PandiVere võrdlusastmed

• 1 võrdlusastmed ^[1]
  • 1.1 keskvõrde tunnused
  • 1.2 ainsuse osastav ^[7]
  • 1.3 mitmuse osastav ^[8]
    • 1.3.1 i lõpuline
    • 1.3.2 iD lõpuline
      • 1.3.2.1 kolme ja enamasilbilised tüved ^[8]
  • 1.4 tüvemuutused
    • 1.4.1 e asendab a & ä ^[10]
  • 1.5 nimisõna ja määrsõna keskvõrre
  • 1.6 keskvõrre määrsõnana
  • 1.7 keskvõrdelised tuletised
  • 1.8 ülivõrre
• 2 viited ja märkused

võrdlusastmed ^[1]

keskvõrde tunnused

keskmurde Harju, Järva, Tartu ja Viljandimaa murrakute keskvõrde tunnus on alati -m(a) (Ambla:sūrèmal̆le).

kirderanniku murrakutes leiab -mma tunnust (Viru-Nigula:pienem̆mat) isegi kinnises silbis aga eriti kaasrõhu järel (Vaivara:matalamma). ^[2]

Viru maamurde keskvõrde tunnused
nimetavas käändes	-mB (<*-mpi <*-mpa/-mpä)
osastavas (endises lahtises silbis)	-mBa (<*-mpa-ta/-mpä-tä)
omastavas jt (endises kinnises silbis)	-ma (<*-mman/-mmän <*-mβan/-mβän)

Väike-Maarja:aìGemB, kal̀́limB, laGèDa|mB: (ainsuse om)-ma, tumèDa|mB: (ainsuse os)-mBa: (mitmuse os)-mBi, le̮BùZamBi [pühi], pare|mB: (mitmuse os) -mBi, ūwemB, vane|mB: -ma; Kadrina: ilùZa|mB: -maD, (mitmuse os) kol̆laZemBi, ke̮r̀Ge|mB: -maks, sǜGava|mB: -maks, nuŏremB, sūre|mB: -ma; Rakvere: jär̀skuZe|mB: -ma, tumèDa|mB: -ma, al̆́li|mB: -ma, tar̆Ge|mB : -ma, ul̆le|mB: -ma; Viru-Jaagupi: [läh̆mè] ilùZamBa [koh̀ta], je̮ukkamBa [miest], ramùZamB, val̀GemB; Simuna: enamB, vähämB

-mB keskvõrret kohtab veel Viru murrakute naabruses Ambla kihelkonna idaosas (Pruunakõrve:enamB, pare|mB: -maD) ja Lõuna-Eesti murrete mõjul Äksi kihelkonnas (Kobratu:paremB [minè ärà] X il̀Dam).

18. s eelses kirjasõnas valitseb -mb tunnus, kuigi vaheldub -m tunnusega juba 17. s algul.

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[3]:

17 kaunimb, illosamb, auwsamat ninck korgembat, 83 keicke sügkawama

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[4]:

wehhemb, walgkemb

• Johann Hornungil (1695. a) ^[5] on sõna lõpul -mb ja sõna sees -m.
• alles Anton Thor Helle (1732. a ^[6]) kasutab ainult -m tunnust.

ainsuse osastav ^[7]

Viru maamurre tarvitab tugevaastmelist (-mBa) osastavat nigu kirderannikumurre :

• je̮ukkamBa [mies̀t], rik̀kamBa, maDalamBa, tumeDamBa, vanemBa, tohut̆tumBa, iluZamBa

mitmuse osastav ^[8]

i lõpuline

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel tugevaastmelist (-mBi) mitmuse osastavat kaa nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

iD lõpuline

kolme ja enamasilbilised tüved ^[8]

häälikuseaduslik iD tunnus on omane kogu keskmurde põhjaosale (Harju, Järva, Viru, loode-Laiuse alale), aga liitub koondelisi sõnu jäljendades täishäälikule: ^[9]

• Simuna: piĕnemaiD; Kadrina: alàmaiD, sūremaiD; Rakvere: vanèmaiD; Ambla: vek̆kemaiD ('väiksemaid')

Viru maamurre tarvitab keskvõrde omadussõnadel veel tugevaastmelist (-mBi) mitmuse osastavat nigu kirderannikumurre :

• Väike-Maarja: paremBi, le̮BuZamBi [pühì], tumeDamBi

tüvemuutused

kuna ainsuse omastava käände lõppu on nüüdseks jäänud ainult täishäälik, siis jääb mulje, et ka keskvõrde tunnus lihtsalt liidetakse omastava otsa.

e asendab a & ä ^[10]

keskvõrde tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku a & ä asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes (~ harva - harve+m - harve+nema & umbisik).

• keskmurdes (tavaline): pahèm, parèm(B); Väike-Maarja:aremB, ke̮vemB, laĭjemaD, vanemB; Rakvere: tar̆GemB;

taoliste sõnade mõjul e on tungimas isegi u asemele.

• Rakvere, Väike-Maarja:ul̆lemB (~ Väike-Maarja:jär̆ZumB, Väike-Maarja,Simuna:järs̀kumB;)

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• keskmurdes (tavaline):alàm: alàmaD, vaBàm (<*vapaδa+mpa), vaGàm (? <*vakaδa+mpa); Viru maamurde: enàmB;  Kadrina ? : enä̀mB; (~ saare, lääne, Lääne-Harju, Edela-Järva ja Põhja-Viljandimaa: paràm) ^[11]

tüvelõpu i ei muutu.

• Rakvere: kaĺ̀limB (<*kallih+e+mpa); Palamuse: al̆́lìm;

a ja e vahelduvad juba 16. s kirjasõnas.

• (1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[12]:

1 parambal

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[3]:

1 wanambat, 42 wanambille, 9,17 enamb / 13 parremb, tümmema, 2 wehemb

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[4]:

6 parramb, 31 kurjamb, 35 (Eltern) wannambat, 87 pahamb kessi

• Johann Hornungi 1693.a keeleõpetuses ^[13]:

61 alwamb & alwemb, targemb, wannamb & wannemb

• Anton Thor Helle (1732. a ^[6]):

"Bey parrem und pahhem kan auch a gebraucht werden, als: parram, pahham, aber e ist gebräuchlicher"

nimisõna ja määrsõna keskvõrre

keskvõrde tunnus võib liituda (nimi- või tegusõna) laiendile (koer poiss, seda on lust teha).

• Väike-Maarja:eĭna ̨ aèG oli ke̮ĭGè kuràDim; Keila:kenel tö̂D rip̆pak̆kimal oliD; Kõpu:ta ik̆ki lähäB mehèmas; kaheksi sel̆́Zem käìjä;

keskvõrre määrsõnana

keskmurde murrakuti tarvitatakse keskvõrret määrsõnana

• Ambla: me̮nèl suvèl on teDà vähèm; Juuru: [tulè] rut̆tèm; Risti: te sāt̆tè ot̆sèm; Nissi: ma ve̮ìn val̆́lèm rä̂kkiDa;;

keskvõrdelised tuletised

mõned sõnad on kaotanud võrdleva varjundi ja saanud uue tähenduse

• vanemad, mõlemad, parem, pahem, etem

ülivõrre

ülivõrde moodustab kõige ehk kõikse koos keskvõrdega. kumbki määrsõna on ainsuse omastavaline:

1. kõige (<kõik)
2. kõikse <
   1. kõikne ='terve, kogu' Simuna, Ambla, Järva-Jaani
   2. või kõik se(lle)

muid rahvalikke ülivõrdelisi väljendeid on uurinud Andrus Saareste ja Mati Erelt. ^{[14] [15]}

eesti õigekeelde Johannes Aaviku laenatud soome ülivõrde liide (suurimmat kalat) pole jõudnud murdekeelde, kuid Lauri Kettunen on otsinud selle jälgi sõnades: keskmine, esimene, servmine .... taoline võiks olla ka Juuru enìmi (ennemini, pigemini):

• Juuru: er̀neD sün̆́nivaD ik̆ke enìmi, aGa ei uBà pe̮lè nōrelt̀ keDä̀Gi; leìBä ik̆ke ve̮etti ke̮ĕGe enìmi käò pet̆tuZekṡ; (läänemurde) Martna: muret̀ sâB enìm ker̆Git̆taDa kui süDant̀

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 263
2. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 224
3. ↑ ^{3,0 3,1} "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
4. ↑ ^{4,0 4,1} Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
5. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
6. ↑ ^{6,0 6,1} "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
7. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 206
8. ↑ ^{8,0 8,1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 214
9. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 91
10. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 264
11. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 71
12. ↑ "Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
13. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
14. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste ; koostaja Urmas Sutrop ; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 39
15. ↑ "Reduplication in Estonia" (1997) Mati Erelt; Tartu Ülikooli eesti keele õppetool 8,9-41

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.