PandiVere umbisikulise tegumoe minevik

• 1 umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 eitav kõne
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä ^[4]
      • 1.2.1.1 tta tüved
      • 1.2.1.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 algselt pearõhuta täishääliku järel
      • 1.2.4.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.4.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.5 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.6 anda/leida tüved
    • 1.2.7 keela/vääna tüved
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
minevik		-ti
mineviku eitus	ei	-tud

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -tie, -die (<*-tihen <*-ta+i+sen: mineviku i tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[3]:

• sõimatie(, toodie)

eitav kõne

eitavas umbisikulises mineviku lauses tarvitatakse eitussõna järel mineviku umbisikulist -tud-kesksõna.

• Väike-Maarja:ei mak̆set̆tuD; Kadrina: ei pek̆set̆tuD; Viru-Jaagupi: ei piettuD [piDùZi];

pöördkonnad

e asendab a & ä ^[4]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• keskmurdes (üldine):mak̆set̆ti pek̆set̆ti tahet̆ti; Simuna:kar̆Det̆ti kⁱēDet̆ti lālet̆ti te̮s̆tet̆ti; Väike-Maarja:laŭlet̆ti naĕret́̆ti nīDet̆ti me̮estet̆ti; Kadrina: lüp̆set̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet̆ti

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja:kül̆vat́̆ti

tta tüved

tüve tt on seejuures umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;

seda leiame juba vanast kirjakeelest:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[5]:

79 ülleswoetuth, 83 kattetuth, 88 maha mattetuth, 134 maetuth

• Hornungi keeleõpetusest ^[6]:

83 kattetud~kaetud, mattetud~maetud

sõnuti on tüve tt siiski püsinud:

• keskmurdes (üldine):nut̆tet̆ti pet̆tet̆ti;

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ti & et̆ti kuju.

• Väike-Maarja:alut̆tet́̆ti('alustati') kārut̆tet́̆ti lahut̆tet̆́ti nimet̆tet́̆ti ohot̆tet́̆ti va ̨ėot̆tet́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: aZut̆tet̆́ti; Simuna: līGut̆tet́̆ti lop̆put̆tet́̆ti
• Väike-Maarja:linut̆tat̆ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnus on -Di

• keskmurdes (üldised): käìDi müìDi vîDi; Laiuse:vêD́i; Viru-Jaagupi:tuàDi; Rakvere:lüèDi; Kadrina:süö̀Di

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnus on helilise kaashääliku järel -Di.

• keskmurdes (üldised): pań̀Di oĺ̀Di tuĺ̀Di sur̀Di; Viru-Jaagupi:meń̀Di;

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): näh̀ti teh̀ti peś̀ti kus̀ti;

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -tti tunnust.

• Laiuse:mińtti;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): juos̀ti käś̀ti laś̀ti te̮us̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti;)

koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+ti kujul

• Nissi: te̮m̆mat̆ti;

ele liitega pikavältelised tüved

umbisiku tunnus Di liitub tüvekaashäälikule

• Kadrina: kaŭBeĺDi üö̀lDi; Väike-Maarja, Rakvere: üèlDi~^üö̂lDi

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tt säilitanud tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

algselt pearõhuta täishääliku järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti või t́̆ti tunnus liitub rõhuta täishäälikule

• Rakvere: taZut̆ti; Simuna: liZat̆́ti; Kadrina: tam̆Bit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟGit́̆ti;
• keskmurdes (üldine):kas̆tet̆ti kieDet̆ti me̮ĕDet̆ti nīDet̆ti nut̆tet̆ti os̆tet̆ti pis̆tet̆ti sāDet̆ti se̮ĭDet̆ti tahet̆ti tap̆pet̆ti te̮stet̆ti;

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti liitub algselt pearõhuta täishäälikule

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;
• Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti;

Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -tti kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, osalt Edela-Läänemaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, kirderanniku- ja idamurdes.

• Väike-Maarja:linut̆tat̆́ti; Kadrina:lauttat̆́ti me̮istat̆tat́̆ti taĭvut̆tat̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆penDat̆́ti kaZvat̆tat́̆ti küp̆set̆tat́̆ti viĕret̆tat̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti kārut̆tat̆́ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihe̮n)

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -Di kujul nagu Lõuna-Eesti keeltes,läänemurdes ja Hiiumaal. ^[7]

• Laiuse Teilma: imestaDi;

vanast kirjakeelest leiab mõlemaid võimalusi

• Hornungi keeleõpetusest ^[8]:

82 kustutadi~kustutedi

• 1715. a Uues Testamendis ^[9]:

kulutati walgustadi körwetati

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[10]) ja (tema enda tõlgitud) esimeses piiblis ^[11]:

-tati

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti on säilinud sisekao eelne et̆ti kuju

• Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆ti~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: lālet̆ti~lālet́̆ti;

sisekao puhul kasutatakse -Di liidet

• keskmurdes (üldine):kûlDi (<*kūltihen)

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ti kujul

• ańtti kańtti küńtti murtti je̮utti leitti ne̮utti oitti püitti~pǖtti siatti se̮utti tiatti~ti̮atti ve̮itti üitti~ǖtti~ǖt́̆ti;

vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Äksi: kün̆net̆́ti

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -tti kujul

• Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet́̆ti nū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 307, 311
2. ↑ PandiVere umbisikulise tegumoe olevik
3. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 311
5. ↑ "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
6. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
7. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 88
8. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
9. ↑ Meie Issanda JEsusse Kristusse Uus Testament Ehk Jummala Ue Sädusse Sanna mis Pärrast Issanda JEsusse Kristusse Sündmist pühhast Ewangelistist ja Apostlist on ülleskirjotud, ja nüüd Ma Kelel üllespantud Tallinnas. TALLINNAS Trükkis Johan Kristow Prendeken. Aastal 1715 (Tallinn : J. C. Brendeken)
10. ↑ "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
11. ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.