Monday, November 19, 2012

PandiVere da-tegevusnimi

da-tegevusnimi [1]

tunnused

kääne

latiiv

seesütlev (inessiiv)

tegevusnime tunnus

-ta, -da, -a (<*-tak) -tes, -des, -es (<*-δe+ssa)

da tunnus on liitunud võimaluse korral tüvekaashäälikule


pöördkonnad

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

tunnuse t on kadunud, või on tema asemel j, w, v

  • keskmurdes (üldine): jûwa, lûwa, pûwa, tûwa; vîja; käìja, lüìja, müìja, süìja;Väike-Maarja:lǖ ̨ a, mǖ ̨ a, sǖ ̨ a
  • keskmurdes (tavalised): kièDa; Viru maamurdes: suàDa;Kadrina:jäèDa - võivad olla tunnuse t taastanud mineviku (jä̂DuD, jä̂Di) mõjul.

Ülipikk (kolmas) välde võis tekkida nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud (tiàDa, siàDa) tüvede mõjul.

koondelised ata tüved

ta tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at̆ta (ak̆kat̆ta<*hak̆kat̆tak) kujul ja hiljem levinud teistessegi sõnarühmadesse. kinnise silbi tõttu on tüvi nõrgas astmes.

koondeliste tüvede eeskujul võis mõne sõna tugevasse astmesse ilmuda k

  • keskmurdes (üldine): os̀kama / oZat̆ta, vih̀kama / vihat̆ta (*osaδak, *vihaδak)

osa sõnu on läinud julgeda taoliste tüvede rühma (eriti Risti kihelkonna lääneosas, aga mujalgi keskmurdes)

Viru maamurrakutes on tavaline:

  • keDràma / keDraDa

Da/tta liitega tüved [2]

pöörduvad Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja osalt Viru maamurrakutes koondeliste ata tüvede sarnaselt nagu Eesti õigekeeles. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

  • keskmurdes (üldine): aittama / aĭDat̆ta, uottama / uoDat̆ta (*oδottaδak), näittama / näĭDat̆ta, vâttama / vāDat̆ta(vuattama / vuaDat̆ta); Viru-Jaagupi: kaŭDat̆ta, vaŭDat̆ta ('vajutada'); Kadrina: süittama / süĭDat̆ta; Väike-Maarja: sü̂ttama / sǖD́at̆ta;

kirderannikumurdes,idamurdes,Viru maamurrakutes ja Põhja-Tartumaal toimus sama muutus ka kaasrõhulise silbi järel.

  • Väike-Maarja: jäuttat̆ta (*jaɤottaδak), laGunet̆ta, le̮p̆pet̆tat̆ta, vihelDat̆ta ('riideid vm kulutada-määrida'); Kadrina:kül̆́met̆tat̆ta, loGiZet̆ta, le̮ŭGut̆tat̀ta, pīGistat̆ta, ulat̆tat̆ta, valestat̆ta, äBenet̆ta; Rakvere:lahut̆tat̆ta; Simuna:muretset̆ta, puettat̆ta;

läänepoolseteis murrakutes tavalist Da tunnust võib siin kuulda vist õigekeele mõjul.

keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. tunnuse t on tüvetäishääliku järel kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.

ele liitega pikavältelised tüved

Da liitub keskmurdes üldiselt tüvekaashäälikule

läänepoolsete murrakute mõjul võib Viru maamurrakutele omase me̮elDa / üèlDa asemel kohata ka tüve tt püsi

13 iüttelda, 109 mottelda, 127 nuchtelda, 180 nuhelda, 302 kaupelda

33 möttelda, tappelda, üttelda ~ öölda, waidelda, rielda, nuhhelda, wihhelda

ele liitega lühikeses vältes tüved

t̆ta liitub tüvetäishäälikule

  • Väike-Maarja: ke̮nelet̆ta, ke̮Belet̆ta ('logeleda'), siBelet̆ta

ootuspäraselt tüvekaashäälikule liitub Da keskmurdes järjekindlalt ainult Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal

260 purrelda

kahesilbilised lühikese esisilbiga vokaaltüved

tunnus on häälikulooliselt Da. nende sõnade eeskujul ongi Da levinud teistesse sõnarühmadesse.

kahesilbilised pika esisilbiga (ka koondelised) vokaaltüved

on kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul kogu keskmurdes Da lõpulised.

kahesilbilised Da tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (aǹDa <*antaδak)

  • Põhja-Tartumaal ja keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes): kaǹDa, küǹDa, tuǹDa, mur̀Da, leìDa (<*leütäδäk), oìDa, ve̮ìDa, püìDa, üìDa, je̮ùDa, ne̮ùDa, se̮ùDa, seàDa, tiàDa

Lõuna-Eesti, saarte ja läänemurdele omast häälikuseaduse vastast poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest. sisekao puhul kasutatakse Da liidet

kahesilbilised astmevaheldusega i, u, ü tüved

ootuspärane ülipikk (kolmandas vältes) lõputa tegevusnimi on tavaline Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, aga keskmurde põhjarühmas haruldane

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurde põhjarühmas (Harju, Järva ja Viru maamurdes) levinud Da lõpuline tegevusnimi.

seda leiame juba vanast kirjakeelest, aga see võib olla võõrkeelsete kirikuõpetajate liialdatud lihtsustus:

87 sündida, 88 vsckuda, 101 pradida, 334 rystida

tunnus liitub harvem kaashäälikule

kahesilbilised sta, tta tüved

tüve ja tunnuse sarnastumise käigus on üks silp kadunud (Risti: pis̀ta <*pistäδäk)

  • Kadrina: luotta, mat̀ta, pet̀ta, [aèGa] vîtta Rakvere: os̀ta Simuna: jät̀ta, kas̀sa ('kasta'), küt̀ta

kahesilbilised (k,p,t)sa tüved

kõikjal Viru maamurdes ja Ida-Järvamaal on tüve ja tunnuse vahelt üks silp kindlasti kadunud ja ilmselt (Simuna:) juok̀sta <*juok̀se+δak taoliste sõnade mõjul.

  • mak̀sta, pek̀sta, lüp̀sta, seìsta ~ seis̀ta

kirjakeeles nad on taolisel kujul juba August Wilhelm Hupelil (1780. a):

  • 39 maksta, 239 peksa, peksta [6]

kahesilbilised (k,p,t)se tüved

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on keskmurdes levinud Da lõpuline tegevusnimi.

tunnus liitub harvem kaashäälikule

Eesti õigekeel lubab mõlemaid võimalusi.

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

tunnus liitub s-le

  • keskmurdes (üldine): juòsta, kus̀ta, las̀ta, pes̀ta, las̆tà, pes̆tà;

kahesilbiliste lühikese esisilbiga sõnade eeskujul on levinud Da lõpuline tegevusnimi.

tunnuse t on Viru maamurrakutes (, Amblas, rannamurrakuis ja idapoolseteski sugulaskeeltes) samastunud eelnenud s häälikuga.

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

tunnuse t on keskmurdes (üldiselt) samastunud eelnenud helilise kaashäälikuga, h(<*k) järelt kadunud.

Lõunaeestipärast häälikuseaduslikku poolpikka (teist) väldet leiab peamiselt kesmurde lääne ja lõunapoolsetest murrakutest

murrakuti esineb tugevast astmest (paǹDi / paǹDuD) üldistatud D

saarte, läänemurdele omast nähja/tehja kohtab vanades lauludes:

  • Väike-Maarja:
    • Ei mina viitsind tehja tööda
    • Panin ärjad eina niitma [7]
    • Küll saad nähja, küll näikse,
    • Kas tibu läheb teole [8]

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

ootuspärase poolpika (teises vältes) kūlla <*kūlδak asemel on vist kahesilbiliste Da, tüvede eeskujul

kahesilbilised sisekaota a, ä, e tüved

ootuspärase ülipika (kolmandas vältes) lõputa tegevusnime asemel on vist kahesilbiliste Da, tüvede eeskujul

tunnuse t võib olla tüvetäishääliku järel ka kahekordistunud -(a)t̆ta- kujule.


saama + -Da

sarnane tarind moodustab mõlema tegumoe liitminevikku (eriti Põhja-Tartumaal,Ida-Järvamaal ja Viru maamurdes, aga ka lääne ja kirderannikumurdes)

  • Väike-Maarja:küp̆sè siBulat saì piàle paǹna, siè teGì peh̀mest; eǹne saì kerilaùDade piàle, sîs saì kehàDe piàle âDa; vaes̀t sai [kangast] vièl rē̮Za pīmaGa nat̆tuk̆ke prit̀́siDa, Kadrina:seDàZi saì jo mit̀me mehè seDa kat̆tust tehà, Laiuse:ek̀s sânD vaèva kül̄ nähà; aluspük̆si kaŋ̀GaD saìD ke̮ik̀ mur̆relDat̆ta


-Des gerundiiv

on tavaliselt tuletatav Da-tegevusnimest (<*-δ+e+ssa)

-Des gerundiiv määrsõnana

  • Viru maamurdes: elàDes ('iialgi'), Juuru: ol̆Gu mis̄ tahès eh̀k kus̄ tahès; iGa tah̀tes ('igal juhul, kindlasti, muidugi')


viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 326
  2. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 87
  3. 3,0 3,1 3,2"Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
  4. "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
  5. "Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
  6. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
  7. H II 11, 662 (18) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kodila k. - Konrad Roost < Jaak Hübner (1889) "Loomad põllutööl"
  8. H II 11, 345/6 (117) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) "Ilus neiu isa kodus"
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Sunday, August 26, 2012

Alutaguse-Ingeri kepsutamine

Loodan saada kunagi nii targaks, et oskaks rahvalaulu isegi noodist laulda. Ettevalmistuseks uurin, kuidas noot vastab tegelikule salvestusele. Töötasin pisut Kohtla-Vitsiku küla Ann Vahermaa lastelauluga "Kiigu kiigu kitsekene..." (KKI, RLH 62:24 (2) Jõhvi-Iisaku vana kandle 593 lk), mille viis võib olla Ingeri laulu "Tupa oli täynnä tuppasuita..." kohalik arendus.

kül saad siiski vaita olla

Pildi seletuseks:
  • Punane kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB kirjutasin paremale).
  • Must kõver märgib helisagedust (Hz).
  • Rõhtsad katkendjooned märgivad kaheksandiktoone (suur sekund/8).
  • Katkendlikud püstjooned märgivad kümnendiksekundeid.
  • Jämedad sinised püstjooned eraldavad värsijalgu.
  • Kitsad sinised püstjooned eraldavad "noote".
  • Punased rõhtjooned märgivad võimalikke astmeid.
  • Kromaatiline helirida on kirjutatud paremale servale.
  • Rohelised kaldjooned märgivad minu meelest laulikule olulisi viisikeerutusi.
  • Häälikute ajaline jagunemine on kirjutatud ruudustiku keskele.

Noot näikse olema üsnagi esituse taoline, kuid mulle tundub, et rahvalaulus pole tähtsad need üleskirjutatud noodid, mille vahel koolitatud lauljad hüppavad, vaid hoopis seesama lainetamine ise. Kui koolitatud laulja üritab võimalikult kiirelt ja täpselt jõuda järgmise noodini ja jääda sinna pidama nõutud ajaks, siis rahvalaulik veedab põhilise aja just nende lainepõhjade ja harjade vahel liugumisega ega jää "noodile" pidama muidu kui värsilõpus põhitooni kinnitamiseks (või kiigelaulude pikkadel silpidel).

Sama värsi spekter on selline:

Pildi seletuseks:
  • Roheline kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB).
  • Sinine kõver märgib helisagedust (Hz).
  • Hall udu märgib häälikuid.


Kui panna kõik poolvärsikordusega viisijupid teineteise peale, siis saab sellised pildid:
Esmalt on kohakuti helivaljuse (ülemised) kõverad:



Teiseks on rööbiti meloodialiikumise (alumised) kõverad:

Laulik ei näi lainetama vanadusnõtrusest. Tema põhiheli on vägagi kindel ja lainetuste suund on sarnane ka eri värssides, kuigi meloodia võib liikuda "astmeid" allpool näib see rööbitine ja korrapärane.
Jätkan järgmiste värssidega:
kui saad alla musta mulla


kena kirstu keske-ella


Nagu näha luuletab "Praat" kood erinevad subastmed, kui muuta kuvatavat sagedusvahemikku.

valge laudade vahe-ella


Pildi seletuseks:
  • Lilla kõverik ruudustiku alumisel serval märgib helitugevust (dB).
  • Must saehammas jäljendab helisageduse muutumist (Hz).
  • Lillad sõõrid piiravad (väga laias piiris kõikuvaid) sagedusi, mida on noodistatud samale kõrgusele.
    Kuueteistkümnendiknoodid ("-dade") on vist jagatud eri "astmete" vahel selleks, et edasi anda sujuvat tõusu.
  • Roheliste kaartega katsun näidata lauliku mõtte suunda. Poolvärsi jooksul tõuseb väikeste lainetega "d-noodi" poole. (Kuigi nooti ta ilmselt ei tunne). Kolmanda värsijala jooksul võngutab end põhihelini ja neljandaga tagasi üles. Poolvärssi korrates kordab sama kujundit, aga tõus jääb madalale, sest uut värssi peaks alustama pisut põhihelist allpool.
Minu esialgse mulje põhjal tuleks SELLE LAULU nooti lugedes võnkuda heliliste häälikute kaupa üsna ühtlaste lainetega ühest äärmisest noodist teise ja eirata vahepealseid "astmeid", mida noodistaja oletab tahetud laulda (solfedžo tunnis õpitud kogemuse põhjal).
Nootki näitab, et viimase värsi teine tõusev liikumine lainetab rööbiti kuid madalamal, kui üleeelmise värsi puhul ("kui saad ...").
Värssi peaks alustama põhihelist pisut madalamate lainetega.
Värsijala vältus tundub olevat üsna kindlalt 0.6 s kandis, mille sees jagatakse häälikud sageli kaheks või kolmeks võrdseks rühmaks.
Helitugevuse muutused tunduvad samuti korrapärastatud, kuid noodistamisel seda pole märgitud ega õpetata ka tavalist lauljat seda väljendusvahendit nii väikeste vältuste jooksul valitsema.

foneetiline spekter:

Kõige lõpuks - e-hääliku lainetamine lähivaates:
(va)"he-e-el"(la)

Monday, July 23, 2012

PandiVere ma-tegevusnimi

tegevusnimed [1]

tunnused

 

Seesütlev

Seestütlev

Sisseütlev

Ilmaütlev

Saav

tegevusnime tunnus

-mas -mast -ma (<*-mähen) -matta -maks

kunagine tuletusliide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud tugeva astme tüvele

või umbisiku tunnusele

pöördkonnad

kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

  • keskmurdes üldine: kart̀ma lüp̀sma mak̀sma mat̀ma nīt̀ma püìDma seìZma tap̀ma ve̮t̀ma üìDma aǹDma kaǹDma küǹDma laùlma naèrma siàDma tiàDma

sõnuti on säilinud sisekao eelne kuju

sõnuti ja kohati on tüvest kadunud "v" (sarnaselt läänepoolsetele murrakutele)

koondelistega sarnastunud tüved

mõned sõnad on hakanud pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

keela/vääna tüved

on 19. sajandil hakanud keskmurdes, kirderannikumurdes ja Lõunaeesti keele kirdemurrakutes pöörduma koondeliste ata tüvede sarnaselt.

vanemas kirjakeeles, läänemurdes ja Lõuna-Eestis liitub "ma" kaashäälikule.

kahesilbilised i, ü, u tüved

  • keskmurde põhjarühmas üldine: ek̀sima kerkkima e̮p̀pima as̀tuma is̀tuma kat̀suma kis̀kuma kuk̀kuma laùZuma līkkuma se̮t̀kuma e̮èruma

sõnuti ja kohati on "ma" tunnuse eest tüvetäishäälik kadunud (sarnaselt lõuna ja läänepoolsetele murrakutele)

  • Simuna: uòlimat̆ta ~ uòĺmat̆ta;

300 a tagasi oli sisekadu üldine ka neis sõnades:

7 vsckma 21 otzma 27 errarickma 33 opma 171 astma 241 tantzma 335 rystma (~ 3 errarickuma 24 katzuma 31 sündima 216 kondima)

41 hauckma 43 löhtzma 44 pruhckma 50 astma 55 pühckma 65 osckma 85 opma 100 kisckma 106 kohrma 132 rechkma (~ 40 sündima kenckima 46 ristma ~ ristima 47 tantzima 101 sundima)

7 kutsma 8 noidma wandma säädma (~ pühkima 100 otsimatta)

34 uskma kiskma 101 istma ~ istuma 109 katsma (~ 165 räkima) tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud kinniste silpide(~ pühitud, astun), enesekohaste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul.

ülipikas vältes e tüved

sisekaolised

sisekaota

tüvetäishäälik võis taastuda sisekaost pääsenud koondeliste tegusõnade (selgima, lahkuma) või kirderannikumurde mõjul 18/19. saj vahetusel:

25 erralangkma 53 erralopma 60 kinni sulgkma 199 kaitzma

44 küpsma 51 löpma 54 langma 101 haisma 107 kaitzma

148 öitzma 155 peäsma

käänded

mas

s pikeneb, kui lauserõhu tõttu nihkub sõnarõhk kolmandale silbile

  • Laiuse: kuì [leh̀m] rik̆kut̆tuD on̄ , sīs eĭj ̮ ak̀ka ak̀kama•s̀ki [lüpsma] Põltsamaa: pe̮l̀D olema•s̀ki; nüìD enàm ta [külatee] nî tümaks ei lähä̀ minemas̀kî• Kolga-Jaani: koer nî sûr sak̂s, pal̆̀jast leìBä ei sü̮̂ olemas̀ki

Viru maamurde (Ida-Järvamaa,Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa) ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes

mast

ühesilbilised tüved on mas-liite ees poolpikas (teises) vältes kogu keskmurdes (välja arvatud lääne serva murrakud)

lauludes:

mat̆ta

Viru maamurdes (Järvamaal ja Harjumaal) t pikeneb kaasrõhu tõttu

eriti (kahest silbist) pikemates tüvedes

aga ka sisekaolistes ja koondelistes tüvedes

mat̆ta tunnusele võib kanduda isegi sõnarõhk

45 löpmata & löpmatta

7 uskmata uskmatta [8]

Hageri: [ük̀s] läBemat̆ta [inìme] Harju-Madise: tänamat̀ta lôm Järva-Madise: ar̀vamat̆ta [ulk̀] Viru-Jaagupi, Simuna: koGemat̀ta Juuru: käĕmat̆ta [tḙ̂] Järva-Jaani: kûlmat̆ta [inìme] (kurt, sõnakuulmatu); le̮p̀mat̀ta [kavàl] Viru-Jaagupi: alà le̮p̀mat̆ta Väike-Maarja: [temà ve̮ìZ] le̮p̀mat̀ta [luGèDa] Palamuse: kānet̆tamat̆ta [meŹì]; an̆na eh̀k aǹmat̀ta; käì eh̀k käĭmat̆ta (ükskõik) Põltsamaa: üt̀lemat̆ta [pal̆́lù] Viru-Jaagupi: tiŋ̆Gimat̆ta Kursi: vahet̀ piDamat̆ta Laiuse: il̀mle̮p̀mat̆ta [saDàB] Pilistvere: il̀mle̮p̀mat̆ta [sûr]

219 ilma tüddimatta lojuset 53 se on tæma ilma kogkematta sanuth "273" ilma tænnamatta inimesset

  • mat̆ta on liitunud nimisõnalegi

Juuru: il̀mamat̆ta Koeru: ulkkamat̆ta [aèGa, pal̆ju]

maks

vanapärast[9] maks-liidet kohtab keskmurdes ainult harva lauludes:

  • Kadrina:
    • homme on mõrtsukas merella
    • hingevõttija veella
    • ...
    • püidemaks püha kaluda
    • loomas laiu latikaida [7] [10]

lauselühend

Väike-Maarja: pik̆kaD [juuksed] näh̀ti olèma; vanamest näh̀ti om̆mik̆ku ük̆si minèma; Kadrina: Arukülas üölDi kak̆sik̆kuD olèma Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma

taoline lauselühend on tavaline lauludes:

  • Simuna:
    • Teaksin surma tulema
    • Ea otsassa olema
    • Maa'p teeneks suvela tööda [11]

viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 318
  2. 2,0 2,1 2,2 "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
  3. Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
  4. 4,0 4,1 Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
  5. 5,0 5,1 "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
  6. Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII.
  7. 7,0 7,1 H II 10, 479 (244) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "Noorikupõli"
  8. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch / von August Wilhelm Hupel 1780 7
  9. Saav
  10. Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 145
  11. H II 65, 65 (33) < Simuna khk., Määri v. - Kristjan Raud < Mari Wändrik, 68 a. (1895 (kogutud), 1898 (saadetud)) "Ei karda surma"
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.


Sunday, October 23, 2011

PandiVere umbisikulise tegumoe minevik

umbisikulise tegumoe minevik [1] [2]

tunnused

aeg ja kõneviis

eitussõna

pöördelõpud

minevik -ti
mineviku eitus ei -tud

lauludes säilis mineviku umbisikulise tegumoe tunnuse pikem kuju -tie, -die (<*-tihen <*-ta+i+sen: mineviku i tunnusele on liitunud 3. isiku omandliide sen ~ hen) [3]:

  • sõimatie(, toodie)


eitav kõne

eitavas umbisikulises mineviku lauses tarvitatakse eitussõna järel mineviku umbisikulist -tud-kesksõna.

pöördkonnad

e asendab a & ä [4]

umbisiku tunnuse ees on kahesilbiliste tüvede algse tüvetäishääliku asendanud e nagu mujal põhja- ja idapoolsetes läänemeresoome keeltes.

sõnuti ja murrakuti on püsinud või taastatud a.

tta tüved

tüve tt on seejuures umbisiku tunnuse tõttu enamasti kadunud:

  • keskmurdes (üldine):jäetti~jǟtti ve̮etti kaetti maetti; Simuna: maet́ti~mat̆tet́̆ti; Väike-Maarja: küt̆tet́̆ti~küeot́ti~küetti;

seda leiame juba vanast kirjakeelest:

79 ülleswoetuth, 83 kattetuth, 88 maha mattetuth, 134 maetuth

  • Hornungi keeleõpetusest [6]:

83 kattetud~kaetud, mattetud~maetud


sõnuti on tüve tt siiski püsinud:

Da/ta liitega tüved

Ida-Eestis kirderannikumurdest Lõuna-Eesti keelteni leiab rööbiti at̆ti & et̆ti kuju.

  • Väike-Maarja:alut̆tet́̆ti('alustati') kārut̆tet́̆ti lahut̆tet̆́ti nimet̆tet́̆ti ohot̆tet́̆ti va ̨ėot̆tet́̆ti varastet́̆ti; Kadrina: aZut̆tet̆́ti; Simuna: līGut̆tet́̆ti lop̆put̆tet́̆ti
  • Väike-Maarja:linut̆tat̆ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti

ühesilbilised pika esisilbiga tüved

umbisiku tunnus on -Di

kaashäälikule liitumine

kahesilbilised lühikese esisilbiga e tüved

umbisiku tunnus on helilise kaashääliku järel -Di.

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

  • keskmurdes (üldised): näh̀ti teh̀ti peś̀ti kus̀ti;

Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal leiab Lõuna-Eesti keeltes, Põhja-Eesti lääne- & idamurdes tuntud -tti tunnust.

kahesilbilised se, kse, ske, sk(e>i), sk(u), s(ü>u) tüved

umbisiku tunnus on helitu kaashääliku järel -ti.

koondelised ata tüved

umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -at+ti kujul

ele liitega pikavältelised tüved

umbisiku tunnus Di liitub tüvekaashäälikule

läänepoolsete murrakute mõjul võib üèlDas̆se / me̮èlDas̆se asemel kohata tt säilitanud tüve



algselt pearõhuta täishääliku järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti või t́̆ti tunnus liitub rõhuta täishäälikule

  • Rakvere: taZut̆ti; Simuna: liZat̆́ti; Kadrina: tam̆Bit̆́ti; Haljala maamurrakus: rǟGit́̆ti;
  • keskmurdes (üldine):kas̆tet̆ti kieDet̆ti me̮ĕDet̆ti nīDet̆ti nut̆tet̆ti os̆tet̆ti pis̆tet̆ti sāDet̆ti se̮ĭDet̆ti tahet̆ti tap̆pet̆ti te̮stet̆ti;

nõrgas astmes ühesilbiliseks koondunud tüve järel

häälikulooliselt ootuspärane t̆ti liitub algselt pearõhuta täishäälikule



Da/ta liitega tüved

umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -tti kujul Ida-Harjumaal, Järvamaal, osalt Edela-Läänemaal, Põhja-Tartumaal ja Põhja-Viljandimaal, kirderanniku- ja idamurdes.

  • Väike-Maarja:linut̆tat̆́ti; Kadrina:lauttat̆́ti me̮istat̆tat́̆ti taĭvut̆tat̆́ti('koolutati'); Haljala maamurrakus: ap̆penDat̆́ti kaZvat̆tat́̆ti küp̆set̆tat́̆ti viĕret̆tat̆́ti; Rakvere maamurrakus: jäuttat́̆ti kārut̆tat̆́ti; Viru-Jaagupi: juhat̆tat́̆ti nimet̆tat́̆ti; Ambla: puis̆tat̆́ti (<*puδistattihe̮n)

lõuna- ja läänepoolse keskmurde umbisiku tunnus on liitunud kaasrõhulisele täishäälikule -Di kujul nagu Lõuna-Eesti keeltes,läänemurdes ja Hiiumaal. [7]

vanast kirjakeelest leiab mõlemaid võimalusi

  • Hornungi keeleõpetusest [8]:

82 kustutadi~kustutedi

  • 1715. a Uues Testamendis [9]:

kulutati walgustadi körwetati

-tati



kahesilbilised sisekaolised a, ä, e tüved

enamasti on säilinud sisekao eelne et̆ti kuju

sisekao puhul kasutatakse -Di liidet

anda/leida tüved

pöörduvad keskmurdes nagu vanemaski kirjakeeles koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve kaashäälikule -t+ti kujul

  • ańtti kańtti küńtti murtti je̮utti leitti ne̮utti oitti püitti~pǖtti siatti se̮utti tiatti~ti̮atti ve̮itti üitti~ǖtti~ǖt́̆ti;

vanas laulus ja Lõuna-Eesti või rannakeele mõjulistes murrakutes võib tüvetäishäälik püsida.



keela/vääna tüved

pöörduvad keskmurdes koondeliste ata tüvede sarnaselt. umbisiku tunnus on liitunud tüve täishäälikule -tti kujul





viited ja märkused

  1. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 307, 311
  2. PandiVere umbisikulise tegumoe olevik
  3. Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 181, 232
  4. M Must, A Univere "Põhjaeesti keskmurre" lk 311
  5. "Jutluseraamat" Georg Müller ; koostanud Külli Habicht ... jt. ; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau ja Siiri Ombler ; sarja peatoimetaja Hando Runnel ; eessõnad: Huno Rätsep ... jt. ; Villem Reimani eessõna saksa keelest; Tartu : Ilmamaa, 2007
  6. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
  7. "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 88
  8. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem / ed. a Johanne Hornung
  9. Meie Issanda JEsusse Kristusse Uus Testament Ehk Jummala Ue Sädusse Sanna mis Pärrast Issanda JEsusse Kristusse Sündmist pühhast Ewangelistist ja Apostlist on ülleskirjotud, ja nüüd Ma Kelel üllespantud Tallinnas. TALLINNAS Trükkis Johan Kristow Prendeken. Aastal 1715 (Tallinn : J. C. Brendeken)
  10. "Lühike sissejuhatus eesti keelde" (1732) Anton Thor Helle ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross ; Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2006
  11. Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal
PandiVere kèeleÕpetuse sisuKord on siin.
PandiVere lugemiku sisuKord on siin.
PandiVere h̀ä̀ä̀ldamist selgitame siin.