PandiVere kaudne kõneViis

• 1 kaudne kõneviis ^[1]
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 ma tegevusnimi
      • 1.1.1.1 umbisikuline
    • 1.1.2 võõrmõjud
      • 1.1.2.1 da tegevusnimi
      • 1.1.2.2 ma tegevusnimi koos abitegusõnaga pidama
        • 1.1.2.2.1 umbisikuline
      • 1.1.2.3 oleviku kesksõna va(t)
  • 1.2 liht- ja liitajad
    • 1.2.1 mineviku kesksõna nu(va)d
      • 1.2.1.1 umbisikuline
    • 1.2.2 olema + ~nud ühend
      • 1.2.2.1 umbisikuline
    • 1.2.3 ol̀D + ~nud ühend
• 2 viited ja märkused

kaudne kõneviis ^[1]

tunnused

kuulu juttu edastatakse keskmurdes ma- või da-tegevusnime, oleviku ja mineviku kesksõna või abitegusõna pidama kaudu. eraldi kõneviisist rääkimine on ehk kerge liialdus.

ma tegevusnimi

idamurdeomast ma tegevusnime kasutatakse enne kõike Põhja-Tartumaa, Põhja-Viljandimaa, Lõuna-Järvamaa, Lõuna-Virumaa ja läänemurde Vändra murrakutes ^[2]

• Väike-Maarja: käìs sîn lär̀mi teGèmas, et̄ ma luGèma temà kir̆jàD läBì; Rak̀verest tulèma ük̀s miès nüìD iZè seDà aś̀a sîn e̮ĭjenDama; ta suat̀ma teDa iGà e̮h̀ta ul̆Gà muàD; Simuna: ta e̮p̀pima lin̆nàs toh̀trist

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

• Väike-Maarja: nüìD teh̀tama seìje kuà ūweD lāDàD ('laudad');
• Väike-Maarja:
  • Vao valda kiidetama,
  • Vao valda reagitama, ^[3]

taoline väljend võib pärineda lauselühendist ^{[4] [5]}, mis keskmurde alal on võõras ainult Lääne-Harjumaal

• Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

võõrmõjud

kaudset kõneviisi ongi arvatud Eesti murretesse sugenenud olema 16.-18. sajandil ^[6] saksa ja läti keele mõjul ^[7].

da tegevusnimi

läänemurdeomast da tegevusnime kasutatakse enne kõike Harjumaal, mõnevõrra ka Järvamaal, harvem Virumaal ja Põhja-Viljandimaal ^[8]

• Viru-Jaagupi: kir̆jut̆tas, et ol̀la aìGe

ma tegevusnimi koos abitegusõnaga pidama

ilmne saksapärasus on ma tegevusnime ühend abitegusõnaga pidama ^[9]

• Väike-Maarja: ars̆tiD piăvaD iZèGi naèrma, et piǹD läB var̀Bas̆se, juBà jä̀lle ars̆ti jûre; Kadrina: siè piàB ük̀s iGàvene veDàmik̀ olèma, mit̀te miDàGi ei pià vīt̀sima tehà;

umbisikuline

koos abitegusõnaga pidama tarvitatakse ka umbisikulist ma tegevusnime

• Väike-Maarja: sur̀nu ̨ âl piDì luettama; piDì ik̀ke suăDet̆tama seDa aś̀sa ûrima; Simuna: tänà piDì tüö̀le järèle tul̀Dama

oleviku kesksõna va(t)

Tartu ja Võru murdele omane oleviku kesksõna osastavas käändes (vat̀ ~ vaD) tungib peale Eesti õigekeele mõjul.

• Simuna: ta laùlvat̀ äs̀ti

Kodaverele omast oleviku kesksõna omastavat käänet (va) kuuleb veel Kuusalu ranna, Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa lõunaosa ning läänemurde Saarde ja Häädemeeste murrakutes ^[8]

liht- ja liitajad

mineviku kesksõna nu(va)d

lihtminevik

• Väike-Maarja: ta luGenD kül̄ rahà ilusti ülè, aGa ̮ i tià, kus̀t siè viGà tulì; oBùne tul̀D ük̆si kojù, mies̀t pe̮l̀D ol̀laGi; Simuna: läìnD puòD́i ja vāDanD, et puòD́ ol̀D ke̮ik̀suGust iluZat̀ krâmi täìZ

keskmurde Harju-Jaani, Kuusalu, Koeru, Virumaa, Põhja-Tartumaa ja Põltsamaa murrakutes tarvitatakse nuD-kesksõna mitmuse moodustamiseks vaD-liidet nagu idamurdes:

• Väike-Maarja: luGènuvaD kül̄ mit̀mek̆keZi, aGa ik̀ke e̮ĭjet̆ti ei suànD; mehèD tul̆nuvaD sūre kar̆jaGa ja näĭnuvaD seDà luGù omà sil̆màGa; kar̆jaBoĭZiD teĭnuvaD tulè met̀sa mahà; Simuna: pis̀tnuvaD pe̮lèma; sâGinuvaD ä̂; Kadrina: ol̆́vi aŭGust läĭnuvaD var̀GaD sis̀se

(võrdluseks soome: olivat lukeneet (<*lukenuδet 'nad olid lugenud') ~ olet lukenut ('sa oled lugenud') 2).

umbisikuline

tarvitatakse ka tud tegevusnime

• Väike-Maarja: sîn kuŏlimajas kuà luettuD ja lālet̆tuD; Kadrina: ük̀s îDlane maettuD seìje mäGeDes̆se mahà

olema + ~nud ühend

täisminevik (keskmurde ida- ja lõunaosas)

• Väike-Maarja: iZà olèma luGend il̀ma pril̆́lit̆ta sur̆mani; ta olèma ük̆sì tièD tul̀D; olèma lap̆sèD vièl om̆mik̆ku kuòĺi suat̀, teìnD süìja ja sīs viZanD pik̆kàli; Simuna: ük̀s tümà viè suòn ol̀D, siǹna sīs olèma kat̆kù vaŋkker laGùnenD;

keskmurde loodeosas öeldi olla + ~nud

umbisikuline

tarvitatakse ka umbisikulist olema + ~tud ühendit

• Väike-Maarja: Mârjast olèma tul̀DuD mit̀me oBùZeGa

ol̀D + ~nud ühend

enneminevik

• Väike-Maarja: ta ol̀D jo eǹne seDa aś̀sa nat̆tuk̆ke e̮p̀pinD; pärast ol̀D kül̄ kaŋ̀Ge âmiZeGa tul̀D, aGa teĭZèD ol̀D jo ä̂ läìnD;

seeasemel tarvitatakse ka tavalist kindla kõneviisi enneminevikku

• Anna: minà olin süń̀DinD, emà ei ole sânD e̮h̀tast toė̆met̆tust ne̮n̆nà kor̆ralik̆kult̀ tėhà

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 295
2. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 226-268
3. ↑ H II 11, 342/3 (114) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Vaene vald"
4. ↑ Viron ja liivin modus obliquuksen historiaa / Osmo Ikola (Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953) lk 13-18
5. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 10
6. ↑ Introduction to Estonian linguistics / Alo Raun and Andrus Saareste (Wiesbaden : Harrassowitz, 1965) lk 64, 67
7. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 220-285, kaart lk 253
8. ↑ ^{8,0 8,1} "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 44
9. ↑ Eesti murded ja kirjakeel / Arnold Kask, (toimetanud H. Rätsep, kaane kujundanud H. Puzanov; Tallinn : Valgus, 1984 Tallinn : ENSV TA rotaprint) lk 268-270

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.