oleviku kesksõnad (-vad/-tavad) [1]
tunnused
-v, -vaD ... | -tav, -tavaD ... |
tunnus (<*-βa/-pa) on liitunud alati tüvetäishäälikule. tunnuse nõrk aste *-va on rõhutu silbi järelt levinud kõikidesse teistessegi sõnarühmadesse ja umbisiku tunnuse järele.
omadussõnaline täiend
keskmurdes (ja eesti õigekeeles) tarvitatakse kesksõnu nagu omadussõna.
- Kadrina:minèval [o̭as̀tal]; Viru-Jaagupi:kièv [prâk̀], vièrev [kivì]; Simuna:minèv ̮ âs̀ta, tulèv ̮ kevàDe, tulèva ̮ Be̮l̆ve [rah̆vàs]
määrus
- Kadrina:[ei ve̮t̄ meìD] näh̀tavastki 'ei teinud meid nägemagi' ; Viru-Jaagupi:[ei ve̮t̆ta] kûlDavastki
- Väike-Maarja:
- Oleks minu naine nähtaval
- Ja teine pool ju teadaval [2]
lauselühend
keskmurdes (ja läänemurdes) tarvitatakse -vaD kesksõnalist lauselühendit.
- Kadrina:näèvaD oBùZe ühe laù iès süö̆vàD; ar̀vaZin omalGi ravàDuZe olèvaD
kesksõnalist lauselühendit kuuleb Soomeski. Eesti vanemates kirjatöödes leiab akusatiivi -va nigu Lõuna-Eestis, kirderanniku murrakutes ja Põhja-Eesti idamurdes. läänepärase nägin olevad toob selle asemele 1739.a piiblitõlge. [4]
viited ja märkused
- ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 339
- ↑ H II 11, 652 (6) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. - Konrad Roost < Jakob Kruudap (1889) "Oleks neiu teada"
- ↑ EÜS X 2768/9 (389) < Kadrina khk., Undla v., Imastu k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Groomann, 70-75 a. (1913) "Arg laulik + Kuhu pean minema"
- ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.
No comments:
Post a Comment