru maamurrakutes on tavaline: keDràma / keDraDa), kiĕlak̆ke (~ *kēltäkaδe̮n), kiĕrak̆ke, kiănak̆ke, viănak̆ke, veànak̆ke, kǟnak̆ke, vǟnak̆ke, niĕlak̆ke, kül̆vak̆ke, len̆nak̆ke, kes̆tak̆ke('kestma')
   4. astmevahelduse kaotanud (3. vältes või kolmesilbiliste) sõnade puhul tuleb (a)ma asemele panna siiski (a)ɢe: (kas̀vama ~) kas̀vaɢe, kuìvaɢe (~ kuĭvak̆ke), (jul̀ɢema ~) jul̀ɢeɢe; Simuna: vajut̆taɢe; Suure-Jaani: ärà us̀kuɢe neìD;

teha

da-tegevusnime

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse:e̮l̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà (tehja), nähä̀ ~ nähà (nähja <*nähδäk)

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on t, ks, ps, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Simuna: juok̀sta; Kadrina: (luotma ~) luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèɢa] vîtta; Simuna: jät̀ta, küt̀ta; Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta; te̮us̀ta
   2. kui ma ees on s(t), siis
      1. stma asemele tuleb panna ssa: (kas̀tma ~) Simuna: kas̀sa (~ Rakvere: os̀ta;)
   3. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Simuna: las̀sa
   4. kui ma ees on p, siis
      1. pma asemele tuleb panna p̀pa: (tap̀ma ~) tap̀pa
   5. kui ma ees on D, siis
      1. Dma asemele tuleb panna Da: (leìDma ~) leìDa (<*leütäδäk); kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa
   6. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele võib panna Da tunnuse (Viru maamurrakutes tavaliselt välde jääb ülipikaks): (kûlma ~) kûlDa; laùlDa (*laulaδak), naèrDa;
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna Da tunnuse: (tuàma ~) tuàDa, (luɢèma ~) luɢèDa; Kadrina: küZìDa; Viru-Jaagupi: valàDa; juh̀tuDa, jul̀geDa, lah̀kuDa, laŋ̀ɢeDa, le̮h̀keDa, mur̀DuDa, vet̀́tiDa, seĺ̀ɢiDa; Väike-Maarja: seĺ̀ɢuDa, Simuna: kal̀DuDa, Kadrina: kus̀tuDa; Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseDa; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seDa; Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seDa; Simuna, Rakvere: pä̂ZeDa; Simuna: piàZeDa; e̮it̀seDa; Väike-Maarja: lîkkuDa, Rakvere: e̮èruDa, Simuna: kuàluDa
      1. aga ühesilbiliste tüvede da-tegevusnimi on keskmurdes (üldiselt): jûwa, lûwa, pûwa, tûwa; vîja; käìja, lüìja, müìja, süìja; Väike-Maarja:lǖ   ̨ a, mǖ   ̨ a, sǖ   ̨ a
   2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elDa, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (nuht̀lema ~) nuhelDa, Väike-Maarja: rījelDa, Viru-Jaagupi: kīDelDa, Simuna: e̮m̆melDa;
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: me̮t̆telDa;
      2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆ta: Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮ʙelet̆ta ('logeleda'), siʙelet̆ta
   3. ama asemele võib panna enamasti at̆ta kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul, (kuid Viru maamurrakutes on tavaline: keDràma / keDraDa)
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆kat̆ta (<*hak̆kat+tak), nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised:os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak); Väike-Maarja: laĭnat̆ta; Viru-Jaagupi: üp̆pat̆ta; Simuna: kur̆nat̆ta
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;
         3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹDama / len̆nat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆ta ('kestma / kesta'); kiĕlat̆ta (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆ta; Väike-Maarja:kǟnat̆ta; Simuna: püĕrat̆ta; Kadrina: jät̆kat̆ta;
      2. mõne ülipikas vältes sõna puhul tuleb ama asemele panna siiski aDa, kusjuures sõna tüve aste ei nõrgene: (kas̀vama ~) kas̀vaDa, Rakvere: kuìvaDa (~ Viru-Jaagupi: kuĭvat̆ta;)
      3. ma asemele võib panna at̆ta ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laɢunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loɢiZet̆ta, le̮ŭɢut̆tat̀ta, pīɢistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äʙenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;
   4. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: käs̀sa (käskida); Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) (Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta ~ küžìDa; Kadrina: küZìDa;)

teha(sse)

umbisikulise tegumoe oleviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse: e̮l̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà, nähä̀ ~ nähà; Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδäk); tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes. Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: pe̮l̀la ('ei olda'); Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse; Simuna, Kadrina: pes̆sas̆se; Rakvere: pes̀sa ~ pes̆sas̆se;

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Viru-Jaagupi: pek̆set̆ta; Kadrina, Simuna, Väike-Maarja: pek̆set̆tas̆se;
   2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Laiuse: lüp̆set̆tas̆se;
   3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se; te̮us̀tas̆se
   4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ve̮tma ~) Simuna: [paDà] ve̮etta [tulelt̀], kͥēDet̆ta (kiēDet̆ta) ärà; laĭDet̆tas̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen); Laiuse: kaet̆tas̆se, küet̆tas̆se, jäet̆tas̆se, maet̆tas̆se; Väike-Maarja: ve̮ettas̆se;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud: nut̆tet̆tas̆se, pet̆tet̆tas̆se;
   5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: kas̆tet̆tas̆se;
   6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Väike-Maarja: las̆sa|s̆se~kse; Simuna, Viru-Jaagupi, Kadrina: las̆sas̆se; Rakvere:las̀sa;
   7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆pet̆ta;
   8. kui ma ees on D, siis
      1. Dma asemele tuleb tavaliselt tta tunnus: Viru-Jaagupi: (aǹDma ~) antta; (Roela: pü̂tta, ü̂tta, oitta [salàja]); Väike-Maarja: üittas̆se (*hǖδet̆täksen);
      2. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: ne̮ŭwet̆tas̆se, oĭjet̆tas̆se (<*hoiδe̮ttakse̮n); Viru-Jaagupi Vaeküla:pǖĭjet̆ta, ǖĭjet̆ta (*hǖδet̆täsen); Simuna < Koeru: Muidu musta annetakse; Haljala: Kaerad ette kannetaie <*kan̆ne̮t̆tahe̮n);
   9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ta, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: laŭlet̆tas̆se; Simuna: lālet̆tas̆se; Jüri: naĕret̆takse
      2. sisekao puhul kasutatakse Da liidet: Paide: kûlDas̆se
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna t̆ta tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (ajàma ~) aetta [taɢà], (luɢèma ~) luetta, valàt̆ta, küZit̆ta, ot̆sit̆ta; Simuna: kͧōrit̆ta (kuōrit̆ta); Kadrina:pak̆kut̆tas̆se, suettas̆se; Rakvere: raĭjut̆tas̆se; Laiuse: kat̆sut̆tas̆se; luet̆tas̆se (<*luγe̮t̆takse̮n), siut̆tas̆se, suet̆tas̆se, Väike-Maarja: aet̆tas̆se (<*aje̮t̆takse̮n); julet̆ta;
      1. mõne sõna (jäɢà, äɢà, koɢù, seɢà, siɢì, mä̂ɢi, näùɢu, raʙà, reʙì, siɢìt̆tama, soʙìt̆tama, taʙat̆tuD) tüve aste ei nõrgene kunagi: Kadrina: seɢàt̆tas̆se
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe olevik on keskmurdes (üldiselt): lûwa, pûwa, tûwa; vîja; lüìja, müìja; Väike-Maarja:lǖ   ̨ a, mǖ   ̨ a, sǖ   ̨ a; Väike-Maarja, Kadrina:ei jûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèDa; kièDa; Viru maamurdes: suàDa; Kadrina:jäèDa (*jä̂δäksen); Iisaku Oonurme, Rakvere:tūvas̆se; Kolga-Jaani:pūvas̆se (*pōδakse̮n); Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se; Väike-Maarja:lǖ   ̨ akse, mǖ   ̨ as̆se, jūwakse; Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:vījas̆se; jä̂Da(kse), Viru-Jaagupi:tuàDas̆se & (Simuna, Kadrina:)sâDakse
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elDa, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: üèlDa [olèma], tap̆pelDakse, ve̮ĭDelDakse; e̮m̆melDa+kse/s̆se; Simuna: üèlDas̆se
         1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa (üèlDas̆se / me̮èlDas̆se) asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: me̮t̆telDa;
         2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆ta: Simuna: loɢelet̆takse; Väike-Maarja, Simuna: raʙelet̆takse
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆ta (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) Kadrina:ak̆kat̆ta; (<*hak̆kat+ta+sen/hen), nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: te̮m̆mat̆tas̆se; Simuna: tal̆lat̆tas̆se, kur̆nat̆tas̆se;
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭDat̆tas̆se;
         3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆ta; Väike-Maarja: kierat̆tas̆se, kǟnat̆takse; Simuna: viănat̆tas̆se;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆ta ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ta & et̆ta kuju. Lõuna-Rakvere: kir̆jut̆tat̆ta, aus̆tet̆ta, varastet̆ta; Väike-Maarja: ar̆mastat̆takse, kir̆jut̆tat̆takse, lahut̆tet̆takse, paranDat̆takse; Kadrina: kuĭvat̆tat̆takse, le̮ŭɢut̆tat̆takse, varastet̆takse;
   2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: Väike-Maarja: käs̆sa|s̆se~kse; Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se; Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se; Kadrina:käs̆sas̆se; Viru-Jaagupi: ei us̀sa;

tehtud

umbisikulise tegumoe mineviku tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel umbisikulise tegumoe pööretel. ainult umbisikulise tegumoe oleviku tüvi erineb pisut.

umbisikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > pań̀Di, oĺ̀Di, tuĺ̀Di, sur̀Di, näh̀ti, teh̀ti, peś̀ti, kus̀ti; Viru-Jaagupi:meń̀Di;

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja:ei mak̆set̆tuD; Kadrina: ei pek̆set̆tuD;
   2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: lüp̆set̆ti;
   3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ti/tuD tunnus: (juok̀sma ~) te̮us̀ti, juos̀ti
   4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tahtma ~) tahet̆ti; me̮ĕDet̆ti; Simuna:kar̆Det̆ti, kiēDet̆ti; Väike-Maarja: nīDet̆ti; jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küeot́ti~küetti;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud:nut̆tet̆ti, pet̆tet̆ti;
   5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: te̮s̆tet̆ti; Väike-Maarja: me̮estet̆ti;
   6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna s̀ti/s̀tuD: (las̀kma ~) laś̀ti;
   7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆pet̆ti
   8. kui ma ees on D, siis
      1. Dma asemele tuleb tavaliselt t̀ti/t̀tuD tunnus: ańtti kańtti küńtti murtti je̮utti leitti ne̮utti oitti püitti~pǖtti siatti se̮utti tiatti~ti̮atti ve̮itti üitti~ǖtti~ǖt́̆ti;
      2. aga vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb:(~ mulle süija annetie <*an̆ne̮t̆tihe̮n), Äksi: kün̆net̆́ti ;
   9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆ti/et̆tuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆ti~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: lālet̆ti~lālet́̆ti;
      2. sisekao puhul kasutatakse Di/DuD liidet: kûlDi (<*kūltihen)
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna t̆ti/t̆tuD tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (piDàma ~) Viru-Jaagupi: ei piettuD [piDùZi]; Rakvere: taZut̆ti; Simuna: liZat̆́ti; Kadrina: tam̆ʙit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟɢit́̆ti; Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti; julet̆ti;
      1. mõne sõna (jäɢà, äɢà, koɢù, seɢà, siɢì, mä̂ɢi, näùɢu, raʙà, reʙì, siɢìt̆tama, soʙìt̆tama, taʙat̆tuD) tüve aste ei nõrgene kunagi: seɢàt̆ti;
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe minevik on keskmurdes (üldiselt): käìDi müìDi vîDi; Laiuse:vêD́i; Viru-Jaagupi:tuàDi; Rakvere:lüèDi; Kadrina:süö̀Di
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elDi/elDuD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja, Rakvere: üèlDi~üö̂lDi; Kadrina: kaŭʙeĺDi, üö̀lDi;
         1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDi / üèlDi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi; Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;
         2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆ti/elet̆tuD: loɢelet̆ti
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆ti/at̆tuD (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised: te̮m̆mat̆ti; Simuna: kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: nū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti;
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭDat̆ti
         3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi: kǟnet̆ti, Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆ti/(e)t̆tuD ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel. Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ti & et̆ti kuju: Väike-Maarja:alut̆tet́̆ti('alustati') kārut̆tet́̆ti lahut̆tet̆́ti nimet̆tet́̆ti ohot̆tet́̆ti va   ̨ėot̆tet́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: aZut̆tet̆́ti; Simuna: līɢut̆tet́̆ti lop̆put̆tet́̆ti; Väike-Maarja:linut̆tat̆ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti, nimet̆tat́̆ti; Kadrina:lauttat̆́ti me̮istat̆tat́̆ti taĭvut̆tat̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆penDat̆́ti kaZvat̆tat́̆ti küp̆set̆tat́̆ti viĕret̆tat̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti, kārut̆tat̆́ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihe̮n)
   2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀ti/s̀tuD: käś̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti; )

teinud

nud-kesksõna

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > paǹD, ol̀nD ~ ol̀D, tul̀D, sur̀D, pes̀t, kus̀t; tavalise keskmurde:läìnD, näìnD, teìnD asemel on kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde lähedal: Laiuse, Kadrina Palmse ja Kuusalu keskmurde:läh̀nD, näh̀nD, teh̀nD ~ läh̀ND, näh̀ND, teh̀ND; Viru-Jaagupi ja Haljala keskmurde:lähänD; Rakvere ja Iisaku keskmurde: lähenD ~ lähänD, nähenD ~ nähänD, tehenD; Kadrina: Ei mina nähnud sinu venda

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on sk, ks, se, siis
      1. skma, ksma, Zema asemele tuleb panna s̀t: (las̀kma ~) las̀t; Viru-Jaagupi:juas̀t; Viru-Jaagupi: ei peas̀t (ei pääsenud), pek̀st;
2. kui ma ees on muidu helitu kaashäälik (ɢ, ʙ, D, k, p, t, s), siis
   1. ma asemele ei jää tunnusest midagi: (je̮ùDma ~) je̮ùD; Viru-Jaagupi,Kadrina:leìD; Viru-Jaagupi: oìD(*oìnD<oìDnD<oìDnuD<hoitanut), pü ̀nD, ü ̀nD; Simuna:siànD, ve̮ìnD; kaǹD, küǹD, mur̀D, tiànD, üìnD, je̮ùnD, oìnD, leìnD (<*leütänüt); Väike-Maarja:kos̀t, lüp̀st; Kadrina:pis̀t, te̮s̀t, ve̮t̄ ; Simuna:jät̄ , os̀t, ei tah̀t; Kadrina: nut̄ ;
      1. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemel olla veel anD: Viru-Jaagupi: aǹDanD, kaǹDanD, mur̀DanD, je̮uDanD, kos̀tanD, pis̀tanD
      2. tunnuse n võib olla jäänud helituks või moodustada omaette silbigi: Rakvere, Viru-Jaagupi:tah̀tn̥D
   2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna D: laùlD, naèrD;
3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna nD tunnuse: Rakvere: siDunD, nop̀pinD; Simuna: väŕ̀vinD;
      1. ühesilbiliste tüvede nud-kesksõna on keskmurdes (üldiselt): käìnD; Simuna:käènD, jä̂nD; Viru-Jaagupi, Iisaku:lüènD, sȯànD ~ suànd; Rakvere:vî̮nD; Kose: müìnD
      2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elD, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: me̮t̆telD, üt̆telD ~ üèlD; Väike-Maarja:rījelD
         1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDi / üèlDi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi; Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;
         2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elenD: loɢelenD
      3. ama asemele võib panna enamasti anD (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul ~ Viru maamurrakutes on tavaline: keDràma ~ Simuna: keDranD; )
         1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
            1. endised at/ät-tüvelised: te̮m̆manD; Väike-Maarja: e̮ĭZanD, ar̆vanD; Viru-Jaagupi:ker̀janD;
            2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / Väike-Maarja: aĭdanD; Simuna: kaŏDanD;
            3. rannakeele mõjul võib tüvi jääda tugevasse astmesse: aittama / Simuna:aittanD;
            4. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Väike-Maarja: kǟnanD; Kadrina: niĕlanD;
      4. ma asemele võib panna nD ka kaasrõhulise (~ ülipikas vältes või 3.nda) silbi järel: juhat̆tanD; (jul̀ɢema ~) jul̀ɢenD (~ Väike-Maarja:ei julenD;), sel̀ɢinD, lah̀kunD, aus̆tanD;
   2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀t: käs̀t (käskinud); Harju-Madise:kis̀kunD ~ kis̀t;

tegite

isikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > panì (~ paŋ̆ɢè); Väike-Maarja: teɢìvaD; Kadrina: teĭvàD 'tegid'; Rapla: [sa] teìD 'tegid'; Viru-Jaagupi: surì; Koeru: kuZìn, peZìn; Viru-Jaagupi: olìme; Simuna: tulìvaD;

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. siis sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: tahì 'tahtis', kiĕDìn, kūl̀in, laŭl̀in; Viru-Jaagupi: le̮p̀ma: le̮p̀pin: le̮p̀pis 'lõppes': le̮p̀pivaD; Viru maamurdes: peàZis, Simuna, Viru-Jaagupi: pä̂Zma; Simuna: piàZin; Viru-Jaagupi: pä̂Zis; Väike-Maarja: an̆́nìn, an̆́nivaD, kan̆́nit̆te, [nad] laŭlìD, pias̆tìn, ves̆́tin, Viru-Jaagupi: kan̆́nime, kūĺime, naĕrivaD, os̆́tìn, tun̆́nìD, ve̮t̆́tin: ve̮t̆́time, Simuna: laŭĺìn: laŭĺivaD ~ lāĺivaD, sāD́ìn; Haljala maamurre: me̮eD́ivaD, os̆́time, Rakvere maamurre: nīD́ime: nīD́ivaD, os̆́time, se̮ĭD́ivaD, te̮s̆́tìD, seĭZivaD, ve̮t́̀sivaD ~ ve̮t̆́tivaD, ve̮t̆́time ~ ve̮t́̀sime;
      1. täishääliku järel D muutub Z-ks : Simuna: oìDma: oĭZìn, üìDma: ǖZivaD;
      2. kui ma ees on t või k, siis võib lisanduda s: Kadrina: kart̀sivaD; Viru-Jaagupi: laZìvaD ~ las̀ksivaD;
         1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Väike-Maarja: Peidid peened palakad; Viru-Jaagupi: Ärja joodin, teise jätin, Lapse söödin, silma pistin, Ahju kütin, tua põletin;
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö),
   1. siis enamasti liitub s(i), aga tüve aste ei nõrgene: Väike-Maarja: e̮p̀piZit̆te, kaDùZivaD; Simuna: a   ̨ėàZiD; Kadrina: siDùZivaD, tièniZivaD; Rakvere: veDàZiD, aŋ̀ɢuZivaD; Ambla: [ta] âZ 'ajas'; Harju-Jaani: suɢèZime;
      1. "pidama" tegusõna -si- mineviku tähendus erineb -i- minevikust: Anna: piDime [keDràma], piDàZime [kit̀se], [naD] piDàZiD [piDù]
   2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: jäì (~ jǟn / jäèn) ~ Kadrina: jäĭvàD; Simuna: saĕvàD; saitte (~ suàn), Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal ka: vièma ('viima'), Viru-Jaagupi: veìn ('viisin'), Laiuse: veì ('viis'); (uo+i = e̮i, üe+i = e̮i) te̮ì, je̮ì, Viru-Jaagupi: je̮ĭvàD, Väike-Maarja: je̮itte, se̮ĭvàD
      1. i ja ü lõpulised ühesilbilised tüved (äi+i = äiZi, e̮i+i = e̮iZi, üi+i = üiZi, ī+i = īZi, iê+i = iêZi): Väike-Maarja: vīZivaD; Viru-Jaagupi: käĭZivaD; Türi: kiêZiD; Palamuse: ve̮ĭZìD; Juuru: müìZ
   3. elema /-lema: Väike-Maarja: raʙèleZin; Kadrina: kaup̀leZivaD; Väike-Maarja: muàDles, me̮t̀les, ve̮it̀les, üt̀les; Kadrina: kaup̀les, tap̀les
      1. me̮t̀leZivaD / üt̀leZivaD asemel kuuleb kiirkõnes lühemaid: Väike-Maarja: ǖt̀siD; Viru-Jaagupi: me̮t̀́sin, üt̀́sin, Kose: me̮t̀́sime, üt̀́sime, [ta] üt̀s;
      2. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Viru-Jaagupi Eite varsti vastajeli, Eite hauasta kõneli;
   4. ama asemele võib panna enamasti aZ(i). seejuures sõna tüve aste ei nõrgene. nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀kaZiD (<*hakkaδit <*hakkat+i+t), maɢasin (<*makaδin <*makat+i+n); Viru-Jaagupi: lük̀kaZin, torkkas, te̮m̀maZin; Simuna: vis̀kas;
      2. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Viru-Jaagupi: kièlaZin, kièraZime; Rakvere: jäk̀saZiD, kuìvaZiD;
      3. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näittaZiD
         1. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Väike-Maarja: Tõutin varagi tulla;
   5. ma asemele võib panna Z(i) ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: jul̀ɢeZin, sel̀ɢis, lah̀kuZin, aus̆taZin; Kadrina: ehit̆taZime, puhastaZime, kurā·Zit̆taZivaD, valestas; Väike-Maarja: peĭDut̆taZiD; Simuna: se̮ĭDut̆taZiD; Väike-Maarja: muretses;
      1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Viru-Jaagupi: Ahju kütin, tua põletin; Kadrina: Siis ma kuldada kohhendin, Hõbe helmida helistin.

tee

isikulise tegumoe oleviku tüvi on samasugune nagu tingivas kõneviisis ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöördel.

isikulise tegumoe oleviku tüve

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel: Viru-Jaagupi: kuDùʙ, piDat̆tuD;

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, teɢèma, näɢèma > tê ~ tie ~ têʙ (<*teke+pä) - tēvàD (~ teɢèvaD [inìmeseD]), nä̂ ~ näe, panè, minè, olè, tulè, surè, pesè, kusè,

1. kui ma ees on kaashäälik, siis sõna tüve aste nõrgeneb
   1. tüve lõpu kaashäälikule võib enamasti lisada a: tahàn; pek̆san; lüp̆san; kiĕDàn, laŭlàvaD ~ lālàvaD; an̆navaD, kan̆nat̆te, pias̆tàn, ves̆tan, laZèvaD, naĕravaD, ve̮t̆tame, sāDàn; me̮eDavaD, os̆tame; nīDame, se̮ĭDavaD, te̮s̆tàD, seĭZavaD, nut̆tan, pet̆tan, kat̆tan, mat̆tan, kas̆tan, tap̆pan, ne̮ŭwan, oĭjan (*hoiδan), pǖĭjan, ǖĭjan (*hǖδän);
   2. mõne (s jt) tüve puhul tuleb lisada e: juok̆sen; te̮us̆en; kūl̀en; le̮p̀ma ~ le̮p̀pen, le̮p̀pevaD; peàZen, piàZen, pä̂Zen; tun̆nèD;
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sõna tüve aste sageli nõrgeneb: luen (<*luγe̮n), siun, suen; piàn, Väike-Maarja: e̮p̆pìn: e̮p̆pì (<*e̮ppi+k); ajàn, valàn, kiZùʙ, küZin, ot̆sin; kͧōrin (kuōrin); pak̆kun, raĭjun; kat̆sun; taZun, liZan, tam̆ʙin, rǟɢin, kuon, laun, viàn;
   1. mõne sõna (jäɢà, äɢà, koɢù, seɢà, siɢì, mä̂ɢi, näùɢu, raʙà, reʙì, siɢìt̆tama, soʙìt̆tama, taʙat̆tuD) tüve aste ei nõrgene kunagi: seɢàn
   2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: sâma ~ sāme, käĭme; ve̮ĭme;
   3. elema /-lema tüve aste ei nõrgene: raʙèlen; kaup̀leme; muàDleme, me̮t̀leme, ve̮it̀leme, üt̀leme, kaup̀leme, tap̀leme;
   4. kui ma ees on a, siis sõna tüve aste enamasti ei nõrgene, nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀ka, ak̀kan (<*hakkaδan), os̀kan, vih̀kan (*osaδan, *vihaδan); Viru-Jaagupi:torkka;
      2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittan, uottan (*oδotan), näittan, vâttan; süittan; Väike-Maarja: sü̂ttan;
      3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹDan, kuìvan, kes̀taʙ ('kestma / kesta');
   5. ka kolmesilbiliste ja mõnede (üli)pikas vältes tüvede aste ei nõrgene: jul̀ɢen, sel̀ɢiʙ, lah̀kun; aus̆tan, varastan, ar̆mastan, kir̆jut̆tan, lahut̆tan, paranDan; kuĭvat̆tan, le̮ŭɢut̆tan;

Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid
Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te teɢù ̮se̮nàDe pe̮hì ̮vor̆mìD
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.