Saturday, December 15, 2012

PandiVere mineviku kesksõnad

mineviku (-nud/-tud) kesksõna [1]

tunnused

tegumood

isikuline

umbisikuline

mineviku kesksõna tunnus

 -(n)d, -nuvaD ... -tud ...

isikuline tegumood

(*-nüt/-nüδet) tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule. keskmurdes, läänemurdes ja kirderannikumurdes on kadunud tunnuse täishäälik u. [2]

(*-nuD) tunnus on püsinud Põhja-Tartumaal ja Põhja-Eesti idamurdes.

keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) kuuleb teda rõhutatud sõnades:

  • Simuna:elànuD, läĭnùD, seìZnuD, üö̀lnuD

(*-nuD) kesksõna tunnust kirjutati -nut/-nuth kuni Johann Hornungi 1693.a keeleõpetuse ilmumiseni.

tunnuse u või t on kadunud tänaseks ka liivi, isuri, ingeri-, kagusoome ja vepsa murretest.

Põhja-Eesti läänemurdele omast n tunnust leiab ka Loode-Harjumaalt. Lõuna-Eesti pärast nu tunnust kuuleb Põhja-Tartumaal.


Põhja-Eesti idamurdes, keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Viru, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakute liitaegades ja kaudses kõneviisis märgib ka -nuD kesksõna mitmust (oleviku) -vaD liide nagu Lõuna-Eestis(-nuva/-nuve), Soome vanas kirjasõnas ja edelamurdeis:

  • Laiuse:on nî viletsast jǟnuvaD, olivaD küZìnuvaD
  • Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se (võrdluseks soome:olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') [3]

Põhja-Tartumaa ja Põhja-Põltsamaa murrakutes tarvitatakse -nuvaD liidet ka mineviku mitmuse 3. pöördes:

  • Laiuse:ük̀svahè ei ve̮t̀nuvaDGi änàm kar̆jatsiD; ei tah̀tnuvaD enam pe̮l̆luDö̂t ̮  tehà


pöördkonnad

koondelised ata tüved

on keskmurdes kinnise silbi tõttu nõrgas astmes (ak̆kanD<*hakkat+nut). Viru maamurrakutes (ning Ristil, Järvamaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal) leiab ka tugevat astet:

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt.

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on kadunud lisaks tüve viimasele silbile sageli kogu (*-nut) tunnus (aǹD <*anta+nut)

kirderannikumurde mõjul võib Viru-Jaagupist leida sisekaota kesksõnu: [2]

  • aǹDanD, kaǹDanD, mur̀DanD, je̮uDanD, kos̀tanD, pis̀tanD

kahesilbilised sta, tta tüved

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on (*-nut) tunnusest jäänud enamasti ainult t

tunnuse n võib olla jäänud helituks või moodustada omaette silbi

ele liitega ja kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on (*-nut) tunnusest jäänud enamasti ainult D


86 motlenud & mottelnud, ütlenud & üttelnud


tavalise keskmurde:läìnD, näìnD, teìnD asemel on kirderanniku murrakute ja Põhja-Eesti idamurde lähedal: [6]


  • Kadrina:
    • Tähte mulle vasta kostis:
    • Ei mina nähnud sinu venda [7]

technut

10 nechnut, 78 technut

62 lehnut, 112 nehnut, 121 tehnut

86 lähnud ~ läinud & läind, nähnud ~ näinud & näind, tehnud ~ teinud & teind

"öeldi teinud" lauselühend

  • Väike-Maarja:kak̀s vil̆last tek̀ki üt́les teìnD;Kadrina:pois̀ üö̀lDi nut̄ Kel̀Drepe̮l̆lu mäGèDes;Simuna:äm̄ üt̀les suà kaert̆teGa väŕ̀vinD

läänemurde ja Loode-Harjumaa enneminevikku väljendab sai(d vm) + teinud


umbisikuline tegumood

(-ttuD/-DuD) tunnuse lõpu D võib pärineda osastavast (ei saa härga tapetud ~ soome: tapettua <*-tuta) või mitmusest (*-tut) ja jäljendada -nud kesksõna tunnust. Lõuna-Eestipärast (-ttu/-Du) tunnust kuuleb Põhja-Tartumaa Äksi murrakus ([ol̀la] jôDu).

nimisõna täiendi osas tarvitatakse harva isegi lühikest -t̀ tunnusega kesksõna, aga see on tavalisem Lõuna-Eestis, Põhja-Eesti saarte-, lääne- ja idamurdes (paiguti kirderannikumurdes).

mattet, muysteth (mõistetud)


pöördkonnad

e asendab a & ä [11]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

  • keskmurdes (üldine):aettuD, luettuD, piettuD, kiĕDet̆tuD, nīDet̆tuD, os̆tet̆tuD, mak̆set̆tuD, pek̆set̆tuD, tahet̆tuD, tap̆pet̆tuD; Ambla: ne̮ŭwet̆tuD; Rakvere: me̮eDet̆tuD; Simuna: kiănet̆tuD, kül̆vet̆tuD, viănet̆tuD, lüp̆set̆tuD; Väike-Maarja:lüps̀tuD;

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

  • kül̆vat́̆tuD

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

-DuD kesksõna on ülipikas (kolmandas) vältes nagu kirjakeeles

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

-DuD kesksõna on ülipikas (kolmandas) vältes nagu kirjakeeles

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -ttuD tunnust (nagu anttud/leittud rühmas).

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -tuD.

  • keskmurdes (üldised): näh̀tuD, teh̀tuD pes̀tuD las̀tuD;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -tuD.

ele liitega pikavältelised tüved

DuD tunnus liitub tüvekaashäälikule


koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+tuD kujul

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -ttuD kujul

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti Viru maamurdes on säilinud sisekao eelne et̆tuD kuju

  • naĕret́̆tuD; laŭlet̆tuD ~lālet́̆tuD;

sisekao puhul kasutatakse -DuD liidet

kahesilbilised u, ü, i tüved

-ttuD kesksõna on nõrgas astmes nagu kirjakeeles

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüved

häälikulooliselt ootuspärane -t̆tuD liitub algselt pearõhuta täishäälikule

  • keskmurdes (üldine):jäettuD~jǟttuD, ve̮ettuD ,kaettuD, maettuD;
  • Viru maamurdes ehk [11]: maet́tuD~mat̆tet́̆tuD; küt̆tet́̆tuD~küeot́tuD~küettuD; kuot́tuD; siut́tuD; laut́tuD; piet́tuD; luet́tuD viet́tuD; aet́tuD;

anda/leida tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -tuD kujul

  • aǹttuD kaǹttuD küǹttuD murttuD je̮uttuD leittuD ne̮uttuD oittuD püittuD~pǖttuD siattuD se̮uttuD tiattuD~ti̮attuD ve̮ittuD üittuD~ǖttuD~ǖt́̆tuD;

Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -ttuD kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, Põhja-Tartumaal, kirderanniku- ja idamurdes.

  • Väike-Maarja:kuărut̆tet̆tuD, lahut̆tet̆tuD; Kadrina: ehit̆tet̆tuD, kir̆jut̆tet̆tuD, kük̆kit̆tet̆tuD, paĺistet̆tuD; Simuna: tar̆vit̆tet̆tuD;

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud tüvekaashäälikule nagu läänemurdes. [12]

  • Viru-Jaagupi:
    • Nende ase ammu tehhtud:
    • Õled kõrrgesse kergitud,
    • Padjad pehhmeste peksetud,
    • Linad laiali lahutud. [13]

"saab + tud" lause

võib väljendada impersonaali, (lõpetatud) perfekti või imperfekti

  • Väike-Maarja:vik̆kat̆ti luĭZùD saìD pues̀t os̆tet̆tuD; Kadrina:e̮h̀tat̆tel sīs saì ke̮ŕt̆sis käìDuD; sīs saì nḙZuk̆kene lat́ rôv sin̆na sarik̆kat̆te ̮ Bėàle paǹDuD

eitava lausega väljendatakse keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) võimaluse puudumist

  • Kadrina: ei suànD [vilja] leĭGat̆tuD

sellist osalt saksapärast lausestust leiab vanemas kirjasõnas ja eriti kirderannikumurdes.

käänded

nimisõna täiendava kesksõna käänamine on tavaline lauludes.

  • Väike-Maarja:
    • Nõnda on minul sõnuda
    • Kui neid uusida ubeda,
    • Keedetuida erneeida,
    • Lülituida pähkelaida."[14]
  • Simuna:
    • Siit lõika sea sasida
    • Ane alli tallatuida
    • Pardi paha pahmatuida
    • Kure kurja raisatuida[15]



viited ja märkused

  1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 340
  2. ↑ 2,0 2,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 29
  3. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk 158, 163-181
  4. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 21
  5. ↑ 5,0 5,1 Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
  6. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 80
  7. ↑ H II 38, 400/3 (66) < Kadrina khk. - Gustaw Mühlbach (1892) "Venna otsija + Sepp"
  8. ↑ 8,0 8,1 "Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
  9. ↑ "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
  10. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
  11. ↑ 11,0 11,1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 347
  12. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 89
  13. ↑ H II 10, 451 (214) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo < (?) Kustu Peedi (1889) "Kuulsad poisid"
  14. ↑ H II 11, 732/3 (10) < Väike-Maarja khk. - Johannes Reise (1890) "Palju sõnu"
  15. ↑ H, Ostrov 278 (32) < Simuna khk., Vägeva v. - Mihkel Ostrow < Kleitsmanni ema, 65 a. (1887)
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 7:11 AM
Labels: , ,

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)