Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid

• 1 tegusõna põhivormid
  • 1.1 tegema
    • 1.1.1 Eesti õigekeele normidest vastaselt
      • 1.1.1.1 ülipikas vältes tüvest e kadunud
      • 1.1.1.2 ülipikas vältes tüvest i kadunud
      • 1.1.1.3 mõnest kahesilbilisest sisekaolisest va, vä tüvest kadunud "v"
  • 1.2 tehke
    • 1.2.1 tuletamine ma-tegevusnimest
  • 1.3 teha
    • 1.3.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.4 teha(sse)
    • 1.4.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.5 tehtud
    • 1.5.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.6 teinud
    • 1.6.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.7 tegite
    • 1.7.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest
  • 1.8 tee
    • 1.8.1 tuletamine ma-tegevusnime tüvest

tegusõna põhivormid

tegema

Eesti sõnaraamatutest leiab tegusõna ma-tegevusnime, millest võib tuletada

1. tegevusnime: tegemine
2. tegijanime: tegija jm

• Viru maamurde ühesilbilised tüved on ma-tegevusnime käänetes poolpikas (teises) vältes: Väike-Maarja: viīmàs Rakvere: süö̆màs, tuŏmàs Simuna: juŏmàs, süö̆màs; Ambla: ki̮ĕmast; Kadrina: [liĕris] käĭmat̆a, Simuna: juŏmat̆a

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud [astmevaheldus|tugeva astme] tüvele

• mur̀duma, mõt̀lema, nuh̀tlema, kõnèlema

olevikus nõrgeneva astmega (ülipikas vältes) tüve ja liite vahelt on kadunud a, ä, e

• püìdma (~ püǖĭjan), üìdma, siàdma, tiàdma, kart̀ma, lüp̀sma, mak̀sma, mat̀ma, niīt̀ma, seìsma, tap̀ma, võt̀ma, aǹdma, kaǹdma, küǹdma, laùlma, naèrma, Rakvere: tiàdmat̆a, Simuna: naèrmat̆a, (Viru-Jaagupi: kièlmat̆a)

käskiva kõneviisi mitmuses nõrgeneva astmega tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

• kièlama, leǹdama / len̆nak̆e, kes̀tama / kes̆tak̆e ('kestke'), kuìvama / kuĭvak̆e, kièrama, Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

tüve ja ma-liite vahel on a, ä, e alles, ka astmevahelduse kaotanud (peamiselt 2. ja 3. vältes või kolmesilbilistel) sõnadel

• ~ jul̀ge+ma (jul̀ge+me, jul̀ge+ge), kas̀va+ma, kuìva+ma, (sel̀gi+ma, lah̀ku+ma), Ambla: ahenda+mat̀ta, Viru-Jaagupi: tiŋ̆gi+mat̆a

Eesti õigekeele normidest vastaselt

võib olla Viru maamurde

ülipikas vältes tüvest e kadunud

Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: lõp̀ma, pää̂sma, Simuna: pėàsma

• ~ juok̀sma, kuûlma, las̀kma, tuǹdma, tõùsma

tüvetäishäälik võis 18/19. saj vahetusel taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (sel̀gima, lah̀kuma) või kirderannikumurde mõjul:

• lõp̀pema, aìsema; Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàsema; Rakvere, Simuna: pää̂sema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: õit̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

ülipikas vältes tüvest i kadunud

Simuna: uòlimat̆a ~ uòĺmat̆a;

• ~ ek̀sima, kerkkima, õp̀pima, as̀tuma, is̀tuma, kat̀suma, kis̀kuma, kuk̀kuma, laùsuma, liīkkuma, sõt̀kuma, õèruma

mõnest kahesilbilisest sisekaolisest va, vä tüvest kadunud "v"

kohati (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

• Kadrina: kuìma (~ kuìvama); Simuna: külìma (~ kül̀vama);

tehke

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel käskiva kõneviisi pööretel. ainult käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde (ehk oleviku-) tüve aste on vastupidine. Väike-Maarja: ak̆ak̆e, ak̀kan, ak̀ka; õp̀pigu, õp̆ìn, õp̆ì (<*õppi+k)

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde

tuletamine ma-tegevusnimest

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paŋ̆gè, miŋ̆gè, ol̆gè, tul̆gè, sur̆ge, pes̀ke, kus̀ke, teh̀ke, näh̀ke

1. kui ma ees on helitu kaashäälik (g, b, d, k, p, t, s), siis
   1. ma asemele tuleb panna ke tunnus: (jõùdma ~) Rakvere: jõut̀ke, Simuna: oit̀ku, sõut̀ku, Simuna: ant̀ke; Kadrina: juos̀ke;
2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
   1. ma asemele tuleb panna ge tunnus: (naèrma ~) naèrge
3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis
   1. ma asemele võib enamasti panna ge tunnuse: Kadrina: kroh̀vige, riakkige;
      1. , kuid ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: (saâ+ma ~) saā+ge,
   2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elge, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (riîdlema ~) riījelge,
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõelge / üèlge asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: mõt̆elge;
      2. lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elege: (kõnelema ~) kõnelege
   3. ama asemele võib (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul) panna enamasti ak̆e
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆ak̆e (<*hak̆kat+kaδõn). nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised: rüĭbak̆e, tõm̆mak̆e, õĭsak̆e, ar̆vak̆e, ker̀jak̆e, aāvak̆e, kur̆nak̆e, tal̆lak̆e, osak̆e, vihak̆e, laĭnak̆e, jät̆kak̆e, üp̆ak̆e, kär̆sak̆e, sur̆mak̆e
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: uodak̆e (~ *oδottakaδõn), aĭdak̆e, näĭdak̆e, vaādak̆e, vuadak̆e, kaŏdak̆e, kaŭdak̆e, kaādak̆e, vaŭdak̆e ('vajutada'), süĭdak̆e, süǖd́ak̆e,
         3. paljud (pool)pikas ja ülipikas vältes a/ä-tüvelised: kedrak̆e ( ~ Viru maamurrakutes on tavaline: kedràma / kedrada), kiĕlak̆e (~ *kēltäkaδõn), kiĕrak̆e, kiănak̆e, viănak̆e, veànak̆e, kǟnak̆e, vǟnak̆e, niĕlak̆e, kül̆vak̆e, len̆nak̆e, kes̆tak̆e('kestma')
   4. astmevahelduse kaotanud (3. vältes või kolmesilbiliste) sõnade puhul tuleb (a)ma asemele panna siiski (a)ge: (kas̀vama ~) kas̀vage, kuìvage (~ kuĭvak̆e), (jul̀gema ~) jul̀gege; Simuna: vajut̆age; Suure-Jaani: ärà us̀kuge neìd;

teha

da-tegevusnime

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse:õl̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà (tehja), nähä̀ ~ nähà (nähja <*nähδäk)

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on t, ks, ps, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Simuna: juok̀sta; Kadrina: (luotma ~) luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèga] viîtta; Simuna: jät̀ta, küt̀ta; Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta; tõus̀ta
   2. kui ma ees on s(t), siis
      1. stma asemele tuleb panna ssa: (kas̀tma ~) Simuna: kas̀sa (~ Rakvere: os̀ta;)
   3. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Simuna: las̀sa
   4. kui ma ees on p, siis
      1. pma asemele tuleb panna p̀pa: (tap̀ma ~) tap̀pa
   5. kui ma ees on d, siis
      1. dma asemele tuleb panna da: (leìdma ~) leìda (<*leütäδäk); kaǹda, küǹda, tuǹda, mur̀da, oìda, võìda, püìda, üìda, jõùda, nõùda, sõùda, seàda, tiàda
   6. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele võib panna da tunnuse (Viru maamurrakutes tavaliselt välde jääb ülipikaks): (kuûlma ~) kuûlda; laùlda (*laulaδak), naèrda;
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna da tunnuse: (tuàma ~) tuàda, (lugèma ~) lugèda; Kadrina: küsìda; Viru-Jaagupi: valàda; juh̀tuda, jul̀geda, lah̀kuda, laŋ̀geda, lõh̀keda, mur̀duda, vet̀́tida, seĺ̀gida; Väike-Maarja: seĺ̀guda, Simuna: kal̀duda, Kadrina: kus̀tuda; Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseda; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seda; Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seda; Simuna, Rakvere: pää̂seda; Simuna: piàseda; õit̀seda; Väike-Maarja: liîkkuda, Rakvere: õèruda, Simuna: kuàluda
      1. aga ühesilbiliste tüvede da-tegevusnimi on keskmurdes (üldiselt): juûwa, luûwa, puûwa, tuûwa; viîja; käìja, lüìja, müìja, süìja; Väike-Maarja:lüǖ   ̨a, müǖ   ̨a, süǖ   ̨a
   2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elda, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (nuht̀lema ~) nuhelda, Väike-Maarja: riījelda, Viru-Jaagupi: kiīdelda, Simuna: õm̆melda;
      1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõelda / üèlda asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: mõt̆elda;
      2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆a: Väike-Maarja: kõnelet̆a, kõbelet̆a ('logeleda'), sibelet̆a
   3. ama asemele võib panna enamasti at̆a kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul, (kuid Viru maamurrakutes on tavaline: kedràma / kedrada)
      1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) ak̆at̆a (<*hak̆kat+tak), nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised:os̀kama / osat̆a, vih̀kama / vihat̆a (*osaδak, *vihaδak); Väike-Maarja: laĭnat̆a; Viru-Jaagupi: üp̆at̆a; Simuna: kur̆nat̆a
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / aĭdat̆a, uottama / uodat̆a (*oδottaδak), näittama / näĭdat̆a, vaâttama / vaādat̆a(vuattama / vuadat̆a); Viru-Jaagupi: kaŭdat̆a, vaŭdat̆a ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭdat̆a; Väike-Maarja: süü̂ttama / süǖd́at̆a;
         3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹdama / len̆nat̆a; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆a; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆a ('kestma / kesta'); kiĕlat̆a (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆a; Väike-Maarja:kǟnat̆a; Simuna: püĕrat̆a; Kadrina: jät̆kat̆a;
      2. mõne ülipikas vältes sõna puhul tuleb ama asemele panna siiski ada, kusjuures sõna tüve aste ei nõrgene: (kas̀vama ~) kas̀vada, Rakvere: kuìvada (~ Viru-Jaagupi: kuĭvat̆a;)
      3. ma asemele võib panna at̆a ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Väike-Maarja: jäuttat̆a (*jaɤottaδak), lagunet̆a, lõp̆et̆at̆a, viheldat̆a ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆at̆a, logiset̆a, lõŭgut̆at̀ta, piīgistat̆a, ulat̆at̆a, valestat̆a, äbenet̆a; Rakvere:lahut̆at̆a; Simuna:muretset̆a, puettat̆a;
   4. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: käs̀sa (käskida); Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) (Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta ~ küžìda; Kadrina: küsìda;)

teha(sse)

umbisikulise tegumoe oleviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paǹna, meǹna, ol̀la (KadrinaPalmse: õl̀la), tul̀la, sur̀ra, pes̀sa, kus̀sa, tehà, nähä̀ ~ nähà; Väike-Maarja: ei pan̆nà, ei nähà, ei tehà (<*tehδäk); tüvi hääldub poolpika (2.) välte asemel enamasti ülipikalt nagu kirderannikumurdes. Rakvere, Kadrina, Viru-Jaagupi(, Ambla): ei ol̀la (<*olδak), ei tul̀la, ei miǹna, ei paǹna (<*panδak), ei sur̀ra, Rakvere: põl̀la ('ei olda'); Väike-Maarja:kus̆sa|s̆se~kse, pes̆sa|s̆se~kse; Simuna, Kadrina: pes̆sas̆se; Rakvere: pes̀sa ~ pes̆sas̆se;

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Viru-Jaagupi: pek̆set̆a; Kadrina, Simuna, Väike-Maarja: pek̆set̆as̆se;
   2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Laiuse: lüp̆set̆as̆se;
   3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ta tunnus: (juok̀sma ~) Viru-Jaagupi Roela: juos̀ta; Simuna: juok̀stas̆se; Väike-Maarja: jṷos̆tas̆se; tõus̀tas̆se
   4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (võtma ~) Simuna: [padà] võetta [tulelt̀], kͥeēdet̆a (kiēdet̆a) ärà; laĭDet̆as̆se (<* laitetta+k+sen : oleviku k tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen); Laiuse: kaet̆as̆se, küet̆as̆se, jäet̆as̆se, maet̆as̆se; Väike-Maarja: võettas̆se;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud: nut̆et̆as̆se, pet̆et̆as̆se;
   5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: kas̆tet̆as̆se;
   6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna ssa: (las̀kma ~) Väike-Maarja: las̆sa|s̆se~kse; Simuna, Viru-Jaagupi, Kadrina: las̆sas̆se; Rakvere:las̀sa;
   7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆et̆a;
   8. kui ma ees on d, siis
      1. dma asemele tuleb tavaliselt tta tunnus: Viru-Jaagupi: (aǹdma ~) antta; (Roela: püü̂tta, üü̂tta, oitta [salàja]); Väike-Maarja: üittas̆se (*hüǖδet̆täksen);
      2. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: nõŭwet̆as̆se, oĭjet̆as̆se (<*hoiδõttaksõn); Viru-Jaagupi Vaeküla:püǖĭjet̆a, üǖĭjet̆a (*hüǖδet̆täsen); Simuna < Koeru: Muidu musta annetakse; Haljala: Kaerad ette kannetaie <*kan̆nõt̆tahõn);
   9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆a, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: laŭlet̆as̆se; Simuna: laālet̆as̆se; Jüri: naĕret̆akse
      2. sisekao puhul kasutatakse da liidet: Paide: kuûldas̆se
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna t̆a tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (ajàma ~) aetta [tagà], (lugèma ~) luetta, valàt̆a, küsit̆a, ot̆sit̆a; Simuna: kͧoōrit̆a (kuoōrit̆a); Kadrina:pak̆ut̆as̆se, suettas̆se; Rakvere: raĭjut̆as̆se; Laiuse: kat̆sut̆as̆se; luet̆as̆se (<*luγõt̆taksõn), siut̆as̆se, suet̆as̆se, Väike-Maarja: aet̆as̆se (<*ajõt̆taksõn); julet̆a;
      1. mõne sõna (jägà, ägà, kogù, segà, sigì, mää̂gi, näùgu, rabà, rebì, sigìt̆ama, sobìt̆ama, tabat̆ud) tüve aste ei nõrgene kunagi: Kadrina: segàt̆as̆se
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe olevik on keskmurdes (üldiselt): luûwa, puûwa, tuûwa; viîja; lüìja, müìja; Väike-Maarja:lüǖ   ̨a, müǖ   ̨a, süǖ   ̨a; Väike-Maarja, Kadrina:ei juûwa, ei käìja, ei süìja; Simuna:ei süèda; kièda; Viru maamurdes: suàda; Kadrina:jäèda (*jä̂δäksen); Iisaku Oonurme, Rakvere:tuūvas̆se; Kolga-Jaani:puūvas̆se (*pōδaksõn); Viru-Jaagupi, Rakvere:käĭjas̆se; Väike-Maarja:lüǖ   ̨akse, müǖ   ̨as̆se, juūwakse; Kadrina:lüĭjakse, müĭjas̆se, Laiuse:süĭjakse, Põltsamaa:viījas̆se; jää̂da(kse), Viru-Jaagupi:tuàdas̆se & (Simuna, Kadrina:)saâdakse
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna elda, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: üèlda [olèma], tap̆eldakse, võĭdeldakse; õm̆melda+kse/s̆se; Simuna: üèldas̆se
         1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõelda / üèlda (üèldas̆se / mõèldas̆se) asemel kohata ka tüve tt püsi: Väike-Maarja: mõt̆elda;
         2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆a: Simuna: logelet̆akse; Väike-Maarja, Simuna: rabelet̆akse
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆a (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb: (ak̀kama ~) Kadrina:ak̆at̆a; (<*hak̆kat+ta+sen/hen), nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: tõm̆mat̆as̆se; Simuna: tal̆lat̆as̆se, kur̆nat̆as̆se;
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭdat̆as̆se;
         3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi Roela: vǟnat̆a; Väike-Maarja: kierat̆as̆se, kǟnat̆akse; Simuna: viănat̆as̆se;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆a ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆a & et̆a kuju. Lõuna-Rakvere: kir̆jut̆at̆a, aus̆tet̆a, varastet̆a; Väike-Maarja: ar̆mastat̆akse, kir̆jut̆at̆akse, lahut̆et̆akse, parandat̆akse; Kadrina: kuĭvat̆at̆akse, lõŭgut̆at̆akse, varastet̆akse;
   2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna ssa: Väike-Maarja: käs̆sa|s̆se~kse; Simuna:kis̆sas̆se, us̆sas̆se; Viru-Jaagupi:kis̆sas̆se; Kadrina:käs̆sas̆se; Viru-Jaagupi: ei us̀sa;

tehtud

umbisikulise tegumoe mineviku tüvi on samasugune nagu peaaegu kõigil teistel umbisikulise tegumoe pööretel. ainult umbisikulise tegumoe oleviku tüvi erineb pisut.

umbisikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > pań̀di, oĺ̀di, tuĺ̀di, sur̀di, näh̀ti, teh̀ti, peś̀ti, kus̀ti; Viru-Jaagupi:meń̀di;

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on ks, siis
      1. ma asemele võib panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja:ei mak̆set̆ud; Kadrina: ei pek̆set̆ud;
   2. kui ma ees on ps, siis
      1. ma asemele võib panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: lüp̆set̆i;
   3. kui ma ees on s, siis
      1. ma asemele tuleb panna ti/tud tunnus: (juok̀sma ~) tõus̀ti, juos̀ti
   4. kui ma ees on t, siis
      1. ma asemele pane hoopis et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tahtma ~) tahet̆i; mõĕdet̆i; Simuna:kar̆det̆i, kiēdet̆i; Väike-Maarja: niīdet̆i; jäetti~jǟtti võetti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆et́̆ti; Väike-Maarja: küt̆et́̆ti~küeot́ti~küetti;
      2. tüve tt on sõnuti siiski püsinud:nut̆et̆i, pet̆et̆i;
   5. kui ma ees on st, siis
      1. ma asemele võib tulla samuti et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Simuna: tõs̆tet̆i; Väike-Maarja: mõestet̆i;
   6. kui ma ees on sk, siis
      1. skma asemele tuleb panna s̀ti/s̀tud: (las̀kma ~) laś̀ti;
   7. kui ma ees on p, siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: (tap̀ma ~) tap̆et̆i
   8. kui ma ees on d, siis
      1. dma asemele tuleb tavaliselt t̀ti/t̀tud tunnus: ańtti kańtti küńtti murtti jõutti leitti nõutti oitti püitti~püǖtti siatti sõutti tiatti~ti̮atti võitti üitti~üǖtti~üǖt́̆ti;
      2. aga vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemele tulla et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb:(~ mulle süija annetie <*an̆nõt̆tihõn), Äksi: kün̆net̆́ti ;
   9. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna et̆i/et̆ud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆i~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: laālet̆i~laālet́̆ti;
      2. sisekao puhul kasutatakse di/dud liidet: kuûldi (<*kūltihen)
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna t̆i/t̆ud tunnuse, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb ja a muutub e-ks : (pidàma ~) Viru-Jaagupi: ei piettud [pidùsi]; Rakvere: tasut̆i; Simuna: lisat̆́ti; Kadrina: tam̆bit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟgit́̆ti; Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti; julet̆i;
      1. mõne sõna (jägà, ägà, kogù, segà, sigì, mää̂gi, näùgu, rabà, rebì, sigìt̆ama, sobìt̆ama, tabat̆ud) tüve aste ei nõrgene kunagi: segàt̆i;
      2. ühesilbiliste tüvede umbisikulise tegumoe minevik on keskmurdes (üldiselt): käìdi müìdi viîdi; Laiuse:veêd́i; Viru-Jaagupi:tuàdi; Rakvere:lüèdi; Kadrina:süö̀di
      3. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna eldi/eldud, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: Väike-Maarja, Rakvere: üèldi~üö̂ldi; Kadrina: kaŭbeĺdi, üö̀ldi;
         1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõeldi / üèldi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆eldi~ö̭èldi; Väike-Maarja: mõt̆elda mõèldud;
         2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elet̆i/elet̆ud: logelet̆i
      4. ama asemele võib panna enamasti at̆i/at̆ud (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul). seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
         1. endised at/ät-tüvelised: tõm̆mat̆i; Simuna: kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: nuū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti;
         2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näĭdat̆i
         3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised, kusjuures a võib muutuda eks : Viru-Jaagupi: kǟnet̆i, Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti;
      5. (a)ma asemele võib panna (e)t̆i/(e)t̆ud ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel. Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆i & et̆i kuju: Väike-Maarja:alut̆et́̆ti('alustati') kaārut̆et́̆ti lahut̆et̆́ti nimet̆et́̆ti ohot̆et́̆ti va ̨ėot̆et́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: asut̆et̆́ti; Simuna: liīgut̆et́̆ti lop̆ut̆et́̆ti; Väike-Maarja:linut̆at̆i; Viru-Jaagupi: juhat̆at́̆ti, nimet̆at́̆ti; Kadrina:lauttat̆́ti mõistat̆at́̆ti taĭvut̆at̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆endat̆́ti kasvat̆at́̆ti küp̆set̆at́̆ti viĕret̆at̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti, kaārut̆at̆́ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihõn)
   2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀ti/s̀tud: käś̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti; )

teinud

nud-kesksõna

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > paǹd, ol̀nd ~ ol̀d, tul̀d, sur̀d, pes̀t, kus̀t; tavalise keskmurde:läìnd, näìnd, teìnd asemel on kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde lähedal: Laiuse, Kadrina Palmse ja Kuusalu keskmurde:läh̀nd, näh̀nd, teh̀nd ~ läh̀Nd, näh̀Nd, teh̀Nd; Viru-Jaagupi ja Haljala keskmurde:lähänd; Rakvere ja Iisaku keskmurde: lähend ~ lähänd, nähend ~ nähänd, tehend; Kadrina: Ei mina nähnud sinu venda

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. kui ma ees on sk, ks, se, siis
      1. skma, ksma, sema asemele tuleb panna s̀t: (las̀kma ~) las̀t; Viru-Jaagupi:juas̀t; Viru-Jaagupi: ei peas̀t (ei pääsenud), pek̀st;
2. kui ma ees on muidu helitu kaashäälik (g, b, d, k, p, t, s), siis
   1. ma asemele ei jää tunnusest midagi: (jõùdma ~) jõùd; Viru-Jaagupi,Kadrina:leìd; Viru-Jaagupi: oìd(*oìnd<oìdnd<oìdnud<hoitanut), pü ̀nd, ü ̀nd; Simuna:siànd, võìnd; kaǹd, küǹd, mur̀d, tiànd, üìnd, jõùnd, oìnd, leìnd (<*leütänüt); Väike-Maarja:kos̀t, lüp̀st; Kadrina:pis̀t, tõs̀t, võt̄ ; Simuna:jät̄ , os̀t, ei tah̀t; Kadrina: nut̄ ;
      1. aga vanas laulus ja rannakeele mõjulistes murrakutes võib ma asemel olla veel and: Viru-Jaagupi: aǹdand, kaǹdand, mur̀dand, jõudand, kos̀tand, pis̀tand
      2. tunnuse n võib olla jäänud helituks või moodustada omaette silbigi: Rakvere, Viru-Jaagupi:tah̀tn̥d
   2. kui ma ees on heliline kaashäälik (r, l), siis
      1. ma asemele tuleb panna d: laùld, naèrd;
3. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sageli
   1. ma asemele võibki panna nd tunnuse: Rakvere: sidund, nop̀pind; Simuna: väŕ̀vind;
      1. ühesilbiliste tüvede nud-kesksõna on keskmurdes (üldiselt): käìnd; Simuna:käènd, jää̂nd; Viru-Jaagupi, Iisaku:lüènd, sȯànd ~ suànd; Rakvere:viî̮nd; Kose: müìnd
      2. ülipikas vältes sõna puhul tuleb -lema asemele panna eld, kusjuures sõna tüve aste nõrgeneb: mõt̆eld, üt̆eld ~ üèld; Väike-Maarja:riījeld
         1. läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase mõeldi / üèldi asemel kohata ka tüve tt püsi: Laiuse: üt̆eldi~ö̭èldi; Väike-Maarja: mõt̆elda mõèldud;
         2. kuid lühikeses vältes sõna puhul tuleb elema asemele panna elend: logelend
      3. ama asemele võib panna enamasti and (kahesilbilise ülipikas vältes sõna puhul ~ Viru maamurrakutes on tavaline: kedràma ~ Simuna: kedrand; )
         1. seejuures sõna tüve aste nõrgeneb. nii pöörduvad tänapäeval
            1. endised at/ät-tüvelised: tõm̆mand; Väike-Maarja: õĭsand, ar̆vand; Viru-Jaagupi:ker̀jand;
            2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittama / Väike-Maarja: aĭdand; Simuna: kaŏdand;
            3. rannakeele mõjul võib tüvi jääda tugevasse astmesse: aittama / Simuna:aittand;
            4. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Väike-Maarja: kǟnand; Kadrina: niĕland;
      4. ma asemele võib panna nd ka kaasrõhulise (~ ülipikas vältes või 3.nda) silbi järel: juhat̆and; (jul̀gema ~) jul̀gend (~ Väike-Maarja:ei julend;), sel̀gind, lah̀kund, aus̆tand;
   2. kui ma ees on sku,ske,ski(,si), siis
      1. skuma,skema,skima(,sima) asemele võib panna s̀t: käs̀t (käskinud); Harju-Madise:kis̀kund ~ kis̀t;

tegite

isikulise tegumoe mineviku

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > panì (~ paŋ̆gè); Väike-Maarja: tegìvad; Kadrina: teĭvàd 'tegid'; Rapla: [sa] teìd 'tegid'; Viru-Jaagupi: surì; Koeru: kusìn, pesìn; Viru-Jaagupi: olìme; Simuna: tulìvad;

1. kui ma ees on kaashäälik
   1. siis sõna tüve aste nõrgeneb: Kadrina: tahì 'tahtis', kiĕdìn, kuūl̀in, laŭl̀in; Viru-Jaagupi: lõp̀ma: lõp̀pin: lõp̀pis 'lõppes': lõp̀pivad; Viru maamurdes: peàsis, Simuna, Viru-Jaagupi: pää̂sma; Simuna: piàsin; Viru-Jaagupi: pää̂sis; Väike-Maarja: an̆́nìn, an̆́nivad, kan̆́nit̆e, [nad] laŭlìd, pias̆tìn, ves̆́tin, Viru-Jaagupi: kan̆́nime, kuūĺime, naĕrivad, os̆́tìn, tun̆́nìd, võt̆́tin: võt̆́time, Simuna: laŭĺìn: laŭĺivad ~ laāĺivad, saād́ìn; Haljala maamurre: mõed́ivad, os̆́time, Rakvere maamurre: niīd́ime: niīd́ivad, os̆́time, sõĭd́ivad, tõs̆́tìd, seĭsivad, võt́̀sivad ~ võt̆́tivad, võt̆́time ~ võt́̀sime;
      1. täishääliku järel d muutub s-ks : Simuna: oìdma: oĭsìn, üìdma: üǖsivad;
      2. kui ma ees on t või k, siis võib lisanduda s: Kadrina: kart̀sivad; Viru-Jaagupi: lasìvad ~ las̀ksivad;
         1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Väike-Maarja: Peidid peened palakad; Viru-Jaagupi: Ärja joodin, teise jätin, Lapse söödin, silma pistin, Ahju kütin, tua põletin;
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö),
   1. siis enamasti liitub s(i), aga tüve aste ei nõrgene: Väike-Maarja: õp̀pisit̆e, kadùsivad; Simuna: a ̨ėàsid; Kadrina: sidùsivad, tiènisivad; Rakvere: vedàsid, aŋ̀gusivad; Ambla: [ta] aâs 'ajas'; Harju-Jaani: sugèsime;
      1. "pidama" tegusõna -si- mineviku tähendus erineb -i- minevikust: Anna: pidime [kedràma], pidàsime [kit̀se], [nad] pidàsid [pidù]
   2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: jäì (~ jǟn / jäèn) ~ Kadrina: jäĭvàd; Simuna: saĕvàd; saitte (~ suàn), Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal ka: vièma ('viima'), Viru-Jaagupi: veìn ('viisin'), Laiuse: veì ('viis'); (uo+i = õi, üe+i = õi) tõì, jõì, Viru-Jaagupi: jõĭvàd, Väike-Maarja: jõitte, sõĭvàd
      1. i ja ü lõpulised ühesilbilised tüved (äi+i = äisi, õi+i = õisi, üi+i = üisi, iī+i = iīsi, iê+i = iêsi): Väike-Maarja: viīsivad; Viru-Jaagupi: käĭsivad; Türi: kiêsid; Palamuse: võĭsìd; Juuru: müìs
   3. elema /-lema: Väike-Maarja: rabèlesin; Kadrina: kaup̀lesivad; Väike-Maarja: muàdles, mõt̀les, võit̀les, üt̀les; Kadrina: kaup̀les, tap̀les
      1. mõt̀lesivad / üt̀lesivad asemel kuuleb kiirkõnes lühemaid: Väike-Maarja: üǖt̀sid; Viru-Jaagupi: mõt̀́sin, üt̀́sin, Kose: mõt̀́sime, üt̀́sime, [ta] üt̀s;
      2. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Viru-Jaagupi Eite varsti vastajeli, Eite hauasta kõneli;
   4. ama asemele võib panna enamasti as(i). seejuures sõna tüve aste ei nõrgene. nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀kasid (<*hakkaδit <*hakkat+i+t), magasin (<*makaδin <*makat+i+n); Viru-Jaagupi: lük̀kasin, torkkas, tõm̀masin; Simuna: vis̀kas;
      2. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: Viru-Jaagupi: kièlasin, kièrasime; Rakvere: jäk̀sasid, kuìvasid;
      3. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: näittama / näittasid
         1. vanades lauludes leiab -i- minevikku: Väike-Maarja: Tõutin varagi tulla;
   5. ma asemele võib panna s(i) ka kaasrõhulise (~ 3.) silbi järel: jul̀gesin, sel̀gis, lah̀kusin, aus̆tasin; Kadrina: ehit̆asime, puhastasime, kuraā·sit̆asivad, valestas; Väike-Maarja: peĭdut̆asid; Simuna: sõĭdut̆asid; Väike-Maarja: muretses;
      1. vanades lauludes leiab siiski -i- minevikku: Viru-Jaagupi: Ahju kütin, tua põletin; Kadrina: Siis ma kuldada kohhendin, Hõbe helmida helistin.

tee

isikulise tegumoe oleviku tüvi on samasugune nagu tingivas kõneviisis ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöördel.

isikulise tegumoe oleviku tüve

tuletamine ma-tegevusnime tüvest

sõna tüve aste sageli nõrgeneb

• d (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel: Viru-Jaagupi: kudùb, pidat̆ud;

• panèma, minèma, olèma, tulèma, surèma, pesèma, kusèma, tegèma, nägèma > teê ~ tie ~ teêb (<*teke+pä) - teēvàd (~ tegèvad [inìmesed]), nää̂ ~ näe, panè, minè, olè, tulè, surè, pesè, kusè,

1. kui ma ees on kaashäälik, siis sõna tüve aste nõrgeneb
   1. tüve lõpu kaashäälikule võib enamasti lisada a: tahàn; pek̆san; lüp̆san; kiĕdàn, laŭlàvad ~ laālàvad; an̆navad, kan̆nat̆e, pias̆tàn, ves̆tan, lasèvad, naĕravad, võt̆ame, saādàn; mõedavad, os̆tame; niīdame, sõĭdavad, tõs̆tàd, seĭsavad, nut̆an, pet̆an, kat̆an, mat̆an, kas̆tan, tap̆an, nõŭwan, oĭjan (*hoiδan), püǖĭjan, üǖĭjan (*hǖδän);
   2. mõne (s jt) tüve puhul tuleb lisada e: juok̆sen; tõus̆en; kuūl̀en; lõp̀ma ~ lõp̀pen, lõp̀pevad; peàsen, piàsen, pää̂sen; tun̆nèd;
2. kui ma ees on täishäälik (a, ä, e, i, u, o, ö), siis sõna tüve aste sageli nõrgeneb: luen (<*luγõn), siun, suen; piàn, Väike-Maarja: õp̆ìn: õp̆ì (<*õppi+k); ajàn, valàn, kisùb, küsin, ot̆sin; kͧoōrin (kuoōrin); pak̆un, raĭjun; kat̆sun; tasun, lisan, tam̆bin, rǟgin, kuon, laun, viàn;
   1. mõne sõna (jägà, ägà, kogù, segà, sigì, mää̂gi, näùgu, rabà, rebì, sigìt̆ama, sobìt̆ama, tabat̆ud) tüve aste ei nõrgene kunagi: segàn
   2. ühesilbilise tüve välde muutub poolpikaks: saâma ~ saāme, käĭme; võĭme;
   3. elema /-lema tüve aste ei nõrgene: rabèlen; kaup̀leme; muàdleme, mõt̀leme, võit̀leme, üt̀leme, kaup̀leme, tap̀leme;
   4. kui ma ees on a, siis sõna tüve aste enamasti ei nõrgene, nii pöörduvad tänapäeval
      1. endised at/ät-tüvelised: Väike-Maarja: ak̀ka, ak̀kan (<*hakkaδan), os̀kan, vih̀kan (*osaδan, *vihaδan); Viru-Jaagupi:torkka;
      2. ühe silbi kaodanud tta/ä-tüvelised: aittan, uottan (*oδotan), näittan, vaâttan; süittan; Väike-Maarja: süü̂ttan;
      3. paljud pikas vältes a/ä-tüvelised: leǹdan, kuìvan, kes̀tab ('kestma / kesta');
   5. ka kolmesilbiliste ja mõnede (üli)pikas vältes tüvede aste ei nõrgene: jul̀gen, sel̀gib, lah̀kun; aus̆tan, varastan, ar̆mastan, kir̆jut̆an, lahut̆an, parandan; kuĭvat̆an, lõŭgut̆an;

Viru maamurrakute tegusõnade põhivormid
Virù mâ ̮mur̆ràk̆kut̆te tegù ̮sõnàDe põhì ̮vor̆mìD
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.