Monday, December 27, 2010

PandiVere olev kääne

olev kääne [1]

ainsus

oleva käände -na tunnusele on vasteid kõigis soome-ugri keeltes. Eestis oli ta elujõuline viimati kirderannikumurdes, kus ta oli tugevaastmeline nagu soome keeles. Eesti kirjakeelde laenati see alles 19. s lõpul. teistes Eesti murretes on see lõpp häälikuseaduslikult enamasti kadunud.

  • keskmurdes üldine: pä̂va (<*päivänä 'päeva ajal'); Anna: le̮ŭnà 'lõuna ajal', tal̀ve (<* talve̮na 'talvel'); Risti: suvè (<* suve̮na 'suvel')

oleva käände jäänukid on veel mõned ajamäärsõnad

puhuti leiab oleva käände lõppu kirderannikumurde toel mõnes keskmurde põhjapoolses murrakus

  • Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna, leZèna; Simuna: [oli sîn] tüDruk̆kuna

oleva käände asemel tarvitatakse alaltütlevat (noorelt, vanalt); tagasõna (noorest peast) või kõrvallauset (kui ma noor olin)

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

oleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend oleva käände asemel omastavas

mitmus

i-mitmus on haruldane.

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 260
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


No comments:

Post a Comment