olev kääne [1]
ainsus
oleva käände -na tunnusele on vasteid kõigis soome-ugri keeltes. Eestis oli ta elujõuline viimati kirderannikumurdes, kus ta oli tugevaastmeline nagu soome keeles. Eesti kirjakeelde laenati see alles 19. s lõpul. teistes Eesti murretes on see lõpp häälikuseaduslikult enamasti kadunud.
- keskmurdes üldine: pä̂va (<*päivänä 'päeva ajal'); Anna: le̮ŭnà 'lõuna ajal', tal̀ve (<* talve̮na 'talvel'); Risti: suvè (<* suve̮na 'suvel')
oleva käände jäänukid on veel mõned ajamäärsõnad
- keskmurdes üldine: tänà; Simuna: en̆nemuĭna
puhuti leiab oleva käände lõppu kirderannikumurde toel mõnes keskmurde põhjapoolses murrakus
oleva käände asemel tarvitatakse alaltütlevat (noorelt, vanalt); tagasõna (noorest peast) või kõrvallauset (kui ma noor olin)
tüvi
käände lõpp liitub täishäälikule
- Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna
astmevaheldus
oleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale
- Rakvere: leZèna
ühildumine
enamasti on omadussõnaline täiend oleva käände asemel omastavas
- Rakvere: [nuŏrè] lap̆sèna
mitmus
i-mitmus on haruldane.
- Kadrina, Väike-Maarja: vanùna 'vanas eas', Väike-Maarja: vih̀kuna 'vihkude viisi'
viited ja märkused
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.
No comments:
Post a Comment