PandiVere keeldkõne

keeldkõne ^[1]

käskiva kõneviisi keeldsõna pöördub nagu paljudes Põhja-Euraasia keeltes kombeks ^[2].

isik	ainsus	mitmus
1.	är̆Gù     -ku	är̆mè     -(me) / är̆Gèm     -kem
2.	ärà / ä̂     -	är̆Gè     -ke
3.	är̆Gù     -ku	är̆Gù     -ku

endine käskiva kõneviisi tunnus (*k) on Eesti keskmurde käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde lõpust kadunud. ^[3]

• Viru-Jaagupi: ärà vuatta

ainsuse 2. pöörde keeldsõnal on ka lühem kuju

• Järva-Madise: ä̂   juok̆sè

kõigis teistes pööretes käitub är-(Gè) tüvi nagu tul-(Gè) ^[3]. põhitegusõna jääb käskiva kõneviisi jaatava kõne vormi.

• Kadrina: är̆Gè riakkiGe; Kose: är̆Gù tul̆Gu

mitmuse 1. pöörde vanemat kuju är̆Gèm leiab lauludest ja vanast kirjakeelest.

• Viru-Jaagupi:
  • Söögem langud, joogem langud
  • Ärgem aga põue pistkem, ^[4]
• Anton Thor Hellel (1732. a):
  • 36 ärge nutkem

keskmurdes asendab seda tavaliselt är̆mè koos oleviku jaatava kõne mitmuse 1. pöördes põhisõnaga.

• Kose: är̆mè läh̆mè, är̆mè tiĕmè

tänapäeval levib är̆mè kasutamine oleviku eitava kõne vormis põhisõnaga.

• Väike-Maarja: är̆mè ak̀ka tänà, ak̀kame om̀me; är̆mè seDà sit̀ta juò;

är̆Gè ja är̆Gù esindavad keskmurdes pigem pidulikku kõnet. igapäevases jutus leiab nende asemelt ainsuse 2. pöörde keeldsõna.

• Anna: ä̂ nüìD naĺ̀la kir̆jut̆taGe; Suure-Jaani: ärà us̀kuGe neìD; Keila: kuìGi teh̀ti naĺ̀la, kuìD ä̂ me̮t̆telGu, et tö̂D ei teh̀tuD

nagu muudes eitava kõne väljendites võib ka käskiva kõneviisi eitusverb hoopis puududa.

• Kuusalu maamurdes: minè kolàma mit̀te;

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 315
2. ↑ Votian negative imperative
3. ↑ ^{3,0 3,1} PandiVere käskiv kõneViis
4. ↑ H II 10, 464 (224) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "pulmalaul"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.