PandiVere käskiv kõneViis

• 1 käskiv kõneviis ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 -G / -k vaheldus
  • 1.3 astmevaheldus
    • 1.3.1 tugev aste ^[5]
  • 1.4 las-ühend
  • 1.5 muud käskivad väljendid
• 2 viited ja märkused

käskiv kõneviis ^[1]

tunnused

isik	ainsus	mitmus
1.		-Gem / -kem (<*-keme <*-k?me)
2.	-(<*k)	-Ge / -ke (<*-ket <*-k?te)
3.	-Gu / -ku (<*-kohon <*-k?hen)	-Gu / -ku (<*-kohot <*-k?het)

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud

• Väike-Maarja:ak̀ka, e̮p̆pì; Viru-Jaagupi:torkka

kiirkõnes võib see veelgi lüheneda

• Väike-Maarja: vat̆ta ~ vat̄ 'vaata'; Kadrina laulus: "oot-oot, kiike, noo-noo, kiike"

muistne käskiva kõneviisi tunnus (*k) on osaliselt säilinud mõnes üksikus läänemeresoome keeles

• idavadja (tširje̮taG 'kirjuta'), võru (ann̆aʔ 'anna').

käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde -Ge / -ke lõpp pärineb Kettuse arvates sufiksilise astmevahelduse tõttu nõrgenenud ja hiljem ühte silpi koondunud liittunnusest * ka-δe̮n ^[2]

• sāGe (< *sākaδe̮n)

veel 17. sajandi keskpaiga kirjutistest leiab vanemat t-osisega lõppu. ^[3]

• Heinrich Stahl: valataget 'vaadake'

• ARMAS, KALLIS, KULDNE VEND ? 1650-1660:
  • Sööged, jooged kauniste,
  • tantsiged kaas paariste,
  • seni kui see kuke hääl,
  • kuuldaks, rõõmsad olgud veel.

käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde -Gem(e) / -kem(e) lõpp on keskmurdes jäänud ainult lauludesse

• Kadrina:
  • Risti tantsi tantsigeme
  • Oma tantsi hoidageme. ^[4]

tavaliselt tarvitatakse selle asemel kindla kõneviisi oleviku mitmuse 1. pööret

• Väike-Maarja: tulème [om̀me seìje taGàZi]

käskiva kõneviisi ainsuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pärinevat liittunnusest * ko-he̮n, kus he̮n on kunagine kolmanda isiku asesõna.

• Väike-Maarja: miŋ̆Gù ol̆Gù; Simuna: vajut̆taGu oit̀ku se̮ut̀ku; (~ Kolga-Jaani: miŋ̆Gò ol̆Gò oit̀ko)

käskiva kõneviisi mitmuse 3. pöörde -Gu / -ku lõpp pole enam ainsusest eristatav.

• Väike-Maarja: miŋ̆Gù ol̆Gù; Simuna: vajut̆taGu oit̀ku se̮ut̀ku;

käskiva kõneviisi 3. pöörde -Gu / -ku lõppu võib kaudse või vahendatud käsuna tarvitada kõikide isikutega.

• ma tehku, sa mingu, me tulgu

-G / -k vaheldus

G-algulisi tunnuseid tarvitatakse helilise hääliku järel (Rakvere: nuhelDa; Viru-Jaagupi: kīDelDa; Simuna: e̮m̆melDa, Väike-Maarja: me̮t̆telDa rījelDa, Viru maamurdes tavaliselt: me̮èlDa üèlDa laùlDa naèrDa jm)

• Väike-Maarja: kûlGè miŋ̆Gè ol̆Gè; Simuna: tul̆Gè; Kadrina: kroh̀viGe riakkiGe

k-algulisi tunnuseid tarvitatakse helitu hääliku järel (siàDma jm). sealjuures asendub nõrk sulghäälik tugevaga.

• Simuna: ant̀ke; Kadrina: juos̀ke teh̀ke; Rakvere: je̮ut̀ke se̮utke

koondelised -at liitega tegusõnad on selle seaduspära kinnistumise ajal lõppenud helitu t-ga, mis on sulanud kokku käskiva kõneviisi tunnusega (nõnda samuti kiĕlat̆ta, kiĕrat̆ta, leǹDama: len̆nat̆ta Simuna: püĕrat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama: kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama: kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Kadrina, Viru-Jaagupi: veànama jm).

• ak̆kak̆ku (<*hak̆katkohon), Simuna: rüĭBak̆ku; Väike-Maarja: kǟnak̆ku, vǟnak̆ku, vǟnak̆ke (<*vǟnat+k?e?)

astmevaheldus

käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde tüve aste on samasugune nagu olevikus

• Väike-Maarja: ak̀kan: ak̀ka, e̮p̆pìn: e̮p̆pì (<*e̮ppi+k)

käskiva kõneviisi kõigi teiste pöörete tüve aste on vastupidine

• Väike-Maarja: ak̆kak̆ke, e̮p̀piGu

tugev aste ^[5]

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise tüve (jäGà, äGà, koGù, seGà, siGì, mä̂Gi, näùGu) tugev aste on igalt poolt välja tõrjunud nõrga astme kogu keskmurdes. taoline nähtus on alguse saanud 17. s Põhja-Eesti lääne osas. ida pool oli tavalisem nõrgenenud sulghääliku kadu.

las-ühend

soovi või üleskutset tegevusele väljendatakse laskma tegusõna käskiva kõneviisi ainsuse teise pöörde laZè, las̄ ,lâ ja põhitegusõna oleviku abil

• Väike-Maarja: las̄ lähä̀B; Kadrina: ne̮n̆na je̮m̀mi täìZ, et laZè aGa ol̀la; met̀s läìnD pe̮lèma, aGa no las̄ kärssaDa, Simuna: las̄ tulèB aGa iZè, Iisaku keskmurdes: lâ ol̀la

taoline väljend on väga tuttav lauludest

• Simuna:
  • Et lass ütlen uuest jälle
  • Lass laulan tagasi jälle. ^[6]

sellised ida- ja lõunapoolsete läänemeresoome keelte väljendid võivad olla kujunenud naaberkeelte mõjul

• saksa: lass(t) mich kommen 'las ma tulen', läti lai dzīvo 'elagu'

neid leiab juba Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest

muud käskivad väljendid

käsku ja keeldu saab väljendada mitmeti:

• ei maksa teha. saagu te kari kaduma. eks sa räägi oma juttu. eks ta tule siis sisse. et ta nüüd voodit segamini ei aja.
mina tehku tööd ja nähku vaeva, aga tema muud kui magab. läksime siis. (eks) söönud ometi enne, siis minnud. ^[7]
• tuled, ja kohe! küll nad teevad, kuhu nad pääsevad.

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 277, 291
2. ↑ Lauri Kettunen "Suomen lähisukukielten luonteenomaiset piirteet. III" SUST, 1960 lk. 74
3. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 190
4. ↑ EÜS X 2615 (106) < Kadrina khk., Saksi v., Lokuta k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mai Raam, 74 a. (1913) "Ristitantsulaul"
5. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 34
6. ↑ H I 1, 46 (13) < Simuna khk., Võivere v. - H. Pöckler (1888) pulmalaul
7. ↑ Kaunis emakeel : vesteid eesti keele elust-olust : näiteid eesti keelest ja meelest 1524-1958 / Andrus Saareste; Eesti Keele Instituut. : KMAR, Tartu LR, TÜ Eesti/Soome-Ugri, TÜR, TÜ Narva Kolledž lk 63

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.