PandiVere olev kääne

• 1 olev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
    • 1.1.3 ühildumine
  • 1.2 mitmus
• 2 viited ja märkused

olev kääne ^[1]

ainsus

oleva käände -na tunnusele on vasteid kõigis soome-ugri keeltes. Eestis oli ta elujõuline viimati kirderannikumurdes, kus ta oli tugevaastmeline nagu soome keeles. Eesti kirjakeelde laenati see alles 19. s lõpul. teistes Eesti murretes on see lõpp häälikuseaduslikult enamasti kadunud.

• keskmurdes üldine: pä̂va (<*päivänä 'päeva ajal'); Anna: le̮ŭnà 'lõuna ajal', tal̀ve (<* talve̮na 'talvel'); Risti: suvè (<* suve̮na 'suvel')

oleva käände jäänukid on veel mõned ajamäärsõnad

• keskmurdes üldine: tänà; Simuna: en̆nemuĭna

puhuti leiab oleva käände lõppu kirderannikumurde toel mõnes keskmurde põhjapoolses murrakus

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna, leZèna; Simuna: [oli sîn] tüDruk̆kuna

oleva käände asemel tarvitatakse alaltütlevat (noorelt, vanalt); tagasõna (noorest peast) või kõrvallauset (kui ma noor olin)

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna

astmevaheldus

oleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• Rakvere: leZèna

ühildumine

enamasti on omadussõnaline täiend oleva käände asemel omastavas

• Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna

mitmus

i-mitmus on haruldane.

• Kadrina, Väike-Maarja: vanùna 'vanas eas', Väike-Maarja: vih̀kuna 'vihkude viisi'

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 260

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.