PandiVere ma-tegevusnimi

• 1 ma-tegevusnimi ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.2 koondelistega sarnastunud tüved
    • 1.2.3 keela/vääna tüved
    • 1.2.4 kahesilbilised i, ü, u tüved
    • 1.2.5 ülipikas vältes e tüved
      • 1.2.5.1 sisekaolised
      • 1.2.5.2 sisekaota
  • 1.3 käänded
    • 1.3.1 mas
    • 1.3.2 mast
    • 1.3.3 mat̆ta
    • 1.3.4 maks
  • 1.4 lauselühend
• 2 viited ja märkused

tegevusnimed ^[1]

tunnused

	Seesütlev	Seestütlev	Sisseütlev	Ilmaütlev	Saav
tegevusnime tunnus	-mas	-mast	-ma (<*-mähen)	-matta	-maks

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud tugeva astme tüvele

• Kadrina:tulèma; Viru-Jaagupi: mur̀Duma
• keskmurdes üldine: me̮t̀lema, nuh̀tlema, ke̮nèlema

või umbisiku tunnusele

• Väike-Maarja: [piDi, piàB] kīDet̆tama, luettama, teh̀tama; Simuna: tul̀Dama

pöördkonnad

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

• keskmurdes üldine: kart̀ma lüp̀sma mak̀sma mat̀ma nīt̀ma püìDma seìZma tap̀ma ve̮t̀ma üìDma aǹDma kaǹDma küǹDma laùlma naèrma siàDma tiàDma

sõnuti on säilinud sisekao eelne kuju

• keskmurdes üldine: kas̀vama kuìvama

sõnuti ja kohati on tüvest kadunud "v" (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

• Kadrina: kuìma; Simuna: külìma;

koondelistega sarnastunud tüved

mõned sõnad on hakanud pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

• keskmurdes üldine: leǹDama (len̆nat̆ta)
• Väike-Maarja: kes̀tama kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama kuĭvat̆ta

keela/vääna tüved

on 19. sajandil hakanud keskmurdes, kirderannikumurdes ja Lõunaeesti keele kirdemurrakutes pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

• keskmurdes üldine: kièlama kièrama
• Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

vanemas kirjakeeles, läänemurdes ja Lõuna-Eestis liitub "ma" kaashäälikule.

• Risti: kièlma

kahesilbilised i, ü, u tüved

• keskmurde põhjarühmas üldine: ek̀sima kerkkima e̮p̀pima as̀tuma is̀tuma kat̀suma kis̀kuma kuk̀kuma laùZuma līkkuma se̮t̀kuma e̮èruma

sõnuti ja kohati on "ma" tunnuse eest tüvetäishäälik kadunud (sarnaselt lõuna ja läänepoolsetele murrakutele)

• Simuna: uòlimat̆ta ~ uòĺmat̆ta;

300 a tagasi oli sisekadu üldine ka neis sõnades:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

7 vsckma 21 otzma 27 errarickma 33 opma 171 astma 241 tantzma 335 rystma (~ 3 errarickuma 24 katzuma 31 sündima 216 kondima)

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[3]:

41 hauckma 43 löhtzma 44 pruhckma 50 astma 55 pühckma 65 osckma 85 opma 100 kisckma 106 kohrma 132 rechkma (~ 40 sündima kenckima 46 ristma ~ ristima 47 tantzima 101 sundima)

• Johann Hornungil (1695. a) ^[4]:

7 kutsma 8 noidma wandma säädma (~ pühkima 100 otsimatta)

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

34 uskma kiskma 101 istma ~ istuma 109 katsma (~ 165 räkima) tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud kinniste silpide(~ pühitud, astun), enesekohaste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul.

ülipikas vältes e tüved

sisekaolised

• juok̀sma kûlma las̀kma tuǹDma te̮ùZma
• Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: le̮p̀ma pä̂Zma, Simuna: pėàZma

sisekaota

• keskmurde põhjarühmas üldised (taastunud tüvetäishäälikuga vormid): le̮p̀pema aìZema
• Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàZema; Rakvere, Simuna: pä̂Zema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: e̮it̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul 18/19. saj vahetusel:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

25 erralangkma 53 erralopma 60 kinni sulgkma 199 kaitzma

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[6]:

44 küpsma 51 löpma 54 langma 101 haisma 107 kaitzma

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

148 öitzma 155 peäsma

käänded

mas

• Väike-Maarja: vih̀tlemas Kadrina: elàmas toŕkkimas Rakvere: nop̀pimas e̮ĭjenDamas Põltsamaa: ei sânD sāmaski [enam sêppi]

s pikeneb, kui lauserõhu tõttu nihkub sõnarõhk kolmandale silbile

• Laiuse: kuì [leh̀m] rik̆kut̆tuD on̄ , sīs eĭj ̮ ak̀ka ak̀kama•s̀ki [lüpsma] Põltsamaa: pe̮l̀D olema•s̀ki; nüìD enàm ta [külatee] nî tümaks ei lähä̀ minemas̀kî• Kolga-Jaani: koer nî sûr sak̂s, pal̆̀jast leìBä ei sü̮̂ olemas̀ki

Viru maamurde (Ida-Järvamaa,Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa) ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes

• Väike-Maarja: vīmàs Rakvere: süö̆màs tuŏmàs Simuna: juŏmàs süö̆màs

mast

• Palamuse: panèmast

ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes kogu keskmurdes (välja arvatud lääne serva murrakud)

• Ambla: ki̮ĕmast

lauludes:

• Viru-Jaagupi:
  • Ollge vaid valestamasta
  • Pidage suud pettemasta ^[7]

mat̆ta

• Kadrina: [liĕris] käĭmat̆ta Simuna: juŏmat̆ta Rakvere: tiàDmat̆ta Viru-Jaagupi: kièlmat̆ta pe̮let̆tamat̆ta Simuna: naèrmat̆ta Paide: [eìn jäì puh̀ta] teGemat̆ta

Viru maamurdes (Järvamaal ja Harjumaal) t pikeneb kaasrõhu tõttu

• Viru-Jaagupi: olemat̀ta uŏlimat̀ta Põltsamaa: [teGì seDà] üt̀lemat̀ta Kolga-Jaani: [jäì] näGemät̀tä (~ näGemät̆tä [aZì])

eriti (kahest silbist) pikemates tüvedes

• Ambla: ahenDamat̀ta

aga ka sisekaolistes ja koondelistes tüvedes

• Viru-Jaagupi: kièramat̀ta Ambla: leikkamat̀ta

mat̆ta tunnusele võib kanduda isegi sõnarõhk

• Viru-Jaagupi:[liĕris ol̀D ja] lièrima•t̀taGi [oĺiD]

• juba Johann Hornungil on kahesugust lõppu ^[4]:

45 löpmata & löpmatta

• August Wilhelm Hupelil (1780. a):

7 uskmata uskmatta ^[8]

• neid tuletisi tarvitatakse tihti määrsõna võ omadussõnana

Hageri: [ük̀s] läBemat̆ta [inìme] Harju-Madise: tänamat̀ta lôm Järva-Madise: ar̀vamat̆ta [ulk̀] Viru-Jaagupi, Simuna: koGemat̀ta Juuru: käĕmat̆ta [tḙ̂] Järva-Jaani: kûlmat̆ta [inìme] (kurt, sõnakuulmatu); le̮p̀mat̀ta [kavàl] Viru-Jaagupi: alà le̮p̀mat̆ta Väike-Maarja: [temà ve̮ìZ] le̮p̀mat̀ta [luGèDa] Palamuse: kānet̆tamat̆ta [meŹì]; an̆na eh̀k aǹmat̀ta; käì eh̀k käĭmat̆ta (ükskõik) Põltsamaa: üt̀lemat̆ta [pal̆́lù] Viru-Jaagupi: tiŋ̆Gimat̆ta Kursi: vahet̀ piDamat̆ta Laiuse: il̀mle̮p̀mat̆ta [saDàB] Pilistvere: il̀mle̮p̀mat̆ta [sûr]

• eessõna il̆ma tarvitatakse peamiselt lauselühendis
  • Kadrina: ük̀s il̆ma lait̀mat̆ta inimeZe lap̀s Laiuse: il̆mà arimat̆ta mâ; ma il̆mà näGemat̆ta ei tėànD os̀ta
  • Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

219 ilma tüddimatta lojuset 53 se on tæma ilma kogkematta sanuth "273" ilma tænnamatta inimesset

• mat̆ta on liitunud nimisõnalegi

Juuru: il̀mamat̆ta Koeru: ulkkamat̆ta [aèGa, pal̆ju]

maks

vanapärast^[9] maks-liidet kohtab keskmurdes ainult harva lauludes:

• Kadrina:
  • homme on mõrtsukas merella
  • hingevõttija veella
  • ...
  • püidemaks püha kaluda
  • loomas laiu latikaida ^{[7] [10]}

lauselühend

• kirderannikumurdes,idamurdes & keskmurdes (peale Lääne-Harjumaa) tarvitatakse õigekeele vat asemel ulatuslikult ma lauselühendit.

Väike-Maarja: pik̆kaD [juuksed] näh̀ti olèma; vanamest näh̀ti om̆mik̆ku ük̆si minèma; Kadrina: Arukülas üölDi kak̆sik̆kuD olèma Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

taoline lauselühend on tavaline lauludes:

• Simuna:
  • Teaksin surma tulema
  • Ea otsassa olema
  • Maa'p teeneks suvela tööda ^[11]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 318
2. ↑ ^{2,0 2,1 2,2} "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
3. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
4. ↑ ^{4,0 4,1} Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
5. ↑ ^{5,0 5,1} "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
6. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
7. ↑ ^{7,0 7,1} H II 10, 479 (244) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "Noorikupõli"
8. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
9. ↑ Saav
10. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 145
11. ↑ H II 65, 65 (33) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Ei karda surma"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.