PandiVere da-tegevusnimi

• 1 da-tegevusnimi ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.2.2 koondelised ata tüved
    • 1.2.3 Da/tta liitega tüved ^[2]
    • 1.2.4 keela/vääna tüved
    • 1.2.5 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.6 ele liitega lühikeses vältes tüved
    • 1.2.7 kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved
    • 1.2.8 kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved
    • 1.2.9 kahesilbilised Da tüved
    • 1.2.10 kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved
    • 1.2.11 kahesilbilised sta, tta tüved
    • 1.2.12 kahesilbilised (k,p,t)sa tüved
    • 1.2.13 kahesilbilised (k,p,t)se tüved
    • 1.2.14 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
    • 1.2.15 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
    • 1.2.16 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.17 kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved
  • 1.3 saama + -Da
  • 1.4 -Des gerundiiv
    • 1.4.1 -Des gerundiiv määrsõnana
• 2 viited ja märkused

da-tegevusnimi ^[1]

tunnused

kääne	latiiv	seesütlev (inessiiv)
tegevusnime tunnus	-ta, -da, -a (<*-tak)	-tes, -des, -es (<*-δe+ssa)

da tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule

• keskmurdes üldine: pes̀ta, e̮m̆melDa

pöördkonnad

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

• keskmurdes (üldine): jûwa, lûwa, pûwa, tûwa; vîja; käìja, lüìja, müìja, süìja;Väike-Maarja:lǖ ̨ a, mǖ ̨ a, sǖ ̨ a
• keskmurdes (tavalised): kièDa; Viru maamurdes: suàDa;Kadrina:jäèDa - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul.

Ülipikk (kolmas) välde võis tekkida nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud (tiàDa, siàDa) tüvede mõjul.

koondelised ata tüved

ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta (ak̆kat̆ta<*hak̆kat̆tak) kujul ja hiljem levinud teistessegi sõnarühmadesse. kinnise silbi tõttu on tüvi nõrgas astmes.

• Väike-Maarja: laĭnat̆ta Kadrina: jät̆kat̆ta Viru-Jaagupi: üp̆pat̆ta Simuna: kur̆nat̆ta

koondeliste tüvede eeskujul võis mõne sõna tugevasse astmesse ilmuda k

• keskmurdes (üldine): os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak)

osa sõnu on läinud julgeda taoliste tüvede rühma (eriti Risti kihelkonna lääneosas, aga mujalgi keskmurdes)

• Kadrina: kärssaDa

Viru maamurrakutes on tavaline:

• keDràma / keDraDa

Da/tta liitega tüved ^[2]

pöörduvad Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja osalt Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;

kirderannikumurdes,idamurdes,Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal toimus sama muutus ka kaasrõhulise silbi järel.

• Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laGunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loGiZet̆ta, le̮ŭGut̆tat̀ta, pīGistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äBenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;

läänepoolseteis murrakutes tavalist Da tunnust võib siin kuulda vist õigekeele mõjul.

• Väike-Maarja: lot̆terDaDa, puhastaDa, vähänDaDa; Rakvere: valestaDa;

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): kiĕlat̆ta (~ algsoome *kēltäδäk), kiĕrat̆ta; Väike-Maarja:kǟnat̆ta; Simuna: püĕrat̆ta;

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub keskmurdes üldiselt tüvekaashäälikule

• Rakvere: nuhelDa, Väike-Maarja: rījelDa Viru-Jaagupi: kīDelDa Simuna: e̮m̆melDa

läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi

• Väike-Maarja: me̮t̆telDa;

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

13 iüttelda, 109 mottelda, 127 nuchtelda, 180 nuhelda, 302 kaupelda

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[4]):

33 möttelda, tappelda, üttelda ~ öölda, waidelda, rielda, nuhhelda, wihhelda

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

• Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮Belet̆ta ('logeleda'), siBelet̆ta

ootuspäraselt tüvekaashäälikule liitub Da keskmurdes järjekindlalt ainult Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

260 purrelda

kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved

tunnus on häälikulooliselt Da. nende sõnade eeskujul ongi Da levinud teistesse sõnarühmadesse.

• Väike-Maarja: lugèDa; Kadrina: küZìDa; Viru-Jaagupi: valàDa

kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved

on kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul kogu keskmurdes Da lõpulised.

• keskmurdes (üldine): juh̀tuDa jul̀geDa lah̀kuDa laŋ̀GeDa le̮h̀keDa mur̀DuDa vet̀́tiDa seĺ̀GiDa
• Väike-Maarja: seĺ̀GuDa, Simuna: kal̀DuDa, Kadrina: kus̀tuDa

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (aǹDa <*antaδak)

• Põhja-Tartumaal ja keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, leìDa (<*leütäδäk), oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa

Lõuna-Eesti, saarte ja läänemurdele omast häälikuseaduse vastast poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest. sisekao puhul kasutatakse Da liidet

• siin-seal kogu keskmurdes: tiăDa

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

ootuspärane ülipikk (kolmandas vältes) lõputa tegevusnimi on tavaline Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, aga keskmurde põhjarühmas haruldane

• Väike-Maarja: [ei os̀ka] tańt̀si

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• Väike-Maarja: lîkkuDa, Rakvere: e̮èruDa, Simuna: kuàluDa

seda leiame juba vanast kirjakeelest, aga see võib olla võõrkeelsete kirikuõpetajate liialdatud lihtsustus:

• (1535. a) Wanradti ja Koelli katekismuses ^[5]: lk 83-85
• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[3]:

87 sündida, 88 vsckuda, 101 pradida, 334 rystida

tunnus liitub harvem kaashäälikule

• Koeru, Laiuse: tańt̀sta; Laiuse: (kat̀sma) kat̀sta, (kut̀sma) kut̀sta

kahesilbilised sta, tta tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (Risti: pis̀ta <*pistäδäk)

• Kadrina: luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèGa] vîtta Rakvere: os̀ta Simuna: jät̀ta, kas̀sa ('kasta'), küt̀ta

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kõikjal Viru maamurdes ja Ida-Järvamaal on tüve ja tunnuse vahelt üks silp kindlasti kadunud ja ilmselt (Simuna:) juok̀sta <*juok̀se+δak taoliste sõnade mõjul.

• mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta

kirjakeeles nad on taolisel kujul juba August Wilhelm Hupelil (1780. a):

• 39 maksta, 239 peksa, peksta ^[6]

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurdes levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kaìtseDa Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀seDa Simuna, Viru-Jaagupi: küp̀seDa Simuna, Rakvere: pä̂ZeDa Simuna: piàZeDa keskmurdes (üldine): e̮it̀seDa

tunnus liitub harvem kaashäälikule

• Rakvere: kait̀sta; Rakvere, Kadrina: mait̀sta Simuna: pias̀ta; keskmurdes (üldine): te̮us̀ta

Eesti õigekeel lubab mõlemaid võimalusi.

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

tunnus liitub s-le

• keskmurdes (üldine): juòsta, kus̀ta, las̀ta, pes̀ta, las̆tà, pes̆tà;

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on levinud Da lõpuline tegevusnimi.

• keskmurdes (üldine): käs̀kiDa (~ Ambla, Põltsamaa: käs̀ta), küžìDa (~ Pilistvere, Põltsamaa: küs̀ta)

tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas, rannamurrakuis ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

• kus̀sa, käs̀sa, las̀sa, pes̀sa Viru-Jaagupi, Simuna: kis̀sa (kiskuda), us̀sa (uskuda) Simuna: kas̀sa (kasta);

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, h(<*k) järelt kadunud.

• nähä̀ ~ nähà (<*nähδäk), tehà, sur̀ra, tul̀la, ol̀la (KadrinaPalmse:e̮l̀la), paǹna, Viru maamurdes: meǹna

Lõunaeestipärast häälikuseaduslikku poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest

• Laiuse, Kursi, Äksi, Juuru, Risti, Jõelähtme: ol̆là (<*olδak);

murrakuti esineb tugevast astmest (paǹDi / paǹDuD) üldistatud D

• Laiuse, Kuusalu maamurraku: paǹDa

saarte, läänemurdele omast nähja/tehja kohtab vanades lauludes:

• Väike-Maarja:
  • Ei mina viitsind tehja tööda
  • Panin ärjad eina niitma ^[7]
• • Küll saad nähja, küll näikse,
  • Kas tibu läheb teole ^[8]

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

ootuspärase poolpika (teises vältes) kūlla <*kūlδak asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

• Viru maamurdes Lõuna-Eesti ja läänemurdega ühine: kūlDà
• keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): laùlDa (*laulaδak), naèrDa

kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved

ootuspärase ülipika (kolmandas vältes) lõputa tegevusnime asemel on vist kahesilbiliste Da, Dä tüvede eeskujul

• keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) - Simuna, Viru-Jaagupi: kas̀vaDa; Rakvere: kuìvaDa

tunnuse t võib olla tüvetäishääliku järel ka kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

• keskmurdes (üldine): leǹDama / len̆nat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama / kuĭvat̆ta; Väike-Maarja: kes̀tama / kes̆tat̆ta ('kestma / kesta')

saama + -Da

sarnane tarind moodustab mõlema tegumoe liitminevikku (eriti Põhja-Tartumaal,Ida-Järvamaal ja Viru maamurdes, aga ka lääne ja kirderannikumurdes)

• Väike-Maarja:küp̆sè siBulat saì piàle paǹna, siè teGì peh̀mest; eǹne saì kerilaùDade piàle, sîs saì kehàDe piàle âDa; vaes̀t sai [kangast] vièl rē̮Za pīmaGa nat̆tuk̆ke prit̀́siDa, Kadrina:seDàZi saì jo mit̀me mehè seDa kat̆tust tehà, Laiuse:ek̀s sânD vaèva kül̄ nähà; aluspük̆si kaŋ̀GaD saìD ke̮ik̀ mur̆relDat̆ta

-Des gerundiiv

on tavaliselt tuletatav Da-tegevusnimest (<*-δ+e+ssa)

• keskmurdes (üldine): nähä̀ ~ nähes, süìja ~ süìjes;Väike-Maarja:sǖ ̨ a ~ sǖ ̨ es, pes̀sa ~ pes̀ses; Kadrina:jäèDa ~ jäèDes
• Simuna: näh̆jès, teh̆jès ~ näh̀jes, teh̀jes ~ (nagu vadja keeles ja Soome idamurretes:) näh̀hes, teh̀hes
• Viru-Jaagupi: kat̀suDes, raìjuDes, jäGàDes; Kadrina:kuDùDes
• keskmurdes (üldine): aǹDes, kaǹDes, küǹDes, mur̀Des, oìDes,
• Simuna,Väike-Maarja,Rakvere jm: tah̀tes, aga Viru maamurdes jm ka:tahès
• Viru maamurdes: Väike-Maarja:jalut̆tat̆tes, kir̆jut̆tat̆tes, valestat̆tes, aĭGut̆tat̆tes, jah̆vat̆tat̆tes, kan̆nat̆tat̆tes, kahatset̆tes, muretset̆tes; Viru-Jaagupi:ar̆mastat̆tes, kum̆marDat̆tes, kur̆vastat̆tes; Simuna:lok̆sut̆tat̆tes, lorut̆tat̆tes

-Des gerundiiv määrsõnana

• Viru maamurdes: elàDes ('iialgi'), Juuru: ol̆Gu mis̄ tahès eh̀k kus̄ tahès; iGa tah̀tes ('igal juhul, kindlasti, muidugi')

viited ja märkused

1. ↑M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 326
2. ↑"Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 87
3. ↑ ^{3,0 3,1 3,2}"Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
4. ↑"Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
5. ↑"Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
6. ↑Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
7. ↑H II 11, 662 (18) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kodila k. - Konrad Roost < Jaak Hübner (1889) "Loomad põllutööl"
8. ↑H II 11, 345/6 (117) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Ilus neiu isa kodus"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

Alutaguse-Ingeri kepsutamine

Loodan saada kunagi nii targaks, et oskaks rahvalaulu isegi noodist laulda. Ettevalmistuseks uurin, kuidas noot vastab tegelikule salvestusele. Töötasin pisut Kohtla-Vitsiku küla Ann Vahermaa lastelauluga "Kiigu kiigu kitsekene..." (KKI, RLH 62:24 (2) Jõhvi-Iisaku vana kandle 593 lk), mille viis võib olla Ingeri laulu "Tupa oli täynnä tuppasuita..." kohalik arendus.

---

kül saad siiski vaita olla

---

Pildi seletuseks:

• Punane kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB kirjutasin paremale).
• Must kõver märgib helisagedust (Hz).
• Rõhtsad katkendjooned märgivad kaheksandiktoone (suur sekund/8).
• Katkendlikud püstjooned märgivad kümnendiksekundeid.
• Jämedad sinised püstjooned eraldavad värsijalgu.
• Kitsad sinised püstjooned eraldavad "noote".
• Punased rõhtjooned märgivad võimalikke astmeid.
• Kromaatiline helirida on kirjutatud paremale servale.
• Rohelised kaldjooned märgivad minu meelest laulikule olulisi viisikeerutusi.
• Häälikute ajaline jagunemine on kirjutatud ruudustiku keskele.

Noot näikse olema üsnagi esituse taoline, kuid mulle tundub, et rahvalaulus pole tähtsad need üleskirjutatud noodid, mille vahel koolitatud lauljad hüppavad, vaid hoopis seesama lainetamine ise. Kui koolitatud laulja üritab võimalikult kiirelt ja täpselt jõuda järgmise noodini ja jääda sinna pidama nõutud ajaks, siis rahvalaulik veedab põhilise aja just nende lainepõhjade ja harjade vahel liugumisega ega jää "noodile" pidama muidu kui värsilõpus põhitooni kinnitamiseks (või kiigelaulude pikkadel silpidel).

---

Sama värsi spekter on selline:

Pildi seletuseks:

• Roheline kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB).
• Sinine kõver märgib helisagedust (Hz).
• Hall udu märgib häälikuid.

---

Kui panna kõik poolvärsikordusega viisijupid teineteise peale, siis saab sellised pildid:
Esmalt on kohakuti helivaljuse (ülemised) kõverad:

---

Teiseks on rööbiti meloodialiikumise (alumised) kõverad:

Laulik ei näi lainetama vanadusnõtrusest. Tema põhiheli on vägagi kindel ja lainetuste suund on sarnane ka eri värssides, kuigi meloodia võib liikuda "astmeid" allpool näib see rööbitine ja korrapärane.
Jätkan järgmiste värssidega:

---

kui saad alla musta mulla

---

---

---

kena kirstu keske-ella

---

---

---

Nagu näha luuletab "Praat" kood erinevad subastmed, kui muuta kuvatavat sagedusvahemikku.

---

---

valge laudade vahe-ella

---

---

Pildi seletuseks:

• Lilla kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB).
• Must saehammas jäljendab helisageduse muutumist (Hz).
• Lillad sõõrid piiravad (väga laias piiris kõikuvaid) sagedusi, mida on noodistatud samale kõrgusele.
  Kuueteistkümnendiknoodid ("-dade") on vist jagatud eri "astmete" vahel selleks, et edasi anda sujuvat tõusu.
• Roheliste kaartega katsun näidata lauliku mõtte suunda. Poolvärsi jooksul tõuseb väikeste lainetega "d-noodi" poole. (Kuigi nooti ta ilmselt ei tunne). Kolmanda värsijala jooksul võngutab end põhihelini ja neljandaga tagasi üles. Poolvärssi korrates kordab sama kujundit, aga tõus jääb madalale, sest uut värssi peaks alustama pisut põhihelist allpool.

Minu esialgse mulje põhjal tuleks SELLE LAULU nooti lugedes võnkuda heliliste häälikute kaupa üsna ühtlaste lainetega ühest äärmisest noodist teise ja eirata vahepealseid "astmeid", mida noodistaja oletab tahetud laulda (solfedžo tunnis õpitud kogemuse põhjal).
Nootki näitab, et viimase värsi teine tõusev liikumine lainetab rööbiti kuid madalamal, kui üleeelmise värsi puhul ("kui saad ...").
Värssi peaks alustama põhihelist pisut madalamate lainetega.
Värsijala vältus tundub olevat üsna kindlalt 0.6 s kandis, mille sees jagatakse häälikud sageli kaheks või kolmeks võrdseks rühmaks.
Helitugevuse muutused tunduvad samuti korrapärastatud, kuid noodistamisel seda pole märgitud ega õpetata ka tavalist lauljat seda väljendusvahendit nii väikeste vältuste jooksul valitsema.

---

foneetiline spekter:

---

---

Kõige lõpuks - e-hääliku lainetamine lähivaates:
(va)"he-e-el"(la)

---

PandiVere ma-tegevusnimi

• 1 ma-tegevusnimi ^[1]
  • 1.1 tunnused
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.2 koondelistega sarnastunud tüved
    • 1.2.3 keela/vääna tüved
    • 1.2.4 kahesilbilised i, ü, u tüved
    • 1.2.5 ülipikas vältes e tüved
      • 1.2.5.1 sisekaolised
      • 1.2.5.2 sisekaota
  • 1.3 käänded
    • 1.3.1 mas
    • 1.3.2 mast
    • 1.3.3 mat̆ta
    • 1.3.4 maks
  • 1.4 lauselühend
• 2 viited ja märkused

tegevusnimed ^[1]

tunnused

	Seesütlev	Seestütlev	Sisseütlev	Ilmaütlev	Saav
tegevusnime tunnus	-mas	-mast	-ma (<*-mähen)	-matta	-maks

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud tugeva astme tüvele

• Kadrina:tulèma; Viru-Jaagupi: mur̀Duma
• keskmurdes üldine: me̮t̀lema, nuh̀tlema, ke̮nèlema

või umbisiku tunnusele

• Väike-Maarja: [piDi, piàB] kīDet̆tama, luettama, teh̀tama; Simuna: tul̀Dama

pöördkonnad

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

• keskmurdes üldine: kart̀ma lüp̀sma mak̀sma mat̀ma nīt̀ma püìDma seìZma tap̀ma ve̮t̀ma üìDma aǹDma kaǹDma küǹDma laùlma naèrma siàDma tiàDma

sõnuti on säilinud sisekao eelne kuju

• keskmurdes üldine: kas̀vama kuìvama

sõnuti ja kohati on tüvest kadunud "v" (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

• Kadrina: kuìma; Simuna: külìma;

koondelistega sarnastunud tüved

mõned sõnad on hakanud pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

• keskmurdes üldine: leǹDama (len̆nat̆ta)
• Väike-Maarja: kes̀tama kes̆tat̆ta; Väike-Maarja, Viru-Jaagupi: kuìvama kuĭvat̆ta

keela/vääna tüved

on 19. sajandil hakanud keskmurdes, kirderannikumurdes ja Lõunaeesti keele kirdemurrakutes pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

• keskmurdes üldine: kièlama kièrama
• Simuna: püèrama; Väike-Maarja, Simuna: viànama; Viru-Jaagupi, Kadrina: veànama

vanemas kirjakeeles, läänemurdes ja Lõuna-Eestis liitub "ma" kaashäälikule.

• Risti: kièlma

kahesilbilised i, ü, u tüved

• keskmurde põhjarühmas üldine: ek̀sima kerkkima e̮p̀pima as̀tuma is̀tuma kat̀suma kis̀kuma kuk̀kuma laùZuma līkkuma se̮t̀kuma e̮èruma

sõnuti ja kohati on "ma" tunnuse eest tüvetäishäälik kadunud (sarnaselt lõuna ja läänepoolsetele murrakutele)

• Simuna: uòlimat̆ta ~ uòĺmat̆ta;

300 a tagasi oli sisekadu üldine ka neis sõnades:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

7 vsckma 21 otzma 27 errarickma 33 opma 171 astma 241 tantzma 335 rystma (~ 3 errarickuma 24 katzuma 31 sündima 216 kondima)

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[3]:

41 hauckma 43 löhtzma 44 pruhckma 50 astma 55 pühckma 65 osckma 85 opma 100 kisckma 106 kohrma 132 rechkma (~ 40 sündima kenckima 46 ristma ~ ristima 47 tantzima 101 sundima)

• Johann Hornungil (1695. a) ^[4]:

7 kutsma 8 noidma wandma säädma (~ pühkima 100 otsimatta)

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

34 uskma kiskma 101 istma ~ istuma 109 katsma (~ 165 räkima) tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud kinniste silpide(~ pühitud, astun), enesekohaste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul.

ülipikas vältes e tüved

sisekaolised

• juok̀sma kûlma las̀kma tuǹDma te̮ùZma
• Rakvere: kait̀sma, Kadrina: mait̀sma, Viru-Jaagupi: le̮p̀ma pä̂Zma, Simuna: pėàZma

sisekaota

• keskmurde põhjarühmas üldised (taastunud tüvetäishäälikuga vormid): le̮p̀pema aìZema
• Viru-Jaagupi: kait̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi: mait̀sema, Simuna: piàZema; Rakvere, Simuna: pä̂Zema; Viru-Jaagupi: suit̀sema; Viru-Jaagupi: vièrema; Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja: e̮it̀sema; Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku Oonurme:küp̀sema

tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul 18/19. saj vahetusel:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

25 erralangkma 53 erralopma 60 kinni sulgkma 199 kaitzma

• Heinrich Stahlil (1637. a) ^[6]:

44 küpsma 51 löpma 54 langma 101 haisma 107 kaitzma

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[5]):

148 öitzma 155 peäsma

käänded

mas

• Väike-Maarja: vih̀tlemas Kadrina: elàmas toŕkkimas Rakvere: nop̀pimas e̮ĭjenDamas Põltsamaa: ei sânD sāmaski [enam sêppi]

s pikeneb, kui lauserõhu tõttu nihkub sõnarõhk kolmandale silbile

• Laiuse: kuì [leh̀m] rik̆kut̆tuD on̄ , sīs eĭj ̮ ak̀ka ak̀kama•s̀ki [lüpsma] Põltsamaa: pe̮l̀D olema•s̀ki; nüìD enàm ta [külatee] nî tümaks ei lähä̀ minemas̀kî• Kolga-Jaani: koer nî sûr sak̂s, pal̆̀jast leìBä ei sü̮̂ olemas̀ki

Viru maamurde (Ida-Järvamaa,Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa) ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes

• Väike-Maarja: vīmàs Rakvere: süö̆màs tuŏmàs Simuna: juŏmàs süö̆màs

mast

• Palamuse: panèmast

ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes kogu keskmurdes (välja arvatud lääne serva murrakud)

• Ambla: ki̮ĕmast

lauludes:

• Viru-Jaagupi:
  • Ollge vaid valestamasta
  • Pidage suud pettemasta ^[7]

mat̆ta

• Kadrina: [liĕris] käĭmat̆ta Simuna: juŏmat̆ta Rakvere: tiàDmat̆ta Viru-Jaagupi: kièlmat̆ta pe̮let̆tamat̆ta Simuna: naèrmat̆ta Paide: [eìn jäì puh̀ta] teGemat̆ta

Viru maamurdes (Järvamaal ja Harjumaal) t pikeneb kaasrõhu tõttu

• Viru-Jaagupi: olemat̀ta uŏlimat̀ta Põltsamaa: [teGì seDà] üt̀lemat̀ta Kolga-Jaani: [jäì] näGemät̀tä (~ näGemät̆tä [aZì])

eriti (kahest silbist) pikemates tüvedes

• Ambla: ahenDamat̀ta

aga ka sisekaolistes ja koondelistes tüvedes

• Viru-Jaagupi: kièramat̀ta Ambla: leikkamat̀ta

mat̆ta tunnusele võib kanduda isegi sõnarõhk

• Viru-Jaagupi:[liĕris ol̀D ja] lièrima•t̀taGi [oĺiD]

• juba Johann Hornungil on kahesugust lõppu ^[4]:

45 löpmata & löpmatta

• August Wilhelm Hupelil (1780. a):

7 uskmata uskmatta ^[8]

• neid tuletisi tarvitatakse tihti määrsõna võ omadussõnana

Hageri: [ük̀s] läBemat̆ta [inìme] Harju-Madise: tänamat̀ta lôm Järva-Madise: ar̀vamat̆ta [ulk̀] Viru-Jaagupi, Simuna: koGemat̀ta Juuru: käĕmat̆ta [tḙ̂] Järva-Jaani: kûlmat̆ta [inìme] (kurt, sõnakuulmatu); le̮p̀mat̀ta [kavàl] Viru-Jaagupi: alà le̮p̀mat̆ta Väike-Maarja: [temà ve̮ìZ] le̮p̀mat̀ta [luGèDa] Palamuse: kānet̆tamat̆ta [meŹì]; an̆na eh̀k aǹmat̀ta; käì eh̀k käĭmat̆ta (ükskõik) Põltsamaa: üt̀lemat̆ta [pal̆́lù] Viru-Jaagupi: tiŋ̆Gimat̆ta Kursi: vahet̀ piDamat̆ta Laiuse: il̀mle̮p̀mat̆ta [saDàB] Pilistvere: il̀mle̮p̀mat̆ta [sûr]

• eessõna il̆ma tarvitatakse peamiselt lauselühendis
  • Kadrina: ük̀s il̆ma lait̀mat̆ta inimeZe lap̀s Laiuse: il̆mà arimat̆ta mâ; ma il̆mà näGemat̆ta ei tėànD os̀ta
  • Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustes ^[2]:

219 ilma tüddimatta lojuset 53 se on tæma ilma kogkematta sanuth "273" ilma tænnamatta inimesset

• mat̆ta on liitunud nimisõnalegi

Juuru: il̀mamat̆ta Koeru: ulkkamat̆ta [aèGa, pal̆ju]

maks

vanapärast^[9] maks-liidet kohtab keskmurdes ainult harva lauludes:

• Kadrina:
  • homme on mõrtsukas merella
  • hingevõttija veella
  • ...
  • püidemaks püha kaluda
  • loomas laiu latikaida ^{[7] [10]}

lauselühend

• kirderannikumurdes,idamurdes & keskmurdes (peale Lääne-Harjumaa) tarvitatakse õigekeele vat asemel ulatuslikult ma lauselühendit.

Väike-Maarja: pik̆kaD [juuksed] näh̀ti olèma; vanamest näh̀ti om̆mik̆ku ük̆si minèma; Kadrina: Arukülas üölDi kak̆sik̆kuD olèma Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

taoline lauselühend on tavaline lauludes:

• Simuna:
  • Teaksin surma tulema
  • Ea otsassa olema
  • Maa'p teeneks suvela tööda ^[11]

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 318
2. ↑ ^{2,0 2,1 2,2} "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
3. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
4. ↑ ^{4,0 4,1} Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
5. ↑ ^{5,0 5,1} "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
6. ↑ Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
7. ↑ ^{7,0 7,1} H II 10, 479 (244) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "Noorikupõli"
8. ↑ Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
9. ↑ Saav
10. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 145
11. ↑ H II 65, 65 (33) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Ei karda surma"

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.

PandiVere umbisikulise tegumoe minevik

• 1 umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}
  • 1.1 tunnused
    • 1.1.1 eitav kõne
  • 1.2 pöördkonnad
    • 1.2.1 e asendab a & ä ^[4]
      • 1.2.1.1 tta tüved
      • 1.2.1.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.2 ühesilbilised pika esisilbiga tüved
    • 1.2.3 kaashäälikule liitumine
      • 1.2.3.1 kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved
      • 1.2.3.2 kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved
      • 1.2.3.3 koondelised ata tüved
      • 1.2.3.4 ele liitega pikavältelised tüved
    • 1.2.4 algselt pearõhuta täishääliku järel
      • 1.2.4.1 nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel
      • 1.2.4.2 Da/ta liitega tüved
    • 1.2.5 kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved
    • 1.2.6 anda/leida tüved
    • 1.2.7 keela/vääna tüved
• 2 viited ja märkused

umbisikulise tegumoe minevik ^{[1] [2]}

tunnused

aeg ja kõneviis	eitussõna	pöördelõpud
minevik		-ti
mineviku eitus	ei	-tud

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -tie, -die (<*-tihen <*-ta+i+sen: mineviku i tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) ^[3]:

• sõimatie(, toodie)

eitav kõne

eitavas umbisikulises mineviku lauses tarvitatakse eitussõna järel mineviku umbisikulist -tud-kesksõna.

• Väike-Maarja:ei mak̆set̆tuD; Kadrina: ei pek̆set̆tuD; Viru-Jaagupi: ei piettuD [piDùZi];

pöördkonnad

e asendab a & ä ^[4]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

• keskmurdes (üldine):mak̆set̆ti pek̆set̆ti tahet̆ti; Simuna:kar̆Det̆ti kⁱēDet̆ti lālet̆ti te̮s̆tet̆ti; Väike-Maarja:laŭlet̆ti naĕret́̆ti nīDet̆ti me̮estet̆ti; Kadrina: lüp̆set̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet̆ti

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

• Väike-Maarja:kül̆vat́̆ti

tta tüved

tüve tt on seejuures umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;

seda leiame juba vanast kirjakeelest:

• Georg Mülleri (1600-1606. a) jutlustest ^[5]:

79 ülleswoetuth, 83 kattetuth, 88 maha mattetuth, 134 maetuth

• Hornungi keeleõpetusest ^[6]:

83 kattetud~kaetud, mattetud~maetud

sõnuti on tüve tt siiski püsinud:

• keskmurdes (üldine):nut̆tet̆ti pet̆tet̆ti;

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ti & et̆ti kuju.

• Väike-Maarja:alut̆tet́̆ti('alustati') kārut̆tet́̆ti lahut̆tet̆́ti nimet̆tet́̆ti ohot̆tet́̆ti va ̨ėot̆tet́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: aZut̆tet̆́ti; Simuna: līGut̆tet́̆ti lop̆put̆tet́̆ti
• Väike-Maarja:linut̆tat̆ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnus on -Di

• keskmurdes (üldised): käìDi müìDi vîDi; Laiuse:vêD́i; Viru-Jaagupi:tuàDi; Rakvere:lüèDi; Kadrina:süö̀Di

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnus on helilise kaashääliku järel -Di.

• keskmurdes (üldised): pań̀Di oĺ̀Di tuĺ̀Di sur̀Di; Viru-Jaagupi:meń̀Di;

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): näh̀ti teh̀ti peś̀ti kus̀ti;

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -tti tunnust.

• Laiuse:mińtti;

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

• keskmurdes (üldised): juos̀ti käś̀ti laś̀ti te̮us̀ti; Simuna, Kadrina:kis̀ti; Simuna:us̀ti; (Põhja-Viljandimaal:küś̀ti;)

koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+ti kujul

• Nissi: te̮m̆mat̆ti;

ele liitega pikavältelised tüved

umbisiku tunnus Di liitub tüvekaashäälikule

• Kadrina: kaŭBeĺDi üö̀lDi; Väike-Maarja, Rakvere: üèlDi~^üö̂lDi

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tt säilitanud tüve

• Laiuse: üt̆telDi~ö̭èlDi;Väike-Maarja: me̮t̆telDa me̮èlDuD;

algselt pearõhuta täishääliku järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti või t́̆ti tunnus liitub rõhuta täishäälikule

• Rakvere: taZut̆ti; Simuna: liZat̆́ti; Kadrina: tam̆Bit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟGit́̆ti;
• keskmurdes (üldine):kas̆tet̆ti kieDet̆ti me̮ĕDet̆ti nīDet̆ti nut̆tet̆ti os̆tet̆ti pis̆tet̆ti sāDet̆ti se̮ĭDet̆ti tahet̆ti tap̆pet̆ti te̮stet̆ti;

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti liitub algselt pearõhuta täishäälikule

• keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küe_ot́ti~küetti;
• Lõuna-Kadrina, Väike-Maarja: kuot́ti; Lõuna-Kadrina, Simuna: siut́ti; Lõuna-Kadrina: laut́ti; Haljala maamurrakus: piet́ti; Väike-Maarja: luet́ti viet́ti; Simuna: aet́ti;

Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -tti kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, osalt Edela-Läänemaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, kirderanniku- ja idamurdes.

• Väike-Maarja:linut̆tat̆́ti; Kadrina:lauttat̆́ti me̮istat̆tat́̆ti taĭvut̆tat̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆penDat̆́ti kaZvat̆tat́̆ti küp̆set̆tat́̆ti viĕret̆tat̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti kārut̆tat̆́ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihe̮n)

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -Di kujul nagu Lõuna-Eesti keeltes,läänemurdes ja Hiiumaal. ^[7]

• Laiuse Teilma: imestaDi;

vanast kirjakeelest leiab mõlemaid võimalusi

• Hornungi keeleõpetusest ^[8]:

82 kustutadi~kustutedi

• 1715. a Uues Testamendis ^[9]:

kulutati walgustadi körwetati

• Anton Thor Hellel (1732. a ^[10]) ja (tema enda tõlgitud) esimeses piiblis ^[11]:

-tati

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti on säilinud sisekao eelne et̆ti kuju

• Väike-Maarja: naĕret́̆ti; Väike-Maarja, Kadrina: laŭlet̆ti~laŭlet́̆ti; Väike-Maarja, Simuna: lālet̆ti~lālet́̆ti;

sisekao puhul kasutatakse -Di liidet

• keskmurdes (üldine):kûlDi (<*kūltihen)

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ti kujul

• ańtti kańtti küńtti murtti je̮utti leitti ne̮utti oitti püitti~pǖtti siatti se̮utti tiatti~ti̮atti ve̮itti üitti~ǖtti~ǖt́̆ti;

vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.

• Äksi: kün̆net̆́ti

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -tti kujul

• Väike-Maarja: kül̆vat́̆ti; Simuna: kiĕrat́̆ti kurnat́̆ti; Viru-Jaagupi: kǟnet́̆ti nū̮mat́̆ti; Kadrina: ar̆jat́̆ti

viited ja märkused

1. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 307, 311
2. ↑ PandiVere umbisikulise tegumoe olevik
3. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
4. ↑ M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 311
5. ↑ "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
6. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
7. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 88
8. ↑ Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
9. ↑ Meie Issanda JEsusse Kristusse Uus Testament Ehk Jummala Ue Sädusse Sanna mis Pärrast Issanda JEsusse Kristusse Sündmist pühhast Ewangelistist ja Apostlist on ülleskirjotud, ja nüüd Ma Kelel üllespantud Tallinnas. TALLINNAS Trükkis Johan Kristow Prendeken. Aastal 1715 (Tallinn : J. C. Brendeken)
10. ↑ "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
11. ↑ Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal

PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.