Monday, December 24, 2012

PandiVere asesõnad

asesõnad [1]

ainsus mitmus
nimet osast omast sisse seest alale alal alalt kaasa nimet osast omast sisse sees seest alale alal alalt kaasa
mis̄ ;
Kadrina : mis̆sè		 miDà; mil̆lè;           mil̆leGa;
Kadrina (rannamurdepärane) : mis̀ka;		 Kõpu : miŹnìD;                  
miś̀ki miDàGi;
Rakvere : miDàGistki;
Juuru, Kose, Järva-Jaani, Koeru, Väike-Maarja : miś̀kiD;
Rakvere : miś̀kit̀ki;		 mil̆lèGi;   Rakvere : mil̆leGist                            
(Ida-Eestis) kes̄ ;
Väike-Maarja, Simuna (läänepärane) : kis̄ ;
Kadrina : kes̆sè ~ kes̆sì [2]		 keDà; kel̆lè;     Rakvere : kel̆lele; kel̄;
Kadrina : kel̆lel;		   kel̆leGa; Kõpu : kiŹnìD;                  
keś̀ki [3] keDàGi; kel̆leGi   Viru-Jaagupi, Rakvere : kel̆lestki;
Kadrina : kel̆leGist;		 keskmurde : kel̆leGille;
Väike-Maarja : kel̆leGile;
Simuna ja Põhja-Tartumaa : kel̆leleGi;
Simuna : kel̆leGilleGi		 keskmurde : kel̆leGil;
Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Kadrina : kel̀Gi;
Rakvere : kel̆lelGi;
Väike-Maarja : kel̆leGilGi;		   Väike-Maarja : kel̆leGiGa;
Kadrina : kel̆leGaGi;
                    
sinà, sâ, sā, sa siǹD ~ Kadrina : sinùDa;
[4]		 sinù;
sû;
sū;
su ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : siù;
si̮ù [5]		   Viru-Jaagupi jm : sinust;
Palamuse : sus̀t		 Türi : sinùle;
Kadrina : sul̀le		 Kolga-Jaani : sinùl;
Kolga-Jaani ja Järvamaa : sul̄ ~ Kõpu : siùl		 Türi : sinùlt;
sult̀		 Palamuse : sinùGa;
Türi : suGà		 teĭjè;
tê;
tē;
te;		 teìD teĭjè;
tê;
tē;
te;		       teìle teìl   teĭjeGa
minà, mâ, mā, ma miǹD ~ Viru-Jaagupi ja Loode-Harjumaa : meǹD [4] minù;
mû;
mū;
mu ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miù;
mi̮ù [5]		   Türi, Koeru jm : minùst;
Simuna : mos̀t		 Türi, Palamuse : minùle;
Simuna, Kadrina : mul̀le		 mul̄ ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miùl   Türi : minùGa;
mûGa;
Anna ja Põhja-Viljandimaa : muGà		 meĭjè;
mê;
mē;
me;		 meìD meĭjè;
mê;
mē;
me;		       Simuna : meìle meìl   meĭjeGa
iZè (<*itsek) en̆nast (~ rebast) ;
Juuru, Türi : eǹD (<*hen+tä) ;
[6]		 enèZe (<*hen+en+sen) ;
Suure-Jaani, Järva, Põhja-Tartumaa : eǹDa;
[7]		     Väike-Maarja : eǹDa/-l̆le -le;
keskmurde : enèZe/-l̆le -le;		 Simuna : eǹDal;
Kadrina : enèZel;		       eń̀DiD;
[8]		 eneste;
eń̀Di (<*hen+tä+i+δen) ;
Simuna : en̆naste;
[8]		       Väike-Maarja : eń̀Di/-l̆le -le;
Kadrina, Rakvere : eneste/-l̆le -le;
Simuna : en̆nastel̆le;
 Kadrina : enestel;
Laiuse : [neìl] eǹDal;
Laiuse, Koeru : eǹDil;		   Anna : eǹDiGa;
siè;
se;		 seDà; sel̀lè;   ses̀t;
sel̆lest;		   sel̄;
Anna : sel̆lel;		   Väike-Maarja, Kadrina : sel̆leGa;
Kadrina Võhma : seǹGa;
( kirderannikul : seŋGä)		 nièD;
neD;
Kadrina : nê;
nē;
ne;
Viru-Jaagupi : niè;		 neìD; nen̆Dè;
Väike-Maarja : nen̆nè;
[9]		       Väike-Maarja, Rakvere : nen̆Dèle;
Väike-Maarja, Rakvere : neìle;		 Ambla : neìl; Ambla : neìlt; Väike-Maarja, Rakvere : nen̆nèGa
temà;
tâ;
tā;
ta;
Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà;		 teDà;
Simuna Venevere : tät̀tä̀;		 temà;
tâ;
tā;
ta;
Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà;		   temast;
Viru-Jaagupi : tas̀t;		 temàle;
tal̆lè;
tal̀le;		 temàl;
Väike-Maarja : tal̄;		   temàGa;
Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : taGà;		 nemàD;
nâD;
nāD;
naD;
Viru-Jaagupi : nevàD;
[10]		 neìD; nen̆Dè;
Rakvere : nen̆nè;
[9]		       neìle; Ambla : neìl; Ambla : neìlt;  
Põltsamaa, Koeru : tenè;
Laiuse : tēne		 Viru-Jaagupi : teis̀t         Simuna : teĭZèl   Türi : teìZeGa   Kuusalu maamurre, Hageri : teìZi;
Harju-Jaani, Pilistvere : teìZa		 Palamuse : tes̆́tè              
mû mûD mû             mûD muìD Haljala maamurre, Rakvere, Viru-Jaagupi : muĭjè;
Kadrina, Simuna, Järva, Põhja-Tartumaa jm : mun̆Dè [11]		     Laiuse : muĭjèst mun̆Dèst Rakvere : mūDele;
Kõpu : muìle ~ muĭlè		      
mis̀suGune;
kiirkõnes > Viru maamurde : miZuk̆ke (ne) ;
Viru-Jaagupi, Simuna (ja Edela-Eesti) : mihuk̆ke;
Simuna (ja kirderannikumurde) : mil̀Dene;
Viru-Jaagupi : mil̀line;
Koeru, Ambla : mil̆́line;
Palamuse (ranna & idamurde) : mis̀ke;
[12]		 -Zust;
-kest;		 -kse;                                
Viru maamurdes : neZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Väike-Maarja, Kadrina : nēZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Väike-Maarja, Simuna : niĕZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja : nes̀kene;
Rakvere, Viru-Jaagupi, Simuna : nes̆suk̆ke (ne) ~ nēs̆suk̆ke (ne) ;
keskmurde : nihuk̆ke (ne) ~ niukke (ne) , sihuk̆ke (ne) ~ siuk̆ke (ne) ~ siukke (ne) ;
Väike-Maarja : siokke (ne) ;
Rakvere : sehuk̆ke		 Kadrina : niZùst;
Väike-Maarja, Kadrina : neZust ~ nes̀t;		 -kse;
(keskmurde : nihukse ~ niuk̀se)		             keskmurde : niuk̀st;
Kadrina : neus̀t ~ nes̀t;		                  
kum̀B; kum̀Ba; kum̆mà;                                
Viru-Jaagupi : em̀B-kum̀B;
Kadrina : em̀p-kum̀B;
Väike-Maarja : em̀p-kum̀p;		 Kadrina : em̀Ba-kum̀Ba; em̆ma-kum̆ma;           Järva-Madise : em̆ma-kum̆maGa;   Järva-Madise : em̀BaZi-kum̀BaZi; Järva-Madise : em̀BaDe-kum̀BaDe;              
kum̀Bki;
kump̀ki;		 Väike-Maarja, Kadrina, Viru-Jaagupi : kum̀BaGi; Viru-Jaagupi : kum̆maGi;   Viru-Jaagupi : kum̆mastki;   Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : kum̆malGi;                        
  Kõpu : me̮lèmaD;
 Järva-Madise, Türi, Paide : me̮lèma; Juuru : me̮lèmas̆se;     Juuru : me̮lèmal [pô̭l];     Kadrina : me̮lèmaD;
 Järva-Madise : me̮lèmaiD;
Väike-Maarja : me̮lèmiD [muòDi]		 Harju-Madise : me̮lèmi;
Rakvere : me̮lèmit̆te;		 Harju-Madise : me̮lèmis̆se; Ambla : me̮lèmis [ot̀s]; Juuru : me̮lèmist [pô̭lt̀]; me̮lèmille; Simuna, Kadrina : me̮lèmil;
Simuna : me̮lèmat̆tel;
Jõelähtme maamurre : me̮lèmit̆tel;		 Põltsamaa : me̮lèmilt [pô̭lt̀]; Keila : me̮lèmiGa;
Palamuse : me̮lèmit̆teGa;
ke̮ik̀;   ke̮ĭGè;                 ke̮ĭGì;     ke̮ĭGist; ke̮ĭGìle;      
me̮nì me̮ǹDa;
Laiuse, Palamuse : me̮ǹD		 me̮nè Järva-Madise : me̮ǹDa ~ me̮nes̆se           me̮nèD                  
mit̆tu keskmurde : mit̀meD [muòDi, seĺ̀tsi, vär̀vi];
Viru-Jaagupi, Laiuse : mit̀met̀;
Järva (-Madise) : mit̆tuD ~ mit̆tut̀		 mit̀me                                


mina - sina

mulgi ja idamurde läheduses on kadunud n sinù ja minù tüvest. (sin)o-list käänamist kuuleb Harjumaal jm keskmurde lääneosas. Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel kahesilbiliste lühikese esisilbiga tüvede Da tunnusega osastavat [13] :

poolpikka (teisevältelist) alalütlevat sulle - mulle kuulukse rohkem Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal. [1]

me - te

pikemad teĭjè - meĭjè võivad pärineda omastavast käändest.

17. sajandi eel kirjutati rohkem läänepäraselt d-liselt. [14]

7 meide & meite, teide & teite,


se - ne, ta - nad, too, teine, muu

väliskohakäänetele käändelõppude lisamise (sel̆le+st) kõrval leiab Põhja-Eesti lauludes algupärast (omastava) se tüve :

  • Simuna :
    • Tooge mu tähte tubaje
    • Ette se ihutud seina
    • Taha se tahutud seina [16]

teiste läänemeresoome keeltega ühist ne kuju leiab Põhja-Eesti lauludes ja vanemate inimeste keeles. kui n ise on iidne mitmuse tunnust, siis d lõppu pole olnud vajagi.

  • Simuna :
    • Kui me saame sinna sõitma
    • Kus ne kuused kollendavad,
    • Kus ne aavad ailendavad, [17]

sarnases viitavas tähenduses kasutatakse asesõna teine :

  • Viru-Jaagupi : ma kar̆Dan teis̀t kui tul̀D; Simuna : mârja eìn aìZeB, ià le̮h̀N on teĭZèl; Koeru : on̄ ük̀s viBalik̀ tenè; Palamuse : koèr mur̀Dis tes̆́tè kuk̆kè ärä̀; Laiuse : piZik̆ke jus̆kù kǟBus̀ tēne; Kuusalu maamurre : kuk̀kus sûr un̆́nik̀ süZì mahà, jäl̀le pühì aGa teìZi; Türi : met̀s uk̆sè al̄, nî ä̂ ar̀junD teìZeGa; Pilistvere : ma iZìGi kor̀jaZin [kummeleid], panìn kuìvama teìZa; Harju-Jaani : nüìD oittakse teìZa (st lapsi) , kes̄ en̆nem meìD oìDis; Põltsamaa : vih̀m tuis̀kas kohè ja ke̮ik̀ pê̮ZaD le̮ì tenè loŋ̀Gu; Hageri : nǟ kak̀s tük̀ki läh̆vaD teìZi (st hunte) jäl̀le sialt̀ üle sô̭;

ning isegi omadussõna suur [18] :

  • Kose : nen̆De sure kuōrt̆teGa saì tehtuD;

kirderanniku murrakute mõju alal esineb halvustava varjundiga tuò :

  • Väike-Maarja : eGa nièD tûlt̀ kan̆nat̆ta, mis̆ ̮ sa tuòDest sät̆́tiD; Kadrina : mis̄ ojà tu̮ò ̮Ga on̄

mun̆Dè ja nen̆Dè võisid kujuneda siĕmenDe ja piĕnDe mõjul


teine-teise, ühe-teise, üks-ühe

ei tarvitata nimetavas käändes.

  • Põltsamaa : oBuZeD seot́ti teĭneDeĭZele sap̀pa; [tedred] kiZùvaD siàl üh̀te teis̀t; käĭZivaD ük̀s ühel aBìs; leh̆màD eĭj ̮ ole tiGèDaD üheDēZele


kes, mis

mõlemad käivad nii elusa kui eluta kohta. küsisõnad võivad liituda näitavate asesõnadega : kes+se, kes+ned, mis+se, mis+ned käändelõpud lisatakse väliskohakäänetele (kel̆le+st) .

16 & 17. sajandil tarvitati küsisõna kes ja siduva sõnana ke(n) .

8 kes & ke; kennest, kennel

32 kes ~ ke : kelle ~ kenne, kellele ~ kennele, kellel ~ kel, kellelt ~ kennelt ~ kelt


keegi, miski, mingisugune, mõni(ngane)

käändelõpud on tavaliselt -gi liite järel [3], aga võimalused on väga mitmekesised :

  • keDàGiGi ~ keDàGistki; miDàGitki ~mis̀kit̀ki ...

kirderanniku murrakute mõjuline on

  • Kadrina Võhma : ei minà so̭à sel̆lest mit̆te mil̆́list miDàGi arù;

murrakuti on sõnal miDàGi tähendus umbkaudu, enamvähem

  • Viru-Jaagupi : [härgadel olid] miDàGi mietter sar̆veD laĭjàD

haruldane on miŋ̀Gi(D) .

miŋ̀GisuGuZeD võivad olla Kadrinas mis̀kisuGuZeD


iga (üks) , ükski, üks ja teine

mitmus puudub. iGà võib olla samasugune nii nimetavas, omastavas kui osastavas käändes ega peagi põhisõna käändega ühilduma.

  • Viru-Jaagupi : kiZùB iGast aZjast rîDu; Keila : iGà perest ańtti rahà; [räìmedest] sün̆́niB iGat̀ tehà; Juuru : me̮ìZəs käìZ iGast perest teȯ̀mḙ̂Z; vaèZeD is̀tuZiD kirik̆ku sḙ̂Z; iGàl olì omà is̆tè; Anna : iGà leh̆màl oma küt̀mes; Paide : iGat̀ te̮ùGu;

iGa ̨ ük̀s ('iga üksik, viimane kui üks, kes või mis tahes, kõik, ükskõik milline') võib saada käändelõpu kummalegi osisele.

  • Nissi : emà ań̀Dis iGà ̮ ühele omà oZà; Keila : iGa ̨ ük̀s läk̆siD omà ko ̨ eò; Väike-Maarja : ek̀s iGa ük̀s tià, mis̄ se̮Da tuòB; Põltsamaa : perenaĕne ań̀Dis iGale ühele tük̆kì kät̀te; Suure-Jaani : iGàl ühel piDi omàl nuGà jūres olèma;

ükski võib tähendada keegi või miski.

  • Väike-Maarja : ma pe̮le sîn üh̀tki niZuk̆kest näìnD; Peetri : ük̀ski mu ülè ei nuriZe; Anna : kel̆lèl jäl̀le ük̀ski pä̂ juh̀tus kät̀te är̆jaD anttama; Juuru : ei ük̀ski ei tėä̀ seDä;
  • Keila : teė̆ne oli par̆Zìl, teė̆ne ań̀Dĭs vih̀ku kät̀te; Jüri : panìn ühe niuk̆se rehà var̆rè püś̀ti, ja sīs panin ühe sit̆́si rät̆́tik̆ku eh̀k ühe val̀Ge aŹja keDaGi ot̀sa; Anna : näGìn üh̀te minèma sialt̀ kaùGelt̀; Pilistvere : mis̄ süìja seàl olì, ań̀Dis üh̀te le̮n̆Zet̀;

kõik

mitmuse nimetava asemel tarvitatakse ainsust.

  • Koeru : val̀vas ke̮ĭGe üö̀; Kadrina : ke̮ik̀ il̀m on lämùs; Simuna : tûĺ te̮ś̀tis küĭni ke̮ĭGe täĭjeGa ülès;

mõlemad

keskmurre kasutab läbisegi nii kontaminatsioonilise kui i-mitmuse, nii i kui a-tüve.


viited ja märkused

  1. ↑ 1,0 1,1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 267
  2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 46
  3. ↑ 3,0 3,1 Eesti murrete sõnaraamat. II köide. 10. vihik, katt - kesävuma / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut;
    Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett)     lk 897
  4. ↑ 4,0 4,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 74
  5. ↑ 5,0 5,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 73
  6. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 32
  7. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 31
  8. ↑ 8,0 8,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 33
  9. ↑ 9,0 9,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 78
  10. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 77
  11. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 75
  12. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 7
  13. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 211
  14. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 72
  15. ↑ 15,0 15,1 Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
  16. ↑ H II 65, 59/60 (20) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud) , 1898 (saadetud) ) "Imed"
  17. ↑ H II 9, 867/9 (156) < Simuna khk. - K. Leetberg < Jaan Salm (1890) "pulmalaul"
  18. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 146
  19. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Posted by at 3:55 PM
Labels: , ,

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)