PandiVere nimetav kääne

• 1 nimetav kääne ^[1]
  • 1.1 ainsus
    • 1.1.1 kahesilbilised tüved
      • 1.1.1.1 nt tüved ^[2]
      • 1.1.1.2 e tüved ^[3]
    • 1.1.2 koondunud tüved
      • 1.1.2.1 täishäälikulised tüved ^[4]
      • 1.1.2.2 astmevaheldus ^[5]
    • 1.1.3 kolmesilbilised tüved
      • 1.1.3.1 a tüved ^[6]
      • 1.1.3.2 u tüved ^[7]
      • 1.1.3.3 m tüved ^[8]
    • 1.1.4 omastavaline nimetav
      • 1.1.4.1 G lõpuline kaashäälikuühend ^[9]
      • 1.1.4.2 sulghäälikuga algav kaashäälikuühend ^[10]
      • 1.1.4.3 ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna ^[11]
      • 1.1.4.4 kolmesilbilised ajamäärused
  • 1.2 mitmus
• 2 viited ja märkused

nimetav kääne ^[1]

ainsus

kahesilbilised tüved

nt tüved ^[2]

keerulise häälikumuutuse (~ kante > kanti > kansi > kaas) läbinud nt tüved on saanud kohati lõpukaashääliku osastavast käändest:

• kân ~ kuàn, küìn

e tüved ^[3]

mõni kahesilbiline e tüvi on püsinud lõpukaolisel kujul:

• Simuna, Viru-Jaagupi: eĺ̀m: el̆mè (Soome: helmi: helmen 'helmes')

mõni aga on taastanud lõputäishääliku ja jäljendab koondunud kate tüüpi sõnu:

• pär̆lè: pär̀le ( keskalamsaksa perle), Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi: räĭmè: räìme, Simuna: taĭmè: taìme

koondunud tüved

täishäälikulised tüved ^[4]

kolmesilbilistest kahesilbilisteks koondunud sõnadel on viimase silbi täishääliku asemele jäänud tüvetäishäälikuks teise silbi täishäälik:

• Viru maamurrakuis (ja Amblas, Järva-Madisel): me̮ĭZì (*moisio - moisia 'mõis'), e̮h̀ta (*ehtaɣo)

astmevaheldus ^[5]

Viru maamurrakutes sulghäälikud võivad olla nõrgenenud sarnaselt kirdepoolsetele sugulaskeeltele:

• Simunas (nagu Alutaguse ja Põhja-Eesti idamurdes): te̮ŭràs: te̮ùra 'tõbras, loom'

kolmesilbilised tüved

a tüved ^[6]

kolmesilbiliste -(k̆k)a tüvede lõppu on liidetud s:

• Viru-Jaagupi: minijas, ahìlas ('ahel'), arak̆kas (Soome: harakka)

u tüved ^[7]

mõnel kolmesilbilisel u tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Simuna, Viru-Jaagupi: palit̀ ('palitu' Vene : pal'to )

m tüved ^[8]

mõnel kolmesilbilisel *(m) tüvel võib olla toimunud uus lõpukadu:

• Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: alàś(s) ('alàZi' <*alasin : alasim(e) )

mõne lühikese esisilbiga sõna tugev aste on pea igast käändest välja tõrjunud nõrga astme

• iGè (<*iγem), süDà (<*süδäm)

omastavaline nimetav

G lõpuline kaashäälikuühend ^[9]

G lõpulise kaashäälikuühendi vältimiseks on tarvitatud tugeva astme asemel nõrka:

• keskmurde õlà : õlaD, turù : turùD
• nimetavale käändele lisaks toimub see teistelgi juhtudel nagu: palè:palèD ('pal̀GeD')

mõnikord on tarvitatud nõrga astme asemel tugevat:

• Viru-Jaagupi ( Jõelähtme maamurraku, Kuusalu maamurraku, Keila, Hageri, Kolga-Jaani) üĺ̀Ge : üĺ̀Ge

sulghäälikuga algav kaashäälikuühend ^[10]

lõpukao tõttu sulghäälikuga algava kaashäälikuühendiga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava (sõnuti ka osastava ) käände asemel on hakatud Järvas, Viru maamurrakuis, osalt Palamuse, Kursi, Laiuse, Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonnas tarvitama ainsuse omastavat:

• se̮Brà ( Harju- ja Läänemaal se̮p̀r̥ 'sõber'), naBrà, aDrà, tuDrà (Rootsi: dudder 'tuder' Camelina), luBjà, kaBjà, riDvà, le̮Dvà, ne̮Drà, naBrà, aBrà(s):aBràD, loD́jà, liBlè, puDrù, teDrè

ühesilbiline kaashäälikuga lõppenud sõna ^[11]

ka teiste lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks ühesilbiliseks sõnaks koondunud tüvede ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• jak̆kì ( keskalamsaksa jacke 'jakk'), kap̆pì (keskalamsaksa shap 'kapp'), koh̆vì (amsaksa Koffe 'kohv'), kum̆mì, neĭjù ('neid'), küp̆sè, ke̮h̆nà, keh̆và, Viru-Jaagupi: rūt̆tù, Väike-Maarja: rut̆tù (keskalamsaksa: rute '[akna] ruut'), Viru-Jaagupi: kīGè ('kiik'), (Järva, Viru maamurrakute ja Põhja-Tartumaa:) pil̆vè

kolmesilbilised ajamäärused

ka mõne lõpukao tõttu kaashäälikuga lõppevaks kahesilbiliseks sõnaks koondunud aega tähistava tüve ainsuse nimetava käände asemel on hakatud tarvitama ainsuse omastavat:

• om̆miku, süGise, tuleva kevade, meneva jāniBä ^[12]

mitmus

mitmuse nimetava käände lõpus on alati ainult mitmuse -D tunnus.

• tüvi: mitmuse -D tunnus liitub täishäälikule, tinglikult - ainsuse omastava tüvele
• astmevaheldus: mitmuse nimetava aste on vastupidine ainsuse nimetavale ja osastavale

Viru-Jaagupi: jänekseD

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 195
2. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 69
3. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
4. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 195
5. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 53, ?
6. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 181, 195
7. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
8. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 182
9. ↑ Mari Must, Aili Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk. 37
10. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 52, 181
11. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 182
12. ↑ Viru-Jaagupi jutt "t̀š̀irkase h̀ärjad"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.