Monday, December 24, 2012

PandiVere asesõnad

asesõnad [1]

ainsus mitmus
nimet osast omast sisse seest alale alal alalt kaasa nimet osast omast sisse sees seest alale alal alalt kaasa
mis̄ ;
Kadrina : mis̆sè
miDà; mil̆lè;           mil̆leGa;
Kadrina (rannamurdepärane) : mis̀ka;
Kõpu : miŹnìD;                  
miś̀ki miDàGi;
Rakvere : miDàGistki;
Juuru, Kose, Järva-Jaani, Koeru, Väike-Maarja : miś̀kiD;
Rakvere : miś̀kit̀ki;
mil̆lèGi;   Rakvere : mil̆leGist                            
(Ida-Eestis) kes̄ ;
Väike-Maarja, Simuna (läänepärane) : kis̄ ;
Kadrina : kes̆sè ~ kes̆sì [2]
keDà; kel̆lè;     Rakvere : kel̆lele; kel̄;
Kadrina : kel̆lel;
  kel̆leGa; Kõpu : kiŹnìD;                  
keś̀ki [3] keDàGi; kel̆leGi   Viru-Jaagupi, Rakvere : kel̆lestki;
Kadrina : kel̆leGist;
keskmurde : kel̆leGille;
Väike-Maarja : kel̆leGile;
Simuna ja Põhja-Tartumaa : kel̆leleGi;
Simuna : kel̆leGilleGi
keskmurde : kel̆leGil;
Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Kadrina : kel̀Gi;
Rakvere : kel̆lelGi;
Väike-Maarja : kel̆leGilGi;
  Väike-Maarja : kel̆leGiGa;
Kadrina : kel̆leGaGi;
                   
sinà, sâ, sā, sa siǹD ~ Kadrina : sinùDa;
[4]
sinù;
sû;
sū;
su ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : siù;
si̮ù [5]
  Viru-Jaagupi jm : sinust;
Palamuse : sus̀t
Türi : sinùle;
Kadrina : sul̀le
Kolga-Jaani : sinùl;
Kolga-Jaani ja Järvamaa : sul̄ ~ Kõpu : siùl
Türi : sinùlt;
sult̀
Palamuse : sinùGa;
Türi : suGà
teĭjè;
tê;
tē;
te;
teìD teĭjè;
tê;
tē;
te;
      teìle teìl   teĭjeGa
minà, mâ, mā, ma miǹD ~ Viru-Jaagupi ja Loode-Harjumaa : meǹD [4] minù;
mû;
mū;
mu ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miù;
mi̮ù [5]
  Türi, Koeru jm : minùst;
Simuna : mos̀t
Türi, Palamuse : minùle;
Simuna, Kadrina : mul̀le
mul̄ ~ Väike-Maarja ja Põhja-Viljandimaa : miùl   Türi : minùGa;
mûGa;
Anna ja Põhja-Viljandimaa : muGà
meĭjè;
mê;
mē;
me;
meìD meĭjè;
mê;
mē;
me;
      Simuna : meìle meìl   meĭjeGa
iZè (<*itsek) en̆nast (~ rebast) ;
Juuru, Türi : eǹD (<*hen+tä) ;
[6]
enèZe (<*hen+en+sen) ;
Suure-Jaani, Järva, Põhja-Tartumaa : eǹDa;
[7]
    Väike-Maarja : eǹDa/-l̆le -le;
keskmurde : enèZe/-l̆le -le;
Simuna : eǹDal;
Kadrina : enèZel;
      eń̀DiD;
[8]
eneste;
eń̀Di (<*hen+tä+i+δen) ;
Simuna : en̆naste;
[8]
      Väike-Maarja : eń̀Di/-l̆le -le;
Kadrina, Rakvere : eneste/-l̆le -le;
Simuna : en̆nastel̆le;
Kadrina : enestel;
Laiuse : [neìl] eǹDal;
Laiuse, Koeru : eǹDil;
  Anna : eǹDiGa;
siè;
se;
seDà; sel̀lè;   ses̀t;
sel̆lest;
  sel̄;
Anna : sel̆lel;
  Väike-Maarja, Kadrina : sel̆leGa;
Kadrina Võhma : seǹGa;
( kirderannikul : seŋGä)
nièD;
neD;
Kadrina : nê;
nē;
ne;
Viru-Jaagupi : niè;
neìD; nen̆Dè;
Väike-Maarja : nen̆nè;
[9]
      Väike-Maarja, Rakvere : nen̆Dèle;
Väike-Maarja, Rakvere : neìle;
Ambla : neìl; Ambla : neìlt; Väike-Maarja, Rakvere : nen̆nèGa
temà;
tâ;
tā;
ta;
Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà;
teDà;
Simuna Venevere : tät̀tä̀;
temà;
tâ;
tā;
ta;
Simuna Venevere, Iisaku Oonurme, Rakvere Aresi : tämà;
  temast;
Viru-Jaagupi : tas̀t;
temàle;
tal̆lè;
tal̀le;
temàl;
Väike-Maarja : tal̄;
  temàGa;
Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : taGà;
nemàD;
nâD;
nāD;
naD;
Viru-Jaagupi : nevàD;
[10]
neìD; nen̆Dè;
Rakvere : nen̆nè;
[9]
      neìle; Ambla : neìl; Ambla : neìlt;  
Põltsamaa, Koeru : tenè;
Laiuse : tēne
Viru-Jaagupi : teis̀t         Simuna : teĭZèl   Türi : teìZeGa   Kuusalu maamurre, Hageri : teìZi;
Harju-Jaani, Pilistvere : teìZa
Palamuse : tes̆́tè              
mûD             mûD muìD Haljala maamurre, Rakvere, Viru-Jaagupi : muĭjè;
Kadrina, Simuna, Järva, Põhja-Tartumaa jm : mun̆Dè [11]
    Laiuse : muĭjèst mun̆Dèst Rakvere : mūDele;
Kõpu : muìle ~ muĭlè
     
mis̀suGune;
kiirkõnes > Viru maamurde : miZuk̆ke (ne) ;
Viru-Jaagupi, Simuna (ja Edela-Eesti) : mihuk̆ke;
Simuna (ja kirderannikumurde) : mil̀Dene;
Viru-Jaagupi : mil̀line;
Koeru, Ambla : mil̆́line;
Palamuse (ranna & idamurde) : mis̀ke;
[12]
-Zust;
-kest;
-kse;                                
Viru maamurdes : neZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Väike-Maarja, Kadrina : nēZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Väike-Maarja, Simuna : niĕZuk̆ke (ne) ;
Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja : nes̀kene;
Rakvere, Viru-Jaagupi, Simuna : nes̆suk̆ke (ne) ~ nēs̆suk̆ke (ne) ;
keskmurde : nihuk̆ke (ne) ~ niukke (ne) , sihuk̆ke (ne) ~ siuk̆ke (ne) ~ siukke (ne) ;
Väike-Maarja : siokke (ne) ;
Rakvere : sehuk̆ke
Kadrina : niZùst;
Väike-Maarja, Kadrina : neZust ~ nes̀t;
-kse;
(keskmurde : nihukse ~ niuk̀se)
            keskmurde : niuk̀st;
Kadrina : neus̀t ~ nes̀t;
                 
kum̀B; kum̀Ba; kum̆mà;                                
Viru-Jaagupi : em̀B-kum̀B;
Kadrina : em̀p-kum̀B;
Väike-Maarja : em̀p-kum̀p;
Kadrina : em̀Ba-kum̀Ba; em̆ma-kum̆ma;           Järva-Madise : em̆ma-kum̆maGa;   Järva-Madise : em̀BaZi-kum̀BaZi; Järva-Madise : em̀BaDe-kum̀BaDe;              
kum̀Bki;
kump̀ki;
Väike-Maarja, Kadrina, Viru-Jaagupi : kum̀BaGi; Viru-Jaagupi : kum̆maGi;   Viru-Jaagupi : kum̆mastki;   Väike-Maarja, Viru-Jaagupi : kum̆malGi;                        
  Kõpu : me̮lèmaD;
Järva-Madise, Türi, Paide : me̮lèma; Juuru : me̮lèmas̆se;     Juuru : me̮lèmal [pô̭l];     Kadrina : me̮lèmaD;
Järva-Madise : me̮lèmaiD;
Väike-Maarja : me̮lèmiD [muòDi]
Harju-Madise : me̮lèmi;
Rakvere : me̮lèmit̆te;
Harju-Madise : me̮lèmis̆se; Ambla : me̮lèmis [ot̀s]; Juuru : me̮lèmist [pô̭lt̀]; me̮lèmille; Simuna, Kadrina : me̮lèmil;
Simuna : me̮lèmat̆tel;
Jõelähtme maamurre : me̮lèmit̆tel;
Põltsamaa : me̮lèmilt [pô̭lt̀]; Keila : me̮lèmiGa;
Palamuse : me̮lèmit̆teGa;
ke̮ik̀;   ke̮ĭGè;                 ke̮ĭGì;     ke̮ĭGist; ke̮ĭGìle;      
me̮nì me̮ǹDa;
Laiuse, Palamuse : me̮ǹD
me̮nè Järva-Madise : me̮ǹDa ~ me̮nes̆se           me̮nèD                  
mit̆tu keskmurde : mit̀meD [muòDi, seĺ̀tsi, vär̀vi];
Viru-Jaagupi, Laiuse : mit̀met̀;
Järva (-Madise) : mit̆tuD ~ mit̆tut̀
mit̀me                                


mina - sina

mulgi ja idamurde läheduses on kadunud n sinù ja minù tüvest. (sin)o-list käänamist kuuleb Harjumaal jm keskmurde lääneosas. Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, Alutaga, Vadjamaal, kirderanniku ja idamurdes ning laialdaselt rahvalauludes) tarvitatakse veel kahesilbiliste lühikese esisilbiga tüvede Da tunnusega osastavat [13] :

poolpikka (teisevältelist) alalütlevat sulle - mulle kuulukse rohkem Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal. [1]

me - te

pikemad teĭjè - meĭjè võivad pärineda omastavast käändest.

17. sajandi eel kirjutati rohkem läänepäraselt d-liselt. [14]

7 meide & meite, teide & teite,


se - ne, ta - nad, too, teine, muu

väliskohakäänetele käändelõppude lisamise (sel̆le+st) kõrval leiab Põhja-Eesti lauludes algupärast (omastava) se tüve :

  • Simuna :
    • Tooge mu tähte tubaje
    • Ette se ihutud seina
    • Taha se tahutud seina [16]

teiste läänemeresoome keeltega ühist ne kuju leiab Põhja-Eesti lauludes ja vanemate inimeste keeles. kui n ise on iidne mitmuse tunnust, siis d lõppu pole olnud vajagi.

  • Simuna :
    • Kui me saame sinna sõitma
    • Kus ne kuused kollendavad,
    • Kus ne aavad ailendavad, [17]

sarnases viitavas tähenduses kasutatakse asesõna teine :

  • Viru-Jaagupi : ma kar̆Dan teis̀t kui tul̀D; Simuna : mârja eìn aìZeB, ià le̮h̀N on teĭZèl; Koeru : on̄ ük̀s viBalik̀ tenè; Palamuse : koèr mur̀Dis tes̆́tè kuk̆kè ärä̀; Laiuse : piZik̆ke jus̆kù kǟBus̀ tēne; Kuusalu maamurre : kuk̀kus sûr un̆́nik̀ süZì mahà, jäl̀le pühì aGa teìZi; Türi : met̀s uk̆sè al̄, nî ä̂ ar̀junD teìZeGa; Pilistvere : ma iZìGi kor̀jaZin [kummeleid], panìn kuìvama teìZa; Harju-Jaani : nüìD oittakse teìZa (st lapsi) , kes̄ en̆nem meìD oìDis; Põltsamaa : vih̀m tuis̀kas kohè ja ke̮ik̀ pê̮ZaD le̮ì tenè loŋ̀Gu; Hageri : nǟ kak̀s tük̀ki läh̆vaD teìZi (st hunte) jäl̀le sialt̀ üle sô̭;

ning isegi omadussõna suur [18] :

  • Kose : nen̆De sure kuōrt̆teGa saì tehtuD;

kirderanniku murrakute mõju alal esineb halvustava varjundiga tuò :

  • Väike-Maarja : eGa nièD tûlt̀ kan̆nat̆ta, mis̆ ̮ sa tuòDest sät̆́tiD; Kadrina : mis̄ ojà tu̮ò ̮Ga on̄

mun̆Dè ja nen̆Dè võisid kujuneda siĕmenDe ja piĕnDe mõjul


teine-teise, ühe-teise, üks-ühe

ei tarvitata nimetavas käändes.

  • Põltsamaa : oBuZeD seot́ti teĭneDeĭZele sap̀pa; [tedred] kiZùvaD siàl üh̀te teis̀t; käĭZivaD ük̀s ühel aBìs; leh̆màD eĭj ̮ ole tiGèDaD üheDēZele


kes, mis

mõlemad käivad nii elusa kui eluta kohta. küsisõnad võivad liituda näitavate asesõnadega : kes+se, kes+ned, mis+se, mis+ned käändelõpud lisatakse väliskohakäänetele (kel̆le+st) .

16 & 17. sajandil tarvitati küsisõna kes ja siduva sõnana ke(n) .

8 kes & ke; kennest, kennel

32 kes ~ ke : kelle ~ kenne, kellele ~ kennele, kellel ~ kel, kellelt ~ kennelt ~ kelt


keegi, miski, mingisugune, mõni(ngane)

käändelõpud on tavaliselt -gi liite järel [3], aga võimalused on väga mitmekesised :

  • keDàGiGi ~ keDàGistki; miDàGitki ~mis̀kit̀ki ...

kirderanniku murrakute mõjuline on

  • Kadrina Võhma : ei minà so̭à sel̆lest mit̆te mil̆́list miDàGi arù;

murrakuti on sõnal miDàGi tähendus umbkaudu, enamvähem

  • Viru-Jaagupi : [härgadel olid] miDàGi mietter sar̆veD laĭjàD

haruldane on miŋ̀Gi(D) .

miŋ̀GisuGuZeD võivad olla Kadrinas mis̀kisuGuZeD


iga (üks) , ükski, üks ja teine

mitmus puudub. iGà võib olla samasugune nii nimetavas, omastavas kui osastavas käändes ega peagi põhisõna käändega ühilduma.

  • Viru-Jaagupi : kiZùB iGast aZjast rîDu; Keila : iGà perest ańtti rahà; [räìmedest] sün̆́niB iGat̀ tehà; Juuru : me̮ìZəs käìZ iGast perest teȯ̀mḙ̂Z; vaèZeD is̀tuZiD kirik̆ku sḙ̂Z; iGàl olì omà is̆tè; Anna : iGà leh̆màl oma küt̀mes; Paide : iGat̀ te̮ùGu;

iGa ̨ ük̀s ('iga üksik, viimane kui üks, kes või mis tahes, kõik, ükskõik milline') võib saada käändelõpu kummalegi osisele.

  • Nissi : emà ań̀Dis iGà ̮ ühele omà oZà; Keila : iGa ̨ ük̀s läk̆siD omà ko ̨ eò; Väike-Maarja : ek̀s iGa ük̀s tià, mis̄ se̮Da tuòB; Põltsamaa : perenaĕne ań̀Dis iGale ühele tük̆kì kät̀te; Suure-Jaani : iGàl ühel piDi omàl nuGà jūres olèma;

ükski võib tähendada keegi või miski.

  • Väike-Maarja : ma pe̮le sîn üh̀tki niZuk̆kest näìnD; Peetri : ük̀ski mu ülè ei nuriZe; Anna : kel̆lèl jäl̀le ük̀ski pä̂ juh̀tus kät̀te är̆jaD anttama; Juuru : ei ük̀ski ei tėä̀ seDä;
  • Keila : teė̆ne oli par̆Zìl, teė̆ne ań̀Dĭs vih̀ku kät̀te; Jüri : panìn ühe niuk̆se rehà var̆rè püś̀ti, ja sīs panin ühe sit̆́si rät̆́tik̆ku eh̀k ühe val̀Ge aŹja keDaGi ot̀sa; Anna : näGìn üh̀te minèma sialt̀ kaùGelt̀; Pilistvere : mis̄ süìja seàl olì, ań̀Dis üh̀te le̮n̆Zet̀;

kõik

mitmuse nimetava asemel tarvitatakse ainsust.

  • Koeru : val̀vas ke̮ĭGe üö̀; Kadrina : ke̮ik̀ il̀m on lämùs; Simuna : tûĺ te̮ś̀tis küĭni ke̮ĭGe täĭjeGa ülès;

mõlemad

keskmurre kasutab läbisegi nii kontaminatsioonilise kui i-mitmuse, nii i kui a-tüve.


viited ja märkused

  1. 1,0 1,1 M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 267
  2. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 46
  3. 3,0 3,1 Eesti murrete sõnaraamat. II köide. 10. vihik, katt - kesävuma / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut;
    Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett)
    lk 897
  4. 4,0 4,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 74
  5. 5,0 5,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 73
  6. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 32
  7. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 31
  8. 8,0 8,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 33
  9. 9,0 9,1 "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 78
  10. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 77
  11. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 75
  12. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 7
  13. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 211
  14. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 72
  15. 15,0 15,1 Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
  16. H II 65, 59/60 (20) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud) , 1898 (saadetud) ) "Imed"
  17. H II 9, 867/9 (156) < Simuna khk. - K. Leetberg < Jaan Salm (1890) "pulmalaul"
  18. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 146
  19. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


No comments:

Post a Comment