PandiVere saav kääne

• 1 saav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 viited ja märkused

saav kääne ^[1]

ainsus

saava käände lõpus olnud ks < *ksi < *kse tunnuse asemel on st < ? *ss Haljala keskosast alates kogu Virumaal ja Ida-Eestis (ulatudes Lõuna-Eestisse Setumaani ja koguni Lutsi-Kraasna keelesaarteni) ^[2]

• [pek̆set̆ti] puru(st); mispärast, misjäust ^[3] Simuna: [jäì] leZest, muas̀t, kiĕlest; Väike-Maarja: ses̀t ās̀t, sièmnest, tüt̀rist; Viru-Jaagupi: [pietti] aùZast, ühest kūs̀t, kar̆jatsest; Laiuse: [le̮p̀puDe] le̮p̆pust

vanades lauludes leiab veel ^[4]

1. sta lõppu
   1. Kadrina: lammas on panni peäl praesta ^[5]
2. ksa lõppu
   1. Väike-Maarja: Kui sa vabuned vanaksa ^[6]
3. ksi lõppu
   1. Väike-Maarja: Jätan laulud lauba'aksi ^[7]

tüvi

käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

saava käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàs̀t

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• vaBàs̀t

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Kursi: kur̀GeDest

viisimäärsõnad

saava käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli määrsõnu

• Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Simuna: kaŭwast; Viru maamurrakute: il̆̀jast vīmast Viru-Jaagupi: vîmast kun̆́nist 'kuniks', il̀mZist eś̀test Väike-Maarja: eś̀tist ~ es̀tist ~ eś̀tiks ~ es̀tiks, suottumast, vîmaks, jaos̀t ~ jaus̀t Simuna: jäus̀t

vanades lauludes leiab veel

• sta lõppu
  • Viru-Jaagupi: Läksin kiusta kiigeleni ^[8]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 252
2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 22
3. ↑ omast kogemusest
4. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 102, 229
5. ↑ "JEESUSE KANNATAMINE JA SURM" Kadrina. ÕES EK 62, 114/9 (18). 1843.
6. ↑ "HOBU JA HÄRJA TÜLI" Väike-Maarja. H III 12, 359/61 (1). 1893.
7. ↑ "JÄRG TULEVASTEKS PÜHADEKS" Väike-Maarja. H III 12, 346 (19). 1893.
8. ↑ "POLE EHTEID KIIGELE MINNA" Viru-Jaagupi. EKS 4°1, 546/8 (7). 1878-79.

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere alaltütlev kääne

• 1 alaltütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
  • 1.3 viisimäärsõnad
• 2 viited ja märkused

alaltütlev kääne ^[1]

ainsus

alaltütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *l+ta on tänaseks saanud lt

• Simuna: tulelt̀; Väike-Maarja: mualt̀ vanèmalt̀; Ambla: pe̮ĺ̀v ̮ pe̮l̆velt̀

lta lõppu leiab veel vanades lauludes

• Väike-Maarja: lapse lattide vahelta ^[2]

tüvi

alaltütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàlt̀

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùlt̀

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakutes tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Väike-Maarja: sièmnet̆telt̀ ~ siĕmenDelt̀;

i-mitmus

vanem i-mitmuse alaltütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Põltsamaa: koDumailt̀ 'kodu lähedalt'; Koeru: [kanà tulì] munelt̀

i-mitmuse alaltütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

viisimäärsõnad

alaltütleva käände lõpu abil tuletatakse keskmurdes sageli omadussõnadest määrsõnu

• Kadrina: iŋ̆Get̆tumalt̀

Viru maamurrakutes täidavad seda osa teisedki käänded

• Simuna: vanast, [panè kǟD] sir̀gele ^[3]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 250
2. ↑ "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
3. ↑ omast kogemusest

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere alalütlev kääne

• 1 alalütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus
    • 1.2.1 i-mitmus
    • 1.2.2 a-mitmus
• 2 viited ja märkused

alalütlev kääne ^[1]

ainsus

alalütleva käände lõpus olnud liittunnusest lla < *lna < *la+na on tänaseks saanud l

• Simuna: tüt̀ril; Väike-Maarja: miùl

lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järgi on tunnus pea kogu keskmurdes l̄

• mul̄ sul̄ tal̄ kel̄ sel̄

la lõppu leiab veel vanades lauludes

• Väike-Maarja: võttis hallila ajada ^[2]

lla lõpp sobib vist rohkem pearõhu ja kaasrõhu järgi ehk

1. kolmanda silbi järgi
   1. Väike-Maarja: kimmelilla kihutada ^[2]
2. ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades
   1. Kadrina: keele kuivilla (?) kalulla ^[3]
3. pearõhu järgi
   1. Väike-Maarja: Üks on mekitud meella ^[4]
4. aga rõhutu silbi järgi samuti
   1. Väike-Maarja: teine vaksitud vahalla ^[4]
   2. Kadrina: Reie mina peksan rõõmullagi ^[5]

tüvi

alalütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàl

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùl

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus

tunnus liitub (Viru maamurrakuis tugeva-astmelisele) mitmuse omastavale

• Väike-Maarja: tiĕDel orastel raìZmik̀kuDel; Viru-Jaagupi: eint̆tel sūrt̆tel tiènijat̆tel tüDruk̆kut̆tel; Simuna: aDràDel līk̀met̆tel

i-mitmus

vanem i-mitmuse alalütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Simuna: var̆vùl; [lap̆seD on] mus̆́tik̆kil, siĕnìl; [ta käìB] kan̆nùl; ei meĭje maìl [ole seDà vièl eǹne ol̀D]; [meìl on ruk̀ki leikkus] käŹìl; [leh̆màD on] pik̆kil päĭvìl ~ päìvil; [ei seĭZà] puìl eGà maìl [paĭGàl]; [kanà on] verisuĺil [ei munè] Kadrina: [kanàD on] sulìl 'ajavad sulgi'

i-mitmuse alalütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

• Väike-Maarja: var̀Bul; Viru-Jaagupi: [leh̀m on] ärìl 'lehmal on innaaeg'; [kaks kätt] rin̆nùl 'surnud';

a-mitmus

a-mitmus esineb enamasti e, i, u tüvede osastavas. teistes käänetes on ta tavalisem idamurdes, võru murde idapoolsetes murrakutes (ja harvem Viljandi murrakus). a-mitmuse alalütlev esineb keskmurdes mõne i, u tüvelise määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites

• Viru-Jaagupi: kup̆pàl(e) 'keema hakkamas'

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 249
2. ^{2,0 2,1} "MARETA LAPS" Väike-Maarja. EÜS VII 2064/6 (299). 1910.
3. ↑ "LAULAN, LAIDAN MUIDA" Kadrina. H II 10, 88 (88). 1889.
4. ^{4,0 4,1} "MIS KIIGELT PAISTAB" Väike-Maarja. H II 11, 590 (13). 1889.
5. ↑ "LAULIKU VAEV" Kadrina. EÜS VII 262/3 (10). 1896.

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere alaleütlev kääne

• 1 alaleütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
  • 1.2 mitmus ^[2]
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 lle tunnus
• 3 viited ja märkused

alaleütlev kääne ^[1]

ainsus

ainsuse alaleütleva käände lõpus olnud ( permi keeltega ühisest) liittunnusest l+e+n on tänaseks saanud le

• tièle Simuna: muàle peZàle; Väike-Maarja: mâle; Viru-Jaagupi: mit̀mele

tüvi

alaleütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

alaleütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

• pojàle

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùle

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

mitmus ^[2]

tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

• Rakvere: mūDele; Simuna: me̮ìZnik̆kuDele

i-mitmus

vanem i-mitmuse alaleütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites ^[3]

alaleütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

• Väike-Maarja: käZìle [ve̮t̀ma]; Viru-Jaagupi: jälìle [saama]; [âZ] jalùle; Simuna: [läh̆me] siĕnile, [läk̆siD] je̮h̆vik̆kil̆le; [panèn pas̀li paĕlàD] or̆mìle 'hormadest = tärgetest läbi'; Laiuse: [läh̆nùD] pik̆kìle e̮lìle 'surnud'; Koeru: [ei suà temaga änam] puìle eGa maìle 'ei saa läbi'; Juuru: [kanà ak̀kas] munèle (< *mune̮ille̮n)

lle tunnus

lühikese (pearõhulise ehk) esimese silbi järel on tunnus pea kogu keskmurdes l̀le

• mul̀le sul̀le tal̀le

(kaasrõhu ehk)

1. kolmanda silbi järel
2. ning ülipika (ehk kolmandas vältes) esisilbiga sõnades

on tunnus pea kogu keskmurdes l̆le nigu ida- ehk põhjapoolsetel naabritel ja Võru murdes ^[4]

• Väike-Maarja: vanèmal̆le leh̀teDel̆le; Simuna: keriksel̆le maDàlal̆le vanàDel̆le
• Väike-Maarja: kiǹDal̆le sièmnel̆le ves̀́kil̆le; Viru-Jaagupi: eìlZel̆le (< * eγlisellen); Simuna: e̮h̀tal̆le e̮ìGel̆le

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 245
2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 247
3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 248
4. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste lk 38, 27. kaart

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere seestütlev kääne

• 1 seestütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
    • 1.1.3 pearõhu järel
    • 1.1.4 tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[3]
  • 1.2 mitmus ^[4]
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 viited ja märkused

seestütlev kääne ^[1]

ainsus

ainsuse seestütleva käände lõpus olnud liittunnusest s+ta on tänaseks saanud st

• Simuna: aDrast kos̆́sast liĕrist vanèmast; Väike-Maarja: jūrest; Ambla: Mālist [tüt̆tar] (tütar Maali)

tüvi

seestütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale ^[1]

• Simuna: se̮as̀t

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• uDùst

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, puGùs ~ puòZ, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

läänepärast tugevaastmelist seestütlevat võib leida üksnes keskmurde Põltsamaa Leisu, Suure-Jaani ja Kõpu murrakust ^[1]

pearõhu järel

pearõhu järel on tunnus kogu keskmurdes s̀t

• muas̀t Simuna: se̮as̀t

tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[3]

selline lühenemine võib tõesti pärineda kiirkõnest, aga olen ise kuulnud mõnda Paasvere meest järjekindlalt nõnda rääkima

• met̆sàs(t) ~ met̀s(t); Simuna: ot̆sàs(t) ~ ot̀s(t);

mitmus ^[4]

st tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

• Väike-Maarja: mâDest ~ muăDèst; Simuna: kaert̆test; Rakvere: e̮lt̆test 'õlgedest'

i-mitmus

vanem i-mitmuse seestütlev esineb enamasti määrsõnana ja kõnekäänulistes väljendites.

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seestütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale.

• Väike-Maarja: käZist-jalust [tüö̀Ga siuttuD]; puis̀t [kuk̀kunD]; Viru-Jaagupi: [tulì] lam̀bust 'lambakarjast'; Simuna: [pääses] sel̆lè kǖŹist; Laiuse: luis̀t ~ lūDest

viited ja märkused

1. ^{1.0 1.1 1.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 243
2. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 180
3. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 244

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere seesütlev kääne

• 1 seesütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 tüvi
    • 1.1.2 astmevaheldus
      • 1.1.2.1 tugev aste
    • 1.1.3 tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[5]
  • 1.2 mitmus ^[3]
    • 1.2.1 i-mitmus
• 2 viited ja märkused

seesütlev kääne ^[1]

ainsus

ainsuse seesütleva käände lõpus olnud liittunnusest ssa (< *sna) on tänaseks saanud Z ehk s

tüvi

seesütleva käände lõpp liitub täishäälikule

astmevaheldus

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seesütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale ^[2][3]

• Simuna: me̮ĭZàs seĭlàs ve̮Zastik̆kus pē̮Zastik̆kus un̆́nik̆kus; Viru-Jaagupi: nuărès pe̮l̆vès; ul̆Gàs tar̆vìs raìZmik̆kus; Väike-Maarja: tar̀́vìs in̆nàs lānès puèZ ve̮Zastik̆kus

tugev aste

mõne lühikese esisilbiga kahesilbilise sõna (naGì, piGì, mäDà, nuDì, oDà, säDè, täDì, uDù, äDà, mōDìD, käBì, naBà, riBà, vaBà ) tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme ^[4]

• Simuna: liDùs; [püs̀́ti] äDàs; Viru-Jaagupi: puGùs ~ puòZ;

see ei ühti aga sageli eesti keele normiga

• Kadrina: īre tièraDaD 'särgivärvli tikand'; Rakvere, Kadrina: ne̮GèZ: ne̮ek̀seD; Simuna, Viru-Jaagupi: ne̮èZ: ne̮ek̀seD, naGà: nâ 'kaljaastja pulk'; Põltsamaa: vaGà: vâ; Paide: muDà: muà; Rakvere: naDù: naù; Viru-Jaagupi: viBùD, kiBùD, kuBùD, maDùD, se̮DàD; Simuna:può, kiù, kuòD; 1693 a Johann Hornungil (48-51): nagga: naa, wagga: waa, möddo: möo, mädda: mäa, higgi: hee, täddi: täe

D (<*t) vaheldumatus ühendab Viru maamurrakuid idamurdega, kus see on reegel.

läänepäraseid tugevaastmelisi määrsõnu võib leida (ilmselt Eesti kirjakeele mõjul) pea kogu keskmurdest. mõnel juhul võib olla tegu vana i-mitmuse sisseütlevaga

• kogu keskmurdes (Viru maamurdes kaa): kül̆́lès ~ küĺ̀Ges; näl̆́làs ~ näĺ̀Gas; Viru-Jaagupi: rāGus pûD; kik̀kis ke̮r̆vàD; puń̀nis sil̆màD; Simuna: mul̀D on paŋkkas; pe̮l̀D on vir̀nas ('umbrohus'); luòm oli kir̀Ges ('janus'); naD on ninaviŋ̀Gus; lońttis ke̮r̀vaDeGa; ah̀vis plik̆kà; sar̀jas pià; taŋ̀Gus siGà; sil̆màD aukkus; jûk̀seD salkkus; ^[2]

tüvetäishääliku kadu s-lõpulise kaashäälikuühendi ja s-algulise liite vahelt ^[5]

selline lühenemine võib tõesti pärineda kiirkõnest, aga olen ise kuulnud mõnda Paasvere meest järjekindlalt nõnda rääkima

• met̆sàs(t) ~ met̀s(t); Simuna: ot̆sàs(t) ~ ot̀s(t); Väike-Maarja: [vik̆kat̀ piD́ì ias̀t] ot̀s [olema]

mitmus ^[3]

Z ehk s tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

• Viru-Jaagupi: lûDes met̀saDes laDemet̆tes Väike-Maarja: mâDes ~ muăDès; aDràDes maDalamat̆tes; sièmnet̆tes ~ siĕmenDes Simuna: peZàDes me̮ĭZaDes vanemat̆tes

i-mitmus

vanem i-mitmuse seesütlev esineb enamasti määrsõnana

Viru maamurde (ja teiste keskmurde idamurrakute) seesütleva käände aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale ^[2][3]

• Simuna: mis̄ sīn jäl̀le jalùs on̄; kumìn ke̮r̆vùs; pis̀teD rin̆nùs; [hobune on] raùZ ('rautatud'); Viru-Jaagupi: [tuleDuk̆kiD] am̀Bus; Jõelähtme maamurde: [siga on] le̮ùZ; Põltsamaa: pûD on lehìs; Kolga-Jaani: [käìB] ke̮ĕGis paĕGùs; pal̆́lis suk̆kìs; Järva-Jaani: minù pǟvìs ('minu eluajal'); [eGà temà ei ole kā ker̀GeD elù näiǹD] inìmeZe päĭvìs ('täiskasvanuna'); Jüri: [käìb] lam̀Bus ('lambakarjas'); Kadrina: lap̀s ei seĭZà puìZ eGa maìZ; oleme pahùs ('tülis')

tugeva-astmelist mitmuse seesütlevat kohtab rohkem keskmurde läänemurrakutes (ja vadja murretes) kui Viru maamurrakutes

• puŋ̀Gis [sil̆màD] (~ puŋ̀G - Viru-Jaagupi: puń̀nis sil̆màD); Väike-Maarja, Simuna: aèGus

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 238
2. ^{2.0 2.1 2.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 240
3. ^{3.0 3.1 3.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 241
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 239
5. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 180

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere sisseütlev kääne

• 1 sisseütlev kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 lõpu kaotanud sisseütlev ^[2]
      • 1.1.1.1 ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[6]
      • 1.1.1.2 s[i]: t (lt, nt, rt) tüved ^[7]
      • 1.1.1.3 pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved ^[8]
      • 1.1.1.4 (n)ik liide ^[9]
      • 1.1.1.5 lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved ^[2]
    • 1.1.2 s̆se lõpuline ^[10]
      • 1.1.2.1 e(*h), e(*k), t, s(:*h) jt koondelised tüved ^[10]
      • 1.1.2.2 kolmesilbilised või (ainsuse omastavas käändes) ülipika esisilbiga (e)*m >*n jt tüved ^[11]
      • 1.1.2.3 poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved ^[12]
    • 1.1.3 De lõpuline ^[13]
      • 1.1.3.1 pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[7]
      • 1.1.3.2 lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[13]
    • 1.1.4 h(e) lõpuline ^[1]
      • 1.1.4.1 ühesilbilised tüved ^[1]
  • 1.2 mitmus ^[3]
• 2 viited ja märkused

sisseütlev kääne ^[1]

ainsus

ainsuse sisseütleva käände lõpus olnud liittunnus hen (< *s+n) peaks tänaseks olema rõhuta täishääliku järelt kadunud. pearõhulise täishääliku järele peaks olema jäänud he (ha, hu ...). sageli tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvesid jäljendavat De tunnust

1. tüvi:
   1. hen (< *s+n) lõpp liitus täishäälikule
   2. s̆se lõpp liitub täishäälikule
   3. De lõpp liitub kaasshäälikule
2. astmevaheldus:
   1. lõputa sisseütleva aste on alati tugev
   2. De sisseütleva aste on alati tugev
   3. s̆se sisseütleva aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

(k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti kaa. sel juhul käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena ^[2]

• Pilistvere: nuGà kukkus mahà; Viljandi: tûl âs peZu mahà ~ lü̮̂ kep̄ mâsse
• Türi: le̮ik̆kaZin nuàGa kä̂sse ~ pańìn kiǹDaD kät̀te; Simuna: le̮ŋ̀g läk̀s saś̀i ~ [poiss] läk̀s saZis̆se = saZi sis̀se ('põhku, pahna sisse')
• Suure-Jaani: naèl torkkas jalas̆se ~ te̮m̀ma sāBàs jal̀Ga

Kesk-Eesti regilaulus on õige tavaline kirderannikumurdes ja idamurde Kodavere murrakus esinenud (i)je lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje) ^[3]

• Väike-Maarja: puud pikad lähvad pinuje, halud riitaje asuvad (ER I 45); Viru-Jaagupi: läksin vööni vedeje, kaelani kala kuduje, elmeni Ema jõgeje (ER II 1472); Simuna: tehke tuli toomingaie, lööge leeri lepikuie, kandke Kaie kaasikuie, Anne harva haavikuie (ER II 2320)

regilaul võib tarvitada je tunnust lõputa sisseütleva asemel (soovitavalt 8 silbilise) värsi silbiarvu kohendamiseks: halud riitaje asuvad. eriti sageli liitub je tunnus lühikese esisilbiga kahesilbilistele tüvedele [vedeje], harvem kaasrõhule (kolmesilbilisele [toomingaie] või ülipika esisilbiga [riitaje]) ja koonde eelsele tüvekujule [rahva'aie] ^[4] .

je lõpp võib liituda teiste sisseütleva vormide otsa ^[5]

• Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje; Koeru: saardeje

(i)je lõpulist sisseütlevat on leitud veel Kuusalu keskmurdelisest Kolgakülast: kuhùje; Kadrina Palmse murrakust: maGùje; kuòje ('koju')

• Väike-Maarja Avispeal on kasutusel (tuntud) vanasõna: eGa ilù paDàje sün̆́nì paǹna

lõpu kaotanud sisseütlev ^[2]

ainsuse omastavas käändes poolpika esisilbiga kahesilbilised ne: (*it)s tüved ^[6]

häälikuseaduslikult tuletatavat kuju (*teisehen > teisse) kohtab kohati Lõuna-Eestis

Põhja-Eesti keskmurdes valitseb idamurdega sarnane

• Väike-Maarja, Simuna: teìZi [koh̀ta, peres̆se]

s[i]: t (lt, nt, rt) tüved ^[7]

kogu keskmurdes on ainsuse sisseütleva käände lõpus olnud liittunnus hen (< *s+n) rõhuta täishääliku järelt kadunud.

• ūDe (*ūtehen); Väike-Maarja: kānDe ~ kuànde; köìDe; Simuna: täìDe [pur̀je]; Viru-Jaagupi: köìDe; ûDe [kohta]; Juuru: [kaŋ̆Gast] nîDe [panema]; Järva-Jaani: küìnDe; Kõpu: pe̮ìDe; Paide: reìDe; Türi: var̀De ~ var̆res̆se

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved ^[8]

kogu keskmurdes valitseb tugevaastmeline ainsuse osastava sarnane lõputa sisseütlev

• met̀sa leh̀te se̮r̀me üh̀te kot̀́ti kimppu; Väike-Maarja: roh̀tu; Viru-Jaagupi: koh̀ta kûs̀ke; Simuna: [teìZi] rîs̀ta; säŋ̀́Gi; Ambla: sül̀Da; Kose: ne̮m̀me

kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust rõhutamaks sisseütlevat tähendust

• riǹDa ~ rin̆nas̆se

(n)ik liide ^[9]

k peaks olema kaasrõhu (kolmesilbilise või ülipika esisilbiga tüve) järel ülipikk ja rõhutu silbi järel poolpikk

• kirik̆ku ~ ve̮Zastik̀ku Viru-Jaagupi: lep̆pik̆ku urt̆sik̆kusse ~ urt̆sik̆ku; Simuna: paDrik̆ku; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: lüp̆sik̆ku; Väike-Maarja: raìZmik̀ku

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) täishääliktüved ^[2]

kogu keskmurdes (nigu lääne ja idamurdes ) on lühikeste täishäälikute vaheline kaashäälik (eriti G, B, D) kaksistunud, kui järgnevate silpide vahelt on kadunud h

• Simuna jm: [panè ahì] küt̀te (*kütehen); je̮k̀ke lak̀ke lik̀ku mäk̀ke tup̀pa se̮t̀ta vet̀te sül̀le kok̀ku sek̀ka ap̀pi et̀te kät̀te sas̀́si sis̀se

kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust, aga harva ülalloetletud sõnadel

• keskmurdes tavaliselt: vausse lat̀tu kot̀ta ~ ko ̨ eas̆se rap̀pa Väike-Maarja jm: se̮jas̆se rek̀ke vak̀ku kôsse ravas̆se ; Viru-Jaagupi jm: [suk̆kaD lähävaD] loDus̆se ('lonti, ripakile') muDas̆se uDus̆se pat̀ta ~ pa ̨ eas̆se riDas̆se äDas̆se kuBus̆se raBas̆se ; Simuna: näk̀ku pa ̨ eas̆se ravas̆se; Kolga-Jaani: [paneme] lit̀tu; Kadrina: liDus̆se

(k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus on põhjarühmas (Harjus, Järvas ja Viru maamurdes) valdav tüvedel, mille sisekaashäälik pole G, B, D (Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab nendel kaa lõputa sisseütlevat nigu Lõuna-Eestis, kus kaksistuvad igasugused kaashäälikud)

• keskmurdes tavaliselt: majas̆se külas̆se talus̆se ninas̆se peZas̆se ve̮Zas̆se kivis̆se; [läk̆siD] tülis̆se Juuru: [kah̀te] arus̆se; Viru-Jaagupi: tül̀́li

s̆se lõpuline ^[10]

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse sõnuti (k)s tüvesid (küZimusse < *küsümüksehen) jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeel lubab iga sõna puhul ^[9] .

keskmurdest tungis see idamurdesse ja levis kirderannikumurde läänerühmas.

Ze, s̀ ja s lõpulise sisseütleva kõrval leiab teda ka Põhja-Eesti läänemurdes, tüübiti ja paiguti saarte ning mulgi murdes ja lausa Soome-edelamurretes.

selle tunnuse tekkeks ehk levikuks võis anda tuge veel

• järgneva hen (< *s+n) liite alguse h kadumise järel kaksistunud s
  • *sisehen > sis̀se
• kaasrõhulised (kane, vane, lane, line, mine, ke)ne: (*it)s liited
  • iGaves̆se ris̆tilis̆se ja eriti lühike: lühikes̆se , kus nimetava käändega võrreldes jääbki mulje, et s̆se on sisseütleva käände lõpp
• oletatav koondeliste tüvede kahekordne tunnus
  • *taivahase̮he̮n > taèvas̆se
• väliskohakäänete eeskuju
  • -l, -lt, -lle > -s, -st, -s̆se

e(*h), e(*k), t, s(:*h) jt koondelised tüved ^[10]

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeeles

• peres̆se (Põhja-Viljandimaal per̀re kaa) Simuna: ales̆se [tegema];
• Viru-Jaagupi, Simuna: taèvas̆se; Viru-Jaagupi: rat̀tas̆se

Viru maamurdes (Põhja-Tartumaal, vähem Lõuna-Järvamaal ja Põhja-Viljandimaal) leiab veel lõputa sisseütlevat (nigu on tavaline kirderanniku ja idamurdes)

• mȇìZa taèva; Väike-Maarja: [läk̀s] pais̀te; rukki; Viru-Jaagupi: [seab] kom̀Be; mäh̀ke; mät̀ta; Simuna: koht̀u; Anna: [pani] rak̀ke; Koe: [te̮m̀Bas] re̮ŋ̀Ga; Äksi: [pane] rîDe; Põltsamaa: [pane] ah̀te; Kursi: [pane] pal̀Ge; Pilistvere: am̀Ba; Kolga-Jaani: kol̀De; Suure-Jaani: kiǹDa

kolmesilbilised või (ainsuse omastavas käändes) ülipika esisilbiga (e)*m >*n jt tüved ^[11]

kogu keskmurdes (eriti Harjumaal) tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeeles

• Viru-Jaagupi: lahiŋGus̆se aBèmes̆se; Väike-Maarja: orakses̆se sièmnes̆se; Äksi: korttelis̆se ('korterisse')

kohati leiab veel lõputa sisseütlevat

• mȇìZa pe̮r̀Gu; Viru maamurdes: kam̀(B)ri; Väike-Maarja jm: kam̀Bris̆se läh̀kris̆se vaŋk̀ris̆se tas̀ku; Viru-Jaagupi: kuànDla kuàrma lüh̀tri vaŋk̀ri ~ vaŋk̀ris̆se; mäh̀ke; Simuna: kuòrma vaŋk̀ri vuàDi koht̀u; Pilistvere: ak̀na kat̀la küìnDla; Kadrina: kaènDla; Laiuse: punt̀ra; Rakvere: kop̀lis̆se; Kõpu: kop̀le; Ambla: läh̀kri;

poolpika esisilbiga kahesilbilised tüved ^[12]

kogu keskmurdes tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust nigu Eesti kirjakeeles, kuigi mul pole võtta murdenäiteid

• aut̆tus̆se

De lõpuline ^[13]

pika esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[7]

Viru maamurdes ja idapoolses Järvas esineb helilise hääliku järel (ainsuse osastava või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvede ehk ke̮r̀De tüüpi sõnade järgi tuletatud) De tunnus (nigu Lõuna-Eestis). De lõpp kinnistus neile sõnadele Eesti kirjakeeles 1930. aastail. see hõlbustab kirjutistes eristada ülipikka sisseütlevat käänet poolpikast omastavast, sest välteid ju kirjas ei tähistata.

• Viru maamurdes: kièlDe; mièlDe ~ mièle; jûrDe ~ jûre; Viru-Jaagupi: il̆makuàre; Juuru: pô̭le; Kursi: pô̭lDe [reìDe]

lühikese esisilbiga (kahesilbilise omastavaga) kaashääliktüved ^[13]

Viru maamurdes (ja Järvas) leiab (vist Eesti kirjakeele mõjul) kohati lõputa sisseütlevat (nigu Lõuna-Eestis, Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal: tul̀le < *tulehen )

• Viru-Jaagupi jm: lum̀me Väike-Maarja jm: uǹne

Viru maamurdes, idapoolses Järvas ja mõnes Harju murrakus tarvitatakse (ainsuse osastava või s[i]: t (lt, nt, rt) tüvede ehk ke̮r̀De tüüpi sõnade järgi tuletatud) De tunnust. (k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus on valdav Harjus

• keskmurdes tavaliselt: mer̀De; Viru maamurdes: tul̀De; Väike-Maarja, Simuna jm: luǹDe; Peetri: uǹDe; Peetri jm: ver̀De (~ veres̆se)

ainsuse osastava sarnast Järva-Madise me̮ǹDa (me̮nes̆se) tarvitab veel Eesti kirjakeel

h(e) lõpuline ^[1]

ühesilbilised tüved ^[1]

kogu keskmurdes liitub lühenenud täishäälikule h, millele järgnenud e on asendunud tüvelõpu täishäälikuga :

• kuhù mahà pähä̀ suhù; Pilistvere: töhè öhè; (~ saarte murde Kihelkonna: jähè)

regilaulus võib sellisele sisseütlevale liituda veel je lõpp, mis pärineb samast hen tunnusest (*sülehen > *sülehe / *süleje) ^[5]

• Vaivara jm: mahaje; Jõhvi: pähäje; Türi jm: suhuje

kohati ja sõnuti tarvitatakse (k)s tüvesid jäljendavat s̆se tunnust:

• Väike-Maarja: piasse; Viru-Jaagupi jm: pûsse; Kadrina: lûsse; Pilistvere jm: jä̂sse; Anna jm: tⁱêsse; Ambla jm: suosse tüösse; Järva-Jaani: ü̮össe

(k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus peaks olema valdav pika ī, ǖ ja kaksiktäishääliku järel, kuigi mul pole võtta murdenäiteid

• täisse koisse püisse pîsse

mitmus ^[3]

(k)s tüvesid jäljendav s̆se tunnus liitub mitmuse omastavale kogu keskmurdes

• mäGèDes̆se Väike-Maarja: māDes̆se ~ muăDes̆se raìZmik̀kuDes̆se

mõned murdekogujad on sõnuti märkinud mitmuse sisseütlevas pikenenud s-i, aga seda võib esineda tugeva kaasrõhu järel ainsuses kaa

• Väike-Maarja: kuh̀jaDes̀se; Järva-Jaani: kuBèmes̀se

vanem mitmuse osastava sarnane mitmuse sisseütlev esineb enamasti määrsõnana

• Simuna: ä̂ jä̂ jal̀Gu (< *jalkohe̮n < *jalkoihe̮n ); Viru-Jaagupi: [läk̀s] lam̀Bu ('lambakarja'); Anna: är̀Gi ('härjakarja'); Kose: jä̂nD vêl sep̆paGa ve̮l̀Gu; Juuru: sê laZèB aBème nî pik̆kaks kas̀vaDa, et lähä̀B pe̮l̀́vi juBa; Keila: le̮ì riǹDu valù; Paide: eìn kas̀vas kohè riǹDu; Kursi: ve̮t̆tavaD omà küìZi; Kõpu: vah̀tis mul̆lè ot̆sè sil̀́mi; Kolga-Jaani: koś̀tis ke̮r̀vu; [kuì vezì] pe̮l̀́vi tulèB; ärä en̆nast mu sil̀́mi an̆nà;

(k)s sisseütleva jäljendavat s̆se tunnust tarvitatakse häälikuseadusliku kujuga kõrvuti. sel juhul käitub vanem häälikuseaduslik kuju pigem ülekantud tähendusega määrsõna kui otseses sisseütlevas tähenduses käändena ^[2]

• Põltsamaa: [läk̀s] reBaZe raùDaDes̆se ~ [mees] paǹ́Di raùDu

viited ja märkused

1. ^{1.0 1.1 1.2} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 229
2. ^{2.0 2.1 2.2 2.3} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 230
3. ^{3.0 3.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 237
4. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 72
5. ^{5.0 5.1} Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 74
6. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 217
7. ^{7.0 7.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 232
8. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 233
9. ^{9.0 9.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 236
10. ^{10.0 10.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 234
11. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 235
12. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 218
13. ^{13.0 13.1} M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 231

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.